58 suhted: Aavere vald, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eestimaa kubermang, Einmani vald, Einmanni mõis, Henriku Liivimaa kroonika, Jalgsema, Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani II maailmasõja matmispaik, Järva-Jaani kirikuaed, Järva-Jaani pastoraat, Järvamaa, Johann Friedrich Hartknoch, Kaeva mõis, Karinu mõis, Karjamõis, Kõrvalmõis, Kensa talu kalmistu, Kihelkond, Kirikumõis, Kuie mõis, Kuie vald, Kuksema mõis, Kuksema mõisa kalmistu, Kuksema vald, Kullamäe talu kalmistu, Kursi mõis, Kuusna mõis, Lääne-Viru maakond, Lühend, Lõpekund, Metsamõisa mõis, Metstaguse mõis, Metstaguse vald, Muinaskihelkond, Orina mõis, Paide, Paide kreis, Pähu mõis, Pähu vald, Poolmõis, Rava mõis, Rava vald, Rüütlimõis, Roosna-Alliku, Roosna-Alliku mõis, Roosna-Alliku mõisa kalmistu, Roosna-Alliku vald (Järva-Jaani kihelkond), ..., Saksa keel, Seliküla mõis, Talurahvakool, Tapa vald, Türje mõis, Võhmuta mõis, Võhmuta mõisa kalmistu, Võhmuta vald (Järva-Jaani kihelkond). Laienda indeks (8 rohkem) »
Aavere vald
Aavere vald (saksa keeles Afer) oli vald Järvamaal Koeru kihelkonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Aavere vald · Näe rohkem »
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Eesti Kirjandusmuuseum · Näe rohkem »
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Einmani vald
Einmani vald (varem Einmanni vald; saksa keeles Gemeinde Korps) oli vald Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal 1866–1892 (vaadatud 15.11.2021) ja 1895–1939.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Einmani vald · Näe rohkem »
Einmanni mõis
Einmanni mõisa peahoone esikülg Einmanni mõisa peahoone portikus Einmanni mõis (saksa keeles Korps) oli rüütlimõis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Einmanni mõis · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Jalgsema
Jalgsema on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Jalgsema · Näe rohkem »
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Järva maakond · Näe rohkem »
Järva vald
Järva vald on omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Järva vald · Näe rohkem »
Järva-Jaani II maailmasõja matmispaik
Järva-Jaani II maailmasõja mälestusmärk Järva-Jaani II maailmasõja matmispaik on Teise maailmasõja aegne matmispaik Järva maakonnas Järva vallas Järva-Jaani asulas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Järva-Jaani II maailmasõja matmispaik · Näe rohkem »
Järva-Jaani kirikuaed
Järva-Jaani kirikuaed (veebruar 2013) Järva-Jaani kirikuaed on Järva maakonnas Järva vallas Järva-Jaanis Järva-Jaani kiriku ümber paiknev kirikuaed (vaadatud 03.05.2015).
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Järva-Jaani kirikuaed · Näe rohkem »
Järva-Jaani pastoraat
Järva-Jaani pastoraat eest Järva-Jaani pastoraadi otsvaade Pastoraadi kunagise hobusetalli vundamendile ehitati 1934. aastal pritsikuur, 1990. aastal loodi sinna Järva-Jaani tuletõrjemuuseum Järva-Jaani pastoraat pargi poolelt Järva-Jaani pastoraat oli pastoraat Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Järva maakonnas Järva vallas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Järva-Jaani pastoraat · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Järvamaa · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kaeva mõis
Kaeva mõis (saksa keeles Kaewa) oli Einmanni mõisa kõrvalmõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Kaeva mõis · Näe rohkem »
Karinu mõis
Karinu mõisa peahoone Karinu mõisa peahoone Karinu mõis (saksa keeles Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Karinu mõis · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kensa talu kalmistu
Kensa talu kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Valasti külas Paide linnas Järva maakonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Kensa talu kalmistu · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Kuie mõis
Kuie mõis (saksa keeles Kui) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Kuie mõis · Näe rohkem »
Kuie vald
Kuie vald (saksa keeles Kui või Kuy) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Kuie vald · Näe rohkem »
Kuksema mõis
Kuksema mõis (saksa keeles Jürgensberg) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Kuksema mõis · Näe rohkem »
Kuksema mõisa kalmistu
Puiestee kalmistule (2014) Kalmistu kabel (2014) Hauatähised kalmistul (2014) Hauatähised ja kabel (2014) Kabeli sisevaade (2014) Kuksema mõisa kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kuksema külas Järva vallas Järva maakonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Kuksema mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Kuksema vald
