Kiiremini kui brauser!
87 suhted: Aasristik, Abstsiishape, Adenosiintrifosfaat, Aeduba, Akaatsia, Aktinobakterid, Alamsugukond, Algkude, Aminohapped, Ammoonium, Anabolism, Anomaalia, Astelpaju (perekond), Bioloogiline lagunemine, Diferentseerumine, Difusioon, DNA, Energia, Ensüümiinhibiitor, Epiderm, Etüleen, Evolutsioon, Flavonoidid, Fotosüntees, Frankia, Gramnegatiivsed bakterid, Hapnik, Harilik hernes, Harilik porss, Hõbepuulised, Hingamine, Hormoonid, Iseregulatsioon, Jagunemine, Juur, Kanepilised, Kaselised, Kõrvitsalaadsed, Keerdmänd, Klaad, Kolonisatsioon, Konkurents (bioloogia), Lämmastik, Lämmastikusidumine, Leht, Lepp, Liblikõielised, Lutsern, Maapähkel, Mügarbakterid, ..., Mükoriisa, Mulla happesus, Nõiahammas, Nitraadid, Nukleotiidid, Oalaadsed, Orgaanilised happed, Parasvööde, Pöögilaadsed, Põõsas, Põllumajandus, Porsalised, Puu, Rakk, Rakukest, Rakumembraan, Raud, Retseptor (biokeemia), Ristik, RNA, Rohttaimed, Roosõielised, Roosilaadsed, Sahharoos, Sümbioos, Seened, Sojauba, Suhkrud, Surm, Taimed, Türnpuulised, Temperatuur, Tsütoplasma, Vakuool, Valgud, Vigna, Vitamiinid. Laienda indeks (37 rohkem) »
Aasristik
Aasristik ehk punane ristik (Trifolium pratense) on liblikõieliste sugukonda ristiku perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Juuremügarad ja Aasristik · Näe rohkem »
Abstsiishape
Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).
Uus!!: Juuremügarad ja Abstsiishape · Näe rohkem »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Uus!!: Juuremügarad ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »
Aeduba
Harilik aeduba Aeduba (Phaseolus) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Juuremügarad ja Aeduba · Näe rohkem »
Akaatsia
pisi Vilistava vahhellia (akaatsia) viljad Akaatsia (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast.
Uus!!: Juuremügarad ja Akaatsia · Näe rohkem »
Aktinobakterid
Aktinobakterid (Actinobacteria; varem ka aktinomütseedid, kiirikbakterid, kiirikseened, kiirikulised) on suure G+C sisaldusega (> 55%) grampositiivsete bakterite hõimkond.
Uus!!: Juuremügarad ja Aktinobakterid · Näe rohkem »
Alamsugukond
Alamsugukond (subfamilia) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev sugukonna (familia) sisene takson.
Uus!!: Juuremügarad ja Alamsugukond · Näe rohkem »
Algkude
Algkoed ehk meristeemid (inglise keeles meristematic tissues) on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed.
Uus!!: Juuremügarad ja Algkude · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Juuremügarad ja Aminohapped · Näe rohkem »
Ammoonium
Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.
Uus!!: Juuremügarad ja Ammoonium · Näe rohkem »
Anabolism
Anabolism ehk assimilatsioon on organismis aset leidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid.
Uus!!: Juuremügarad ja Anabolism · Näe rohkem »
Anomaalia
Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest.
Uus!!: Juuremügarad ja Anomaalia · Näe rohkem »
Astelpaju (perekond)
Astelpaju (Hippophaë) on hõbepuuliste sugukonda kuuluv puittaimede perekond.
Uus!!: Juuremügarad ja Astelpaju (perekond) · Näe rohkem »
Bioloogiline lagunemine
Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.
Uus!!: Juuremügarad ja Bioloogiline lagunemine · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Juuremügarad ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Juuremügarad ja Difusioon · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Juuremügarad ja DNA · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Juuremügarad ja Energia · Näe rohkem »
Ensüümiinhibiitor
Rotanoviir inhibeerib HIV proteaasi kompleksi. Proteaasi struktuur on näidatud punaste, siniste ja kollaste lintide abil. Inhibiitor on näidatud palli-pulkade struktuurina üpris proteaasi keskel. PDB http://www.rcsb.org/pdb/explore.do?structureId.
Uus!!: Juuremügarad ja Ensüümiinhibiitor · Näe rohkem »
Epiderm
Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.
Uus!!: Juuremügarad ja Epiderm · Näe rohkem »
Etüleen
Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.
Uus!!: Juuremügarad ja Etüleen · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Juuremügarad ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Flavonoidid
Flavoon Flavonoidid ehk bioflavonoidid on fütokemikaalid, mis on flavooni (2-fenüülkromooni) derivaadid või sellesarnased ained.
Uus!!: Juuremügarad ja Flavonoidid · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Juuremügarad ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Frankia
Frankia on perekond lämmastikku fikseerivaid grampositiivseid baktereid, mis moodustavad lehtpuudega sümbioosis juuremügaraid.
Uus!!: Juuremügarad ja Frankia · Näe rohkem »
Gramnegatiivsed bakterid
Gramnegatiivne ''Pseudomonas aeruginosa'' (punased pulkbakterid) mikroskoobi all Gramnegatiivsed bakterid (tähistatakse G(–) või GN) on bakterid, mis erinevalt grampositiivsetest bakteritest kaotavad Grami meetodiga uurimisel pärast etanooliga loputamist aluselist värvust (kristallvioletti).
Uus!!: Juuremügarad ja Gramnegatiivsed bakterid · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Juuremügarad ja Hapnik · Näe rohkem »
Harilik hernes
Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Juuremügarad ja Harilik hernes · Näe rohkem »
Harilik porss
Harilik porss (Myrica gale) on porsaliste sugukonda porsa perekonda kuuluv puittaim (põõsas).
Uus!!: Juuremügarad ja Harilik porss · Näe rohkem »
Hõbepuulised
Hõbepuulised (Elaeagnaceae) on sugukond soontaimi kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Juuremügarad ja Hõbepuulised · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Juuremügarad ja Hingamine · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Juuremügarad ja Hormoonid · Näe rohkem »
Iseregulatsioon
Iseregulatsioon ehk autoregulatsioon on paljude süsteemide (eriti biosüsteemide) tasakaalu tagamise mehhanism; harvem ka mõeldud kui omadust kohandada end ümber tingimuste muutumise korral.
Uus!!: Juuremügarad ja Iseregulatsioon · Näe rohkem »
Jagunemine
Jagunemine on bioloogias rakkude või nende sisestruktuuride (rakutuuma, mitokondrite jt) jaotumine kaheks (pooldumine) või rohkemaks osaks.
Uus!!: Juuremügarad ja Jagunemine · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Juuremügarad ja Juur · Näe rohkem »
Kanepilised
Kanepilised (Cannabaceae) on õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Uus!!: Juuremügarad ja Kanepilised · Näe rohkem »
Kaselised
Kaselised (Betulaceae) on puittaimede sugukond pöögilaadsete seltsist.
Uus!!: Juuremügarad ja Kaselised · Näe rohkem »
Kõrvitsalaadsed
Kõrvitsalaadsed (Cucurbitales) on õistaimede selts.
Uus!!: Juuremügarad ja Kõrvitsalaadsed · Näe rohkem »
Keerdmänd
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Juuremügarad ja Keerdmänd · Näe rohkem »
Klaad
Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.
Uus!!: Juuremügarad ja Klaad · Näe rohkem »
Kolonisatsioon
Kolonisatsioon ehk koloniseerimine (ladina sõnast colere 'asustama, kultiveerima, harrastama, hoolitsema, valvama, austama') on maa-ala asustamine.
Uus!!: Juuremügarad ja Kolonisatsioon · Näe rohkem »
Konkurents (bioloogia)
Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp koosluses, mille korral mõju on vastastikku negatiivne.
Uus!!: Juuremügarad ja Konkurents (bioloogia) · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Juuremügarad ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lämmastikusidumine
Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.
Uus!!: Juuremügarad ja Lämmastikusidumine · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Juuremügarad ja Leht · Näe rohkem »
Lepp
Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast.
