Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Akumulatsiooniala, Antarktika, Antarktis, Antarktise jääkilp, Argentina, Eesti, Erosioonibaas, Füüsika, Fjord, Geoloogiline aeg, Glatsioloogia, Gravitatsioon, Gröönimaa, Hõõre, Himachal Pradesh, Island, Isostaasia, Jää, Jäämägi, Jõgi, Kangerlussuaq, Kashmir, Kiltmaa, Kionosfäär, Kliima, Liustike loend, Lumepiir, Lumi, Madalik, Mandrijää, Mandriliustik, Massibilanss, Meri, Nõlv, Norra, Norra liustikud, Ookean, Oruliustik, Orvand (geomorfoloogia), Perito Moreno liustik, Pinnavorm, Plastsus, Poolus, Rannik, Reljeef, Ruhiorg, Skandinaavia mäestik, Sulamine, Suvi, Tahkis, ..., Teadusharu, Tsirkusorg, Vatnajökull, Vedelik, Viskoossus. Laienda indeks (5 rohkem) »
Akumulatsiooniala
Akumulatsiooniala leitakse liustiku kõrgeimal kõrgusel, kus materjali kogunemine on suurem kui kadu. Akumulatsiooniala on ala, kus lumesadu koguneb ja ületab ablatsiooni kaod (sulamine, aurustumine, sublimeerumine).
Uus!!: Liustik ja Akumulatsiooniala · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Liustik ja Antarktika · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Liustik ja Antarktis · Näe rohkem »
Antarktise jääkilp
Suurema osa Antarktise reljeefist moodustab jääkilbi pind. Pildilt puuduvad šelfiliustikud Antarktise jääkilp on Antarktise mandrit kattev liustik.
Uus!!: Liustik ja Antarktise jääkilp · Näe rohkem »
Argentina
Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.
Uus!!: Liustik ja Argentina · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Liustik ja Eesti · Näe rohkem »
Erosioonibaas
Erosioonibaas ehk uuristusbaas on veekogu veetaseme kõrgus, millesse vooluveekogu voolab.
Uus!!: Liustik ja Erosioonibaas · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Liustik ja Füüsika · Näe rohkem »
Fjord
Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.
Uus!!: Liustik ja Fjord · Näe rohkem »
Geoloogiline aeg
Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni.
Uus!!: Liustik ja Geoloogiline aeg · Näe rohkem »
Glatsioloogia
Svalbardil, mis võimaldab koguda teavet varasemate ilmastikuolude kohta. Glatsioloogia on teadus, mis uurib peamiselt liustikke.
Uus!!: Liustik ja Glatsioloogia · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Liustik ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Liustik ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Hõõre
Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.
Uus!!: Liustik ja Hõõre · Näe rohkem »
Himachal Pradesh
Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Himachal Pradesh on osariik India põhjaosas.
Uus!!: Liustik ja Himachal Pradesh · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Liustik ja Island · Näe rohkem »
Isostaasia
Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal.
Uus!!: Liustik ja Isostaasia · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Liustik ja Jää · Näe rohkem »
Jäämägi
Jäämägi Baffini saare lähedal Jäämäe veepealne ja veealune osa Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk.
Uus!!: Liustik ja Jäämägi · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Liustik ja Jõgi · Näe rohkem »
Kangerlussuaq
Kangerlussuaq (grööni keeles 'suur fjord') on asula Gröönimaa läänekaldal Qeqqata omavalitsuses samanimelise fjordi veeres.
Uus!!: Liustik ja Kangerlussuaq · Näe rohkem »
Kashmir
right Kashmir (ka Kašmiir, kašmiiri کٔشِیر, कॅशीर) on piirkond Ees-India loodeosas.
Uus!!: Liustik ja Kashmir · Näe rohkem »
Kiltmaa
Kiltmaa ehk kõrgtasandik ehk kõrglava on suure pindalaga tasane ala, mis tavaliselt paikneb kõrgusel üle 500 meetri merepinnast.
Uus!!: Liustik ja Kiltmaa · Näe rohkem »
Kionosfäär
Kionosfäär (kreeka keelest chion — lumi ja spháira — kera) on troposfääri osa, kus pinnamood soodustab liustike teket ja püsimist.
Uus!!: Liustik ja Kionosfäär · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Liustik ja Kliima · Näe rohkem »
Liustike loend
See loend loetleb liustikke.
