Julius Kannelaud

Julius Kannelaud VR I/3 (29. november 1896 – 19. november 1980 Tartu) oli Eesti sõjaväelane (kapten. Sõjalise hariduse sai Põhjarinde lipnikekoolis Gattšinas 1917. Teenis alates oktoobrist 1915 1. tagavarapataljonis ja 480. Danilovi polgus. Lõpetas septembris 1917 lipnikekooli ja määrati Tartu Eesti Tagavara Jalaväepataljoni, kus oli nooremohvitserina kuni aprill 1918. Vabadussõjas osales 29. novembrist 1918 ohvitseride reservis, detsembris määrati laiarööpmelisele soomusrongile nr 3, kus oli kuulipildujate komando ja dessantroodu nooremohvitser ning tehnikajaoskonna ülem. Sai 26. augustil 1919 Moglino jaama lähistel lahingus haavata. Detsembris 1919 ülendati alamleitnandiks. Märtsis 1922 arvati Kannelaud leitnandina reservi. Osales Kaitseliidu Tartu maleva töös. Aprillist 1927 kuni jaanuarini oli 1940 maleva instruktor (ajutiselt 2. malevkonna pealik). Ülendati kapteniks veebruaris 1935. Jaanuarist kuni juunini 1940 oli ta Kaitseliidu Läänemaa maleva instruktor. Pärast Eesti okupeerimist ja Kaitseliidu laialisaatmist võeti sundkorras Punaarmeesse. Lahkus tegevteenistusest omavoliliselt ja varjas ennast kuni Saksa vägede saabumiseni. 1. juunist 1943 oli ta Petserimaa territoriaalrügemendi (rügemendiülem major Valter Pedak) 3. pataljoni ülem. Võttis osa lahingutest Petseri–Irboska ruumis 1944 suvel. Augustist 1944 Omakaitse Viru Maleva 8. pataljoni ülem. Pataljoni ei jõutud formeerida lõpuni. Julius Kannelaud suri 19. novembril 1980 Tartus liiklusõnnetuses saadud vigastustesse. Maetud Ahja kalmistule.

24 suhted: Ahja kalmistu, Eesti Tagavara Jalaväepataljon, Gattšina, Kaitseliidu Lääne malev, Kaitseliidu Tartu malev, Kaitseliit, Kapten, Kotkaristi teenetemärk, Laiarööpmeline soomusrong nr. 3, Moglino, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Punaarmee, Tartu, Vabadusrist, Vabadussõda, Valter Pedak, 1896, 19. november, 1917, 1918, 1919, 1922, 1980, 29. november.

Ahja kalmistu

Ahja kalmistu on kalmistu Võnnu kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Ahja alevikus Põlva vallas Põlva maakonnas.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Ahja kalmistu · Näe rohkem »

Eesti Tagavara Jalaväepataljon

Eesti Tagavara Jalaväepataljon oli 1917.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Eesti Tagavara Jalaväepataljon · Näe rohkem »

Gattšina

Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Gattšina · Näe rohkem »

Kaitseliidu Lääne malev

Kaitseliidu Lääne malev (ka Kaitseliidu Läänemaa malev) on Kaitseliidu Läänemaal ja osaliselt Pärnumaal tegutsev territoriaalüksus.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Kaitseliidu Lääne malev · Näe rohkem »

Kaitseliidu Tartu malev

Maleva staabi hoone Tartu malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Tartus ja Tartumaal.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Kaitseliidu Tartu malev · Näe rohkem »

Kaitseliit

Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Kaitseliit · Näe rohkem »

Kapten

Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Kapten · Näe rohkem »

Kotkaristi teenetemärk

III klass Kotkaristi teenetemärk on 1928.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Kotkaristi teenetemärk · Näe rohkem »

Laiarööpmeline soomusrong nr. 3

Laiarööpmeline soomusrong nr.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Laiarööpmeline soomusrong nr. 3 · Näe rohkem »

Moglino

Moglino on asula Venemaal Pihkva oblastis Pihkva rajoonis Tjamša vallas.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Moglino · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Punaarmee · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Tartu · Näe rohkem »

Vabadusrist

Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Vabadusrist · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Uus!!: Julius Kannelaud ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Valter Pedak

Valter Pedak VR II/3 (29. juuli 1895 Vara vald – 26. või 27. detsember 1947 Vara vald) oli Eesti sõjaväelane (major) ja Saksamaa sõjaväelane (Sturmbannführer).

Uus!!: Julius Kannelaud ja Valter Pedak · Näe rohkem »

1896

1896.

Uus!!: Julius Kannelaud ja 1896 · Näe rohkem »

19. november

19.

Uus!!: Julius Kannelaud ja 19. november · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Julius Kannelaud ja 1917 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Julius Kannelaud ja 1918 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Julius Kannelaud ja 1919 · Näe rohkem »

1922

1922.

Uus!!: Julius Kannelaud ja 1922 · Näe rohkem »

1980

1980.

Uus!!: Julius Kannelaud ja 1980 · Näe rohkem »

29. november

29.

Uus!!: Julius Kannelaud ja 29. november · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Juljus Kannelaud.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika