Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Jääksoo

Index Jääksoo

Jääksoo Venemaal Rudzenski lähedal Jääksoo (inglise cut-over peatland) on soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud.

71 suhted: Anaeroobne keskkond, Atmosfäär, Eesti, Eesti Maaülikool, Elurikkus, Fotosüntees, Harilik jõhvikas, Harilik mustikas, Hektar, Henn Vilbaste, Holland, Indoneesia, Inimene, Jääksoode arengusuunad, Jääksoode tüübid, Kanada, Kasvuhoonegaasid, Keskkond (ökoloogia), Kolhoos, Kuivendus, Kuresoo (Viljandimaa), Loomastik, Maaviljelus, Madalsoo, Mükoriisa, Metaan, Mets, Mineraliseerumine, Mulla lupjamine, Naatriumkarbonaat, Nõukogude okupatsioon Eestis, Nigula looduskaitseala, Oru, Pärnumaa, Põhjavesi, Põld, Raba, Rekultiveerimine, Saksamaa, Sangla, Süsihappegaas, Süsinik, Siirdesoo, Soo, Sookaitseala, Sookuivendus, Soomaa, Sovhoos, Taani, Taimestik, ..., Tööstus, Toitained, Turbasammal, Turvas, Tuuleheide, Väetamine, Veetase, Venemaa, Vesi, Vesinikeksponent, Viru raba, 1950, 1976, 1980, 1990, 20. sajand, 2000, 2001, 2006, 2010, 21. sajand. Laienda indeks (21 rohkem) »

Anaeroobne keskkond

Anaeroobne keskkond on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik (nt puuduvad seal ka nitraadid (-NO3)).

Uus!!: Jääksoo ja Anaeroobne keskkond · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Jääksoo ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Jääksoo ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Jääksoo ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »

Elurikkus

Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.

Uus!!: Jääksoo ja Elurikkus · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Jääksoo ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Harilik jõhvikas

Harilik jõhvikas ehk kuremari (Oxycoccus palustris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest.

Uus!!: Jääksoo ja Harilik jõhvikas · Näe rohkem »

Harilik mustikas

Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.

Uus!!: Jääksoo ja Harilik mustikas · Näe rohkem »

Hektar

Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.

Uus!!: Jääksoo ja Hektar · Näe rohkem »

Henn Vilbaste

Henn Vilbaste. Foto: perearhiiv Henn Vilbaste (17. detsember 1932 – 3. mai 1993) oli looduskaitsja, metsamees, ornitoloog ja jõhvikaaretaja.

Uus!!: Jääksoo ja Henn Vilbaste · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Uus!!: Jääksoo ja Holland · Näe rohkem »

Indoneesia

Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.

Uus!!: Jääksoo ja Indoneesia · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Uus!!: Jääksoo ja Inimene · Näe rohkem »

Jääksoode arengusuunad

Jääksoode arengusuunad on võimalik jagada kaheksasse looduslikku või poollooduslikku rühma (nt osaliselt kinni aetud või tammitatud kraavide puhul) lähtudes hüdromorfoloogilistest parameetritest.

Uus!!: Jääksoo ja Jääksoode arengusuunad · Näe rohkem »

Jääksoode tüübid

Jääksoode tüübid jagunevad nende tekkeviisi põhjal või siis neile iseloomulike omaduste alusel.

Uus!!: Jääksoo ja Jääksoode tüübid · Näe rohkem »

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Uus!!: Jääksoo ja Kanada · Näe rohkem »

Kasvuhoonegaasid

Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.

Uus!!: Jääksoo ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »

Keskkond (ökoloogia)

Keskkond ehk elukeskkond (ka looduslik keskkond, looduskeskkond) on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite (ökoloogiliste tegurite) kogum.

Uus!!: Jääksoo ja Keskkond (ökoloogia) · Näe rohkem »

Kolhoos

Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.

Uus!!: Jääksoo ja Kolhoos · Näe rohkem »

Kuivendus

Kuivendus (ka kuivendamine) on melioratsioonivõte, millega mingilt alalt eemaldatakse liigne pinna- või pinnasevesi (näiteks drenaažiga).

Uus!!: Jääksoo ja Kuivendus · Näe rohkem »

Kuresoo (Viljandimaa)

Kuresoo raba Ingatsi õpperaja vaatetornist Laugas Kuresoos Kuresoo (ka: Kuresoo raba, Leemeti raba) on raba Viljandi maakonna loodeosas Soomaa rahvuspargis, suurem osa sellest asub Põhja-Sakala valla piirides, Navesti, Raudna, Halliste ja Lemmjõe vahel.

Uus!!: Jääksoo ja Kuresoo (Viljandimaa) · Näe rohkem »

Loomastik

Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.

Uus!!: Jääksoo ja Loomastik · Näe rohkem »

Maaviljelus

Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.

Uus!!: Jääksoo ja Maaviljelus · Näe rohkem »

Madalsoo

Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.

Uus!!: Jääksoo ja Madalsoo · Näe rohkem »

Mükoriisa

''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.

Uus!!: Jääksoo ja Mükoriisa · Näe rohkem »

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Uus!!: Jääksoo ja Metaan · Näe rohkem »

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Uus!!: Jääksoo ja Mets · Näe rohkem »

Mineraliseerumine

Mineraliseerumine (ehk mineraalistumine) on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks.

