Sisukord
58 suhted: Aavere vald, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eestimaa kubermang, Einmani vald, Einmanni mõis, Henriku Liivimaa kroonika, Jalgsema, Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani II maailmasõja matmispaik, Järva-Jaani kirikuaed, Järva-Jaani pastoraat, Järvamaa, Johann Friedrich Hartknoch, Kaeva mõis, Karinu mõis, Karjamõis, Kõrvalmõis, Kensa talu kalmistu, Kihelkond, Kirikumõis, Kuie mõis, Kuie vald, Kuksema mõis, Kuksema mõisa kalmistu, Kuksema vald, Kullamäe talu kalmistu, Kursi mõis, Kuusna mõis, Lääne-Viru maakond, Lühend, Lõpekund, Metsamõisa mõis, Metstaguse mõis, Metstaguse vald, Muinaskihelkond, Orina mõis, Paide, Paide kreis, Pähu mõis, Pähu vald, Poolmõis, Rava mõis, Rava vald, Rüütlimõis, Roosna-Alliku, Roosna-Alliku mõis, Roosna-Alliku mõisa kalmistu, Roosna-Alliku vald (Järva-Jaani kihelkond), ... Laienda indeks (8 rohkem) »
Aavere vald
Aavere vald (saksa keeles Afer) oli vald Järvamaal Koeru kihelkonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Aavere vald
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Eesti Rahva Muuseum
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Eestimaa kubermang
Einmani vald
Einmani vald (varem Einmanni vald; saksa keeles Gemeinde Korps) oli vald Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal 1866–1892 (vaadatud 15.11.2021) ja 1895–1939.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Einmani vald
Einmanni mõis
Einmanni mõisa peahoone esikülg Einmanni mõisa peahoone portikus Einmanni mõis (saksa keeles Korps) oli rüütlimõis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Einmanni mõis
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Henriku Liivimaa kroonika
Jalgsema
Jalgsema on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Jalgsema
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Järva maakond
Järva vald
Järva vald on omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Järva vald
Järva-Jaani II maailmasõja matmispaik
Järva-Jaani II maailmasõja mälestusmärk Järva-Jaani II maailmasõja matmispaik on Teise maailmasõja aegne matmispaik Järva maakonnas Järva vallas Järva-Jaani asulas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Järva-Jaani II maailmasõja matmispaik
Järva-Jaani kirikuaed
Järva-Jaani kirikuaed (veebruar 2013) Järva-Jaani kirikuaed on Järva maakonnas Järva vallas Järva-Jaanis Järva-Jaani kiriku ümber paiknev kirikuaed (vaadatud 03.05.2015).
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Järva-Jaani kirikuaed
Järva-Jaani pastoraat
Järva-Jaani pastoraat eest Järva-Jaani pastoraadi otsvaade Pastoraadi kunagise hobusetalli vundamendile ehitati 1934. aastal pritsikuur, 1990. aastal loodi sinna Järva-Jaani tuletõrjemuuseum Järva-Jaani pastoraat pargi poolelt Järva-Jaani pastoraat oli pastoraat Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Järva-Jaani pastoraat
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Järvamaa
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch
Kaeva mõis
Kaeva mõis (saksa keeles Kaewa) oli Einmanni mõisa kõrvalmõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Kaeva mõis
Karinu mõis
Karinu mõisa peahoone Karinu mõisa peahoone Karinu mõis (saksa keeles Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Karinu mõis
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Karjamõis
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Kõrvalmõis
Kensa talu kalmistu
Kensa talu kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Valasti külas Paide linnas Järva maakonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Kensa talu kalmistu
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Kihelkond
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Kirikumõis
Kuie mõis
Kuie mõis (saksa keeles Kui) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Kuie mõis
Kuie vald
Kuie vald (saksa keeles Kui või Kuy) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Kuie vald
Kuksema mõis
Kuksema mõis (saksa keeles Jürgensberg) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Kuksema mõis
Kuksema mõisa kalmistu
Puiestee kalmistule (2014) Kalmistu kabel (2014) Hauatähised kalmistul (2014) Hauatähised ja kabel (2014) Kabeli sisevaade (2014) Kuksema mõisa kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kuksema külas Järva vallas Järva maakonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Kuksema mõisa kalmistu
Kuksema vald
Kuksema vald (saksa keeles Jürgensberg) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Kuksema vald
Kullamäe talu kalmistu
Kullamäe talu kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Karinu külas Järva vallas Järva maakonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Kullamäe talu kalmistu
Kursi mõis
Kursi mõis (saksa keeles Kurs) oli kõrvalmõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Kursi mõis
Kuusna mõis
Kuusna mõis (ka Väike-Karinu mõis) (saksa keeles Kusna või Klein-Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Kuusna mõis
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Lääne-Viru maakond
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Lühend
Lõpekund
Lõpekund (Loppegunde) oli Järvamaa muinaskihelkond, mis hõlmas hilisema Järva-Jaani kihelkonna ja Koeru kihelkonna ala.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Lõpekund
Metsamõisa mõis
Metsamõisa mõis (saksa keeles Karlsbrunn) oli poolmõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, (vaadatud 25.03.2016) nüüdse haldusjaotuse järgi Järsi külas Lääne-Virumaal.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Metsamõisa mõis
Metstaguse mõis
Metstaguse mõis (saksa keeles Metztacken) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Metstaguse mõis
Metstaguse vald
Metstaguse vald (saksa keeles Metztacken) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Metstaguse vald
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Muinaskihelkond
Orina mõis
Orina mõis (saksa keeles Orgena) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Orina mõis
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Paide
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Paide kreis
Pähu mõis
Pähu mõis (saksa keeles Pähho) oli eramõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Pähu mõis
Pähu vald
Pähu vald (saksa keeles Pähho) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Pähu vald
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Poolmõis
Rava mõis
Rava mõis (saksa keeles Rawaküll) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Rava mõis
Rava vald
Rava vald (saksa keeles Rawaküll) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Rava vald
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Rüütlimõis
Roosna-Alliku
Roosna-Alliku on alevik Järva maakonnas Paide linnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Roosna-Alliku
Roosna-Alliku mõis
Kunagise Roosna-Alliku mõisa härrastemaja Roosna-Alliku mõis (saksa keeles Kaltenbrunn) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Roosna-Alliku mõis
Roosna-Alliku mõisa kalmistu
Roosna-Alliku mõisa kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Allikjärve külas Paide linnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Roosna-Alliku mõisa kalmistu
Roosna-Alliku vald (Järva-Jaani kihelkond)
Roosna-Alliku vald (ka Alliku vald; saksa keeles Kaltenbrunn) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Roosna-Alliku vald (Järva-Jaani kihelkond)
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Saksa keel
Seliküla mõis
Seliküla mõis (saksa keeles Selliküll) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Seliküla mõis
Talurahvakool
Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Talurahvakool
Tapa vald
Tapa vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Tapa vald
Türje mõis
Türje mõis (saksa keeles Türjel) oli Võhmuta mõisa kõrvalmõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Türje mõis
Võhmuta mõis
Võhmuta mõisa peahoone (mai 2014) Võhmuta mõis (saksa keeles Wechmuth) oli rüütlimõis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Võhmuta mõis
Võhmuta mõisa kalmistu
Võhmuta mõisa kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võhmuta külas Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Võhmuta mõisa kalmistu
Võhmuta vald (Järva-Jaani kihelkond)
Võhmuta vald (saksa keeles Wechmuth; aastast 1916 Ivanovi vald ehk Jaani vald (vaadatud 02.03.2016)) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata Järva-Jaani kihelkond ja Võhmuta vald (Järva-Jaani kihelkond)
Tuntud ka kui JJn, Järva-Jaani kirikukihelkond.