Kiiremini kui brauser!
54 suhted: Altarimaal, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Historitsism, Jamaja kihistu, Jämaja kirik, Jämaja kirikumõis, Johann Friedrich Hartknoch, Kabel, Kaimri mõis, Kaldama mõis, Kantsel, Kargi mõis, Kargi vald, Karjamõis, Kaunispe mõis, Kaunispe vald, Kõrvalmõis, Kihelkond, Kihelkonna kihelkond, Kirikumõis, Koltse mõis, Kuressaare kreis, Lühend, Liivimaa kubermang, Mõisavald, Mõntu mõis, Mõntu-Koltse vald, Muinaskihelkond, Olbrüki mõis, Põdra mõis (Jämaja), Perekonnanimi, Preester, Rüütlimõis, Renessanss, Riia, Riigimõis, Saare maakond, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa (maakond), Saaremaa vald, Saksa keel, Salme vald (1939), Sääre kabel, Sääre mõis, Sääre vald, Sõrve poolsaar, Silur, Torgu mõis, Torgu vald (Jämaja kihelkond), ..., 1233, 1240, 13. sajand, 1573. Laienda indeks (4 rohkem) »
Altarimaal
Uusgooti stiilis retaabel altarimaaliga "Kolgata" Otepää kirikus (2014) Altarimaal (ka altaripilt; inglise altarpiece) on altaripealmikul (retaabel) paiknev maaling, mis kujutab pühakuid ja piiblisüžeesid Kunstileksikon.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Altarimaal · Näe rohkem »
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Eesti Kirjandusmuuseum · Näe rohkem »
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond on Eesti Kirjandusmuuseumi struktuuriüksus.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond · Näe rohkem »
Historitsism
Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840) Historitsistlik villa Bitterfeldis Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893 Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil Historitsistlik mööbel Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19. sajandil ja 20.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Historitsism · Näe rohkem »
Jamaja kihistu
Jamaja kihistu (ka Jämaja kihistu, inglise keeles Jamaja Formation) on siluri ladestu kihistu.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Jamaja kihistu · Näe rohkem »
Jämaja kirik
Jämaja kirik (2005) Jämaja Kolmainu kirik on kirik Jämaja kihelkonnas Saaremaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Jämaja kirik · Näe rohkem »
Jämaja kirikumõis
Jämaja kirikumõis (saksa keeles Pastorat Jamma) oli kirikumõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Jämaja kirikumõis · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Kabel · Näe rohkem »
Kaimri mõis
Kaimri mõis (saksa keeles Kaimer) oli eramõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Kaimri mõis · Näe rohkem »
Kaldama mõis
Kaldama mõis (saksa keeles Kaldama) oli Kaunispe mõisa kõrvalmõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Kaldama mõis · Näe rohkem »
Kantsel
Rokokookantsel Gutenzelli kirikus Heinrich II poolt rajada lastud kantsel Aacheni toomkirikus (1014) Klassitsistlik Valga Jaani kiriku kantsel Kantsel ehk räästool on põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Kantsel · Näe rohkem »
Kargi mõis
Kargi mõis (saksa keeles Karky) oli rüütlimõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Kargi mõis · Näe rohkem »
Kargi vald
Kargi vald (saksa keeles Karky) oli vald Saaremaal Jämaja kihelkonnas.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Kargi vald · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kaunispe mõis
Kaunispe mõis (saksa keeles Kaunispäh) oli rüütlimõis Saaremaal Jämaja kihelkonnas.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Kaunispe mõis · Näe rohkem »
Kaunispe vald
Kaunispe vald (saksa keeles Kaunispäh) oli vald Saaremaal Jämaja kihelkonnas.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Kaunispe vald · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kihelkonna kihelkond
Kihelkonna kirik (2005) Kihelkonna kihelkond (lühend Khk; saksa keeles Kirchspiel Kielkond) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Kihelkonna kihelkond · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Koltse mõis
Koltse mõis (saksa keeles Koltz) oli Olbrüki mõisa kõrvalmõis Jämaja kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Koltse mõis · Näe rohkem »
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Lühend · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Mõisavald
Mõisavald oli 17. sajandil Eestis ja Lätis haldusüksuseks muutunud mõisa ümbritsev talupoegadega asustatud mõisa territoorium ning mõistet mõisavald kasutati eraldamaks talupoegade elamispiirkondi mõisaomanike kasutatud mõisasüdamest, kus asusid häärber ja mõisa abihooned.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Mõisavald · Näe rohkem »
Mõntu mõis
Mõntu mõis (saksa keeles Mento) oli mõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Mõntu mõis · Näe rohkem »
Mõntu-Koltse vald
Mõntu-Koltse vald (saksa keeles Mento-Koltz) oli vald Saaremaal Jämaja kihelkonnas.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Mõntu-Koltse vald · Näe rohkem »
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »
Olbrüki mõis
Olbrüki mõis (saksa keeles Olbrück) oli rüütlimõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Olbrüki mõis · Näe rohkem »
Põdra mõis (Jämaja)
Põdra mõis (saksa keeles Pödra) oli Olbrüki mõisa kõrvalmõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Põdra mõis (Jämaja) · Näe rohkem »
Perekonnanimi
Perekonnanimi (ka perenimi) on inimesele tavaliselt isalt päritav nimi.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Perekonnanimi · Näe rohkem »
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Preester · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Renessanss · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Riia · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Riigimõis · Näe rohkem »
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Saare maakond · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Saaremaa (maakond) · Näe rohkem »
Saaremaa vald
Saaremaa vald on vald Saare maakonnas.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Saaremaa vald · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Salme vald (1939)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Salme vald oli Saaremaa vald aastail 1939–1950.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Salme vald (1939) · Näe rohkem »
Sääre kabel
Sääre kabel on varemetes kabel Saare maakonnas Saaremaa vallas Sääre külas.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Sääre kabel · Näe rohkem »
Sääre mõis
Sääre mõis (saksa keeles Zerel, vananenud saksakeelne nimi Etzerll) oli rüütlimõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Sääre mõis · Näe rohkem »
Sääre vald
Sääre vald (saksa keeles Zerel) oli vald Saaremaal Jämaja kihelkonnas.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Sääre vald · Näe rohkem »
Sõrve poolsaar
Sõrve poolsaar on suur poolsaar Eestis Saaremaa edelaosas.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Sõrve poolsaar · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Silur · Näe rohkem »
Torgu mõis
Torgu mõis (saksa keeles Torkenhof) oli riigimõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Torgu mõis · Näe rohkem »
Torgu vald (Jämaja kihelkond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Torgu vald (saksa keeles Torkenhof) oli vald Jämaja kihelkonnas.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja Torgu vald (Jämaja kihelkond) · Näe rohkem »
1233
1233.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja 1233 · Näe rohkem »
1240
1240.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja 1240 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja 13. sajand · Näe rohkem »
1573
1573.
Uus!!: Jämaja kihelkond ja 1573 · Näe rohkem »
