Kiiremini kui brauser!
17 suhted: Adramaa, Ķoņi mõis, Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Jaunmuiža mõis, Karjamõis, Kööna vald, Läti, Läti keel, Lõuna-Ruhja kihelkond, Liivimaa, Riigimõis, Ruhja mõis, Saksa keel, Ternēja mõis, Valmiera piirkond, Volmari kreis.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Jurata mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Ķoņi mõis
Ķoņi mõis (saksa keeles Königshof, varem Nauküll, läti keeles Ķoņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Jurata mõis ja Ķoņi mõis · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Jurata mõis ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Jurata mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Jaunmuiža mõis
Jaunmuiža mõis (saksa keeles Radenhof-Neuhof, varem Neuhof, läti keeles Jaunmuiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Jurata mõis ja Jaunmuiža mõis · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Jurata mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kööna vald
Kööna raamatukogu Kööna vald (ka Ķoņi vald, läti keeles Ķoņu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Jurata mõis ja Kööna vald · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Jurata mõis ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Jurata mõis ja Läti keel · Näe rohkem »
Lõuna-Ruhja kihelkond
Lõuna-Ruhja kihelkond ehk Dienvidrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Süd-Rujen, läti keeles Dienvidrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Jurata mõis ja Lõuna-Ruhja kihelkond · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Jurata mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Jurata mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Ruhja mõis
Ruhja mõis ehk Rūjiena mõis (saksa keeles Rujen-Großhof, läti keeles Rūjienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Jurata mõis ja Ruhja mõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Jurata mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Ternēja mõis
Ternēja mõis (saksa keeles Rujen-Torney, läti keeles Ternējas muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Jurata mõis ja Ternēja mõis · Näe rohkem »
Valmiera piirkond
Valmiera piirkond on 1.
Uus!!: Jurata mõis ja Valmiera piirkond · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Jurata mõis ja Volmari kreis · Näe rohkem »