Uus!!: Liustik ja Liustike loend · Näe rohkem »
Lumepiir
Vaade Cotopaxi vulkaanile Ecuadoris (5897 m) kõrgusest 3700 m lumepiiriga üldkõrgusel umbes 5000 m Lumepiir on kujuteldav joon maapinnal, kus lume ja jää sulamine on tasakaalus tahkete sademetega.
Uus!!: Liustik ja Lumepiir · Näe rohkem »
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Uus!!: Liustik ja Lumi · Näe rohkem »
Madalik
Madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m.
Uus!!: Liustik ja Madalik · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Liustik ja Mandrijää · Näe rohkem »
Mandriliustik
Vaate mandriliustikele Gröönimaal Liustik. Alaska Liustik. Antarktis Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.
Uus!!: Liustik ja Mandriliustik · Näe rohkem »
Massibilanss
Aastane akumulatsiooni ja ablatsiooni tsükkel parasvöötmes ning polaaraladel koos massibilansi terminite definitsiooniga (Paterson, 1994) Massibilanss (inglise keeles mass balance) on massi muutus kas tervel või osal liustikul kindlaks määratud ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Liustik ja Massibilanss · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Liustik ja Meri · Näe rohkem »
Nõlv
Lõhavere linnamäe nõlv Nõlv on üle 20kraadi kallakuga maapind.
Uus!!: Liustik ja Nõlv · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Liustik ja Norra · Näe rohkem »
Norra liustikud
Briksdalsbreen on Jostedalsbreeni üks populaarseimatest osadest Siin on loetletud Norra suurimad liustikud (Kasutatud 2.aprillil 2009).
Uus!!: Liustik ja Norra liustikud · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Liustik ja Ookean · Näe rohkem »
Oruliustik
Šveitsis asuv Aletschi liustik on oruliustik Oruliustik ehk alpi liustik ehk mäestikuliustik on liustikutüüp.
Uus!!: Liustik ja Oruliustik · Näe rohkem »
Orvand (geomorfoloogia)
Orvand liustikuga Tühi orvand, mille põhjas on järv Orvand ehk kaar (saksa Kar 'tsirkus') on liustikutekkeline pinnavorm, looduslik liustiku toimel tekkinud tassi- või tugitoolikujuline süvend mäenõlva või oru ülaosas, mida ümbritsevad kaljused nõlvad.
Uus!!: Liustik ja Orvand (geomorfoloogia) · Näe rohkem »
Perito Moreno liustik
Vaade õhust kaks nädalat enne 2004. aasta paisu murdumist Rahvusvahelisest kosmosejaamast tehtud foto. Liustiku keel on lõunapoolse järveosa ära lõiganud. Brazo Rico vesi on võrreldes ülejäänud järvega silmatorkavalt eri värvi Perito Moreno liustik (hispaania keeles Glaciar Perito Moreno) on liustik Argentina lõunaosas Santa Cruzi provintsis Tšiili piiri lähedal.
Uus!!: Liustik ja Perito Moreno liustik · Näe rohkem »
Pinnavorm
Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Uus!!: Liustik ja Pinnavorm · Näe rohkem »
Plastsus
Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.
Uus!!: Liustik ja Plastsus · Näe rohkem »
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Uus!!: Liustik ja Poolus · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Liustik ja Rannik · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Liustik ja Reljeef · Näe rohkem »
Ruhiorg
Little Cottonwood Creek Valley Utah' osariigis USAs Ruhiorg ehk troog (inglise glacial trough) on U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org.
Uus!!: Liustik ja Ruhiorg · Näe rohkem »
Skandinaavia mäestik
pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.
Uus!!: Liustik ja Skandinaavia mäestik · Näe rohkem »
Sulamine
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.
Uus!!: Liustik ja Sulamine · Näe rohkem »
Suvi
Aasovi mere rand Suvi on kõige soojem aastaaeg, mis tuleb pärast kevadet ning enne sügist ning mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Liustik ja Suvi · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Liustik ja Tahkis · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Liustik ja Teadusharu · Näe rohkem »
Tsirkusorg
Montana osariigis Tsirkusorg on liustikutekkeline orulaiend mägedes, millesse kogunenud jääst toituvad liustikud.
Uus!!: Liustik ja Tsirkusorg · Näe rohkem »
Vatnajökull
thumb Vatnajökull on liustik Islandil.
Uus!!: Liustik ja Vatnajökull · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Liustik ja Vedelik · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Liustik ja Viskoossus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Jääliustik, Jääliustikud, Jöökel, Liustikud.