Kuksema vald (saksa keeles Jürgensberg) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Kuksema vald · Näe rohkem »
Kullamäe talu kalmistu
Kullamäe talu kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Karinu külas Järva vallas Järva maakonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Kullamäe talu kalmistu · Näe rohkem »
Kursi mõis
Kursi mõis (saksa keeles Kurs) oli kõrvalmõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Kursi mõis · Näe rohkem »
Kuusna mõis
Kuusna mõis (ka Väike-Karinu mõis) (saksa keeles Kusna või Klein-Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Kuusna mõis · Näe rohkem »
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Lühend · Näe rohkem »
Lõpekund
Lõpekund (Loppegunde) oli Järvamaa muinaskihelkond, mis hõlmas hilisema Järva-Jaani kihelkonna ja Koeru kihelkonna ala.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Lõpekund · Näe rohkem »
Metsamõisa mõis
Metsamõisa mõis (saksa keeles Karlsbrunn) oli poolmõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, (vaadatud 25.03.2016) nüüdse haldusjaotuse järgi Järsi külas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Metsamõisa mõis · Näe rohkem »
Metstaguse mõis
Metstaguse mõis (saksa keeles Metztacken) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Metstaguse mõis · Näe rohkem »
Metstaguse vald
Metstaguse vald (saksa keeles Metztacken) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Metstaguse vald · Näe rohkem »
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »
Orina mõis
Orina mõis (saksa keeles Orgena) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Orina mõis · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Paide · Näe rohkem »
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд. Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond. Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Paide kreis · Näe rohkem »
Pähu mõis
Pähu mõis (saksa keeles Pähho) oli eramõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Pähu mõis · Näe rohkem »
Pähu vald
Pähu vald (saksa keeles Pähho) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Pähu vald · Näe rohkem »
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Poolmõis · Näe rohkem »
Rava mõis
Rava mõis (saksa keeles Rawaküll) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Rava mõis · Näe rohkem »
Rava vald
Rava vald (saksa keeles Rawaküll) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Rava vald · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Roosna-Alliku
Roosna-Alliku on alevik Järva maakonnas Paide linnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Roosna-Alliku · Näe rohkem »
Roosna-Alliku mõis
Kunagise Roosna-Alliku mõisa härrastemaja Roosna-Alliku mõis (saksa keeles Kaltenbrunn) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Roosna-Alliku mõis · Näe rohkem »
Roosna-Alliku mõisa kalmistu
Roosna-Alliku mõisa kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Allikjärve külas Paide linnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Roosna-Alliku mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Roosna-Alliku vald (Järva-Jaani kihelkond)
Roosna-Alliku vald (ka Alliku vald; saksa keeles Kaltenbrunn) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Roosna-Alliku vald (Järva-Jaani kihelkond) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Seliküla mõis
Seliküla mõis (saksa keeles Selliküll) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Seliküla mõis · Näe rohkem »
Talurahvakool
Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Talurahvakool · Näe rohkem »
Tapa vald
Tapa vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Tapa vald · Näe rohkem »
Türje mõis
Türje mõis (saksa keeles Türjel) oli Võhmuta mõisa kõrvalmõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Türje mõis · Näe rohkem »
Võhmuta mõis
Võhmuta mõisa peahoone (mai 2014) Võhmuta mõis (saksa keeles Wechmuth) oli rüütlimõis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Võhmuta mõis · Näe rohkem »
Võhmuta mõisa kalmistu
Võhmuta mõisa kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võhmuta külas Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Võhmuta mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Võhmuta vald (Järva-Jaani kihelkond)
Võhmuta vald (saksa keeles Wechmuth; aastast 1916 Ivanovi vald ehk Jaani vald (vaadatud 02.03.2016)) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Järva-Jaani kihelkond ja Võhmuta vald (Järva-Jaani kihelkond) · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
JJn, Järva-Jaani kirikukihelkond.