Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Adolf Hitler, Baltimaad, Diviis, Eesti Põhiüksus Narvas, Eesti SS-leegion, Georg von Küchler, Idarinne (Teine maailmasõda), Jalavägi, Kindralooberst, Kompanii, Partisan, Pataljon, Punaarmee, Raudtee, Saksa keel, Sõjavang, Sõjaväeline auaste, Sild, Suursaksa Riik, Tee, Teine maailmasõda, Väegrupi Nord tagalapiirkond, Väegrupp Nord, Wehrmacht, 1. mai, 16. armee (Wehrmacht), 18. armee (Wehrmacht), 181. Eesti julgestusgrupp, 182. Eesti julgestusgrupp, 183. Eesti julgestusgrupp, 184. Eesti julgestusgrupp, 185. Eesti julgestusgrupp, 186. Eesti julgestusgrupp, 1941, 1942, 21. august.
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Uus!!: Julgestusgrupp ja Adolf Hitler · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Baltimaad · Näe rohkem »
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Diviis · Näe rohkem »
Eesti Põhiüksus Narvas
Eesti Põhiüksus Narvas (saksa Estnische Ersatz-Sicherungsgruppe in Narwa) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti koosseisus moodustatud väeüksus.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Eesti Põhiüksus Narvas · Näe rohkem »
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »
Georg von Küchler
Georg Carl Wilhelm Friedrich von Küchler (30. mai 1881 – 25. mai 1968) oli teise maailmasõja ajal Saksa kindralfeldmarssal ja sõjakurjategija.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Georg von Küchler · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Jalavägi · Näe rohkem »
Kindralooberst
Kindralooberst (saksa keeles Generaloberst, ungari keeles vezérezredes) oli sõjaväeline auaste erinevates Saksamaa riikides ja Austria-Ungaris.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Kindralooberst · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Kompanii · Näe rohkem »
Partisan
Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Partisan · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Pataljon · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Punaarmee · Näe rohkem »
Raudtee
Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Raudtee · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Sõjavang · Näe rohkem »
Sõjaväeline auaste
Sõjaväeline auaste (vananenud termin aukraad) on sõjaväelase või reservis (erus) oleva sõjaväekohuslase auaste, mis määrab sõjaväelase hierarhilise positsiooni (õigused ja kohustused) teiste sõjaväelaste suhtes.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Sõjaväeline auaste · Näe rohkem »
Sild
Sild on insenertehniline ehitis, mida mööda tee ületab loodusliku või tehisliku takistuse.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Sild · Näe rohkem »
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »
Tee
Kasaritsa küla läbiv Kose-Käbli tee sügisesel Võrumaal Maantee E20 Taanis Kruusatee Osmussaarel Tee on erinevaid kohti või paiku, näiteks külad, asulad, linnad jne, ühendav ning inimeste ja sõidukite liikumiseks kasutatav maariba või maismaarajatis, veesõidukite liikumiseks sobiv veekogu osa ehk veetee ning lennukite ja muude õhusõidukite lendamiseks sobiv taevaala osa ehk õhutee.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Tee · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Väegrupi Nord tagalapiirkond
Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Väegrupi Nord tagalapiirkond · Näe rohkem »
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Julgestusgrupp ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1. mai
1.
Uus!!: Julgestusgrupp ja 1. mai · Näe rohkem »
16. armee (Wehrmacht)
16.
Uus!!: Julgestusgrupp ja 16. armee (Wehrmacht) · Näe rohkem »
18. armee (Wehrmacht)
18.
Uus!!: Julgestusgrupp ja 18. armee (Wehrmacht) · Näe rohkem »
181. Eesti julgestusgrupp
181.
Uus!!: Julgestusgrupp ja 181. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
182. Eesti julgestusgrupp
182.
Uus!!: Julgestusgrupp ja 182. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
183. Eesti julgestusgrupp
183.
Uus!!: Julgestusgrupp ja 183. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
184. Eesti julgestusgrupp
184.
Uus!!: Julgestusgrupp ja 184. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
185. Eesti julgestusgrupp
185.
Uus!!: Julgestusgrupp ja 185. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
186. Eesti julgestusgrupp
186.
Uus!!: Julgestusgrupp ja 186. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Julgestusgrupp ja 1941 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Julgestusgrupp ja 1942 · Näe rohkem »
21. august
21.
Uus!!: Julgestusgrupp ja 21. august · Näe rohkem »