Uus!!: Juuremügarad ja Lepp · Näe rohkem »
Liblikõielised
Lupiin - üks tuntumaid liblikõielisi Liblikõielised (Fabaceae) on kaheiduleheliste klassi oalaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Uus!!: Juuremügarad ja Liblikõielised · Näe rohkem »
Lutsern
Puislutsern Lutsern (Medicago) on oalaadsete seltsi liblikõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Uus!!: Juuremügarad ja Lutsern · Näe rohkem »
Maapähkel
Maapähklid Maapähkel ehk arahhis on hariliku maapähkli seeme.
Uus!!: Juuremügarad ja Maapähkel · Näe rohkem »
Mügarbakterid
Mügarbakterid (Rhizobium) on perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku.
Uus!!: Juuremügarad ja Mügarbakterid · Näe rohkem »
Mükoriisa
''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.
Uus!!: Juuremügarad ja Mükoriisa · Näe rohkem »
Mulla happesus
Mulla happesus on mulla omadus, mis sõltub vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotsieerumata hapete sisaldusest mullas.
Uus!!: Juuremügarad ja Mulla happesus · Näe rohkem »
Nõiahammas
Nõiahammas (Lotus) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Juuremügarad ja Nõiahammas · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Juuremügarad ja Nitraadid · Näe rohkem »
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Uus!!: Juuremügarad ja Nukleotiidid · Näe rohkem »
Oalaadsed
Oalaadsed (Fabales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Juuremügarad ja Oalaadsed · Näe rohkem »
Orgaanilised happed
Karboksüülhapete ja sulfoonhapete struktuur (happeline vesinikuaatom on märgitud punasega) Nõrku orgaanilisi happeid: fenool, enool, alkohol, tiool Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.
Uus!!: Juuremügarad ja Orgaanilised happed · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Juuremügarad ja Parasvööde · Näe rohkem »
Pöögilaadsed
Pöögilaadsed (Fagales) on õistaimede hõimkonda kaheiduleheliste klassi kuuluv lehtpuude selts.
Uus!!: Juuremügarad ja Pöögilaadsed · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Juuremügarad ja Põõsas · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Juuremügarad ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Porsalised
Porsalised (Myricaceae) on pöögilaadsete seltsi kuuluv taimesugukond.
Uus!!: Juuremügarad ja Porsalised · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Juuremügarad ja Puu · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Juuremügarad ja Rakk · Näe rohkem »
Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Uus!!: Juuremügarad ja Rakukest · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Juuremügarad ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Juuremügarad ja Raud · Näe rohkem »
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Uus!!: Juuremügarad ja Retseptor (biokeemia) · Näe rohkem »
Ristik
Valge ristik Aasristik Ristik (Trifolium L.) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Juuremügarad ja Ristik · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Juuremügarad ja RNA · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Juuremügarad ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Roosõielised
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Uus!!: Juuremügarad ja Roosõielised · Näe rohkem »
Roosilaadsed
Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Juuremügarad ja Roosilaadsed · Näe rohkem »
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Uus!!: Juuremügarad ja Sahharoos · Näe rohkem »
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Uus!!: Juuremügarad ja Sümbioos · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Juuremügarad ja Seened · Näe rohkem »
Sojauba
Eri värvuse, suuruse ja kujuga sojaoad Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja (Glycine max, Glycine hispida või Glycine soja) on liblikõieliste sugukonda sojaoa perekonda kuuluv kultuurtaim.
Uus!!: Juuremügarad ja Sojauba · Näe rohkem »
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Uus!!: Juuremügarad ja Suhkrud · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Juuremügarad ja Surm · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Juuremügarad ja Taimed · Näe rohkem »
Türnpuulised
Türnpuulised (Rhamnaceae) on sugukond soontaimi kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Juuremügarad ja Türnpuulised · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Juuremügarad ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Juuremügarad ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Vakuool
Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeelundi ülesandeid.
Uus!!: Juuremügarad ja Vakuool · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Juuremügarad ja Valgud · Näe rohkem »
Vigna
Vigna ehk lehmahernes (Vigna) on taimeperekond liblikõieliste sugukonnast.
Uus!!: Juuremügarad ja Vigna · Näe rohkem »
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Juuremügarad ja Vitamiinid · Näe rohkem »