Uus!!: Jääksoo ja Mineraliseerumine · Näe rohkem »

Mulla lupjamine

Mulla lupjamine ehk muldade lupjamine on maaparandusvõte, kus lubiväetis viiakse happelisse mulda mulla happesuse vähendamise ja mulla toiterežiimi parandamise eesmärgil.

Uus!!: Jääksoo ja Mulla lupjamine · Näe rohkem »

Naatriumkarbonaat

Naatriumkarbonaat ehk sooda ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda ehk kristalne sooda on keemiline aine valemiga Na2CO3.

Uus!!: Jääksoo ja Naatriumkarbonaat · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis

Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.

Uus!!: Jääksoo ja Nõukogude okupatsioon Eestis · Näe rohkem »

Nigula looduskaitseala

Nigula looduskaitseala piirneb Sookuninga looduskaitsealaga ja selle lähedusse jäävad mitmed hoiualad. Nigula raba älvestik Nigula looduskaitseala on looduskaitseala Pärnumaa lõunaosas, Häädemeeste ja Saarde vallas.

Uus!!: Jääksoo ja Nigula looduskaitseala · Näe rohkem »

Oru

Oru on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Uus!!: Jääksoo ja Oru · Näe rohkem »

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Uus!!: Jääksoo ja Pärnumaa · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Uus!!: Jääksoo ja Põhjavesi · Näe rohkem »

Põld

Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.

Uus!!: Jääksoo ja Põld · Näe rohkem »

Raba

Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.

Uus!!: Jääksoo ja Raba · Näe rohkem »

Rekultiveerimine

Korrastamine ehk rekultiveerimine (inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine.

Uus!!: Jääksoo ja Rekultiveerimine · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Jääksoo ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sangla

Sangla on küla Tartu maakonnas Elva vallas.

Uus!!: Jääksoo ja Sangla · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Jääksoo ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Jääksoo ja Süsinik · Näe rohkem »

Siirdesoo

Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.

Uus!!: Jääksoo ja Siirdesoo · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Jääksoo ja Soo · Näe rohkem »

Sookaitseala

Sookaitseala on looduskaitsealuse territooriumi tüüp, mis võeti Eestis kasutusele 1981.

Uus!!: Jääksoo ja Sookaitseala · Näe rohkem »

Sookuivendus

Sookuivendus on maaparandusvõtete kogum, mille eesmärk on märgalalt liigvee ärajuhtimine.

Uus!!: Jääksoo ja Sookuivendus · Näe rohkem »

Soomaa

Suvine Soomaa rahvuspark Suurvesi Soomaal Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis Soomaa on maastikurajoon Edela-Eestis, mis koos Kõrvemaa maastikurajooniga moodustavad Vahe-Eesti maastikuvaldkonna.

Uus!!: Jääksoo ja Soomaa · Näe rohkem »

Sovhoos

Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.

Uus!!: Jääksoo ja Sovhoos · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Jääksoo ja Taani · Näe rohkem »

Taimestik

Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.

Uus!!: Jääksoo ja Taimestik · Näe rohkem »

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Uus!!: Jääksoo ja Tööstus · Näe rohkem »

Toitained

Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.

Uus!!: Jääksoo ja Toitained · Näe rohkem »

Turbasammal

Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.

Uus!!: Jääksoo ja Turbasammal · Näe rohkem »

Turvas

Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.

Uus!!: Jääksoo ja Turvas · Näe rohkem »

Tuuleheide

Tuuleheide Taevaskojas Tuules ümber kukkuv kuusk Tammneeme külas Tuuleheide on metsanduses looduslik mehaaniline nähtus, mille tagajärjel paiskub puu tuule mõjul juuremättaga ümber, paljandades juurestiku.

Uus!!: Jääksoo ja Tuuleheide · Näe rohkem »

Väetamine

Väetamine on põllumajanduslik tegevus, mille käigus mulda viiakse taimede kasvu soodustamiseks väetist, mis sisaldab taimetoiteelemente.

Uus!!: Jääksoo ja Väetamine · Näe rohkem »

Veetase

Veetase ehk veeseis on teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu või veejuhtme veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes).

Uus!!: Jääksoo ja Veetase · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Jääksoo ja Venemaa · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Jääksoo ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: Jääksoo ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Viru raba

Viru raba aerofoto Viru raba Viru raba on raba Harjumaal Lahemaa rahvuspargis Tallinna–Narva maantee lähedal.

Uus!!: Jääksoo ja Viru raba · Näe rohkem »

1950

1950.

Uus!!: Jääksoo ja 1950 · Näe rohkem »

1976

1976.

Uus!!: Jääksoo ja 1976 · Näe rohkem »

1980

1980.

Uus!!: Jääksoo ja 1980 · Näe rohkem »

1990

1990.

Uus!!: Jääksoo ja 1990 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Jääksoo ja 20. sajand · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Jääksoo ja 2000 · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Jääksoo ja 2001 · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Jääksoo ja 2006 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Jääksoo ja 2010 · Näe rohkem »

21. sajand

New Yorgis Euroopa Liidu kaart koos 27 liikmesriigi ja võimalike tulevaste liitujatega 2021. aastal OECD liikmesriigid NATO logo Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil Eesti Vabariik 100 Sotsiaalne distantseerumine Prantsusmaal aastal 2020 21.

Uus!!: Jääksoo ja 21. sajand · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »