Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Albedyll, Ditmar, Eesti mõisate loend, Engelbrecht von Mengden, Engelhardt, Frey (Liivimaa aadlisuguvõsa), Grünewaldt, Haffstein, Jäärja metskond, Karjamõis, Kõrvalmõis, Krüdener, Kristiina, Liivimaa ordu, Mengden, Moskva tsaaririik, Pärnu maakond, Pärnumaa, Rahvusarhiiv, Rüütlimõis, Riigimetsa Majandamise Keskus, Saarde kihelkond, Saarde vald, Saksa keel, Suur reduktsioon, Tali mõis, Ungern-Sternberg, Zygmunt II August, 1442, 19. sajand, 1919. aasta maareform.
Albedyll
Albedyll (d'Albedyhll, Albedelle, Albedille; vene Альбедиль) on itaalia päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Jäärja mõis ja Albedyll · Näe rohkem »
Ditmar
Ditmar on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Jäärja mõis ja Ditmar · Näe rohkem »
Eesti mõisate loend
Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.
Uus!!: Jäärja mõis ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »
Engelbrecht von Mengden
Engelbrecht von Mengden (1587 – juuli 1648 Tartu) oli baltisaksa päritolu Rootsi poliitik.
Uus!!: Jäärja mõis ja Engelbrecht von Mengden · Näe rohkem »
Engelhardt
Engelhardt on Šveitsi päritolu baltisaksa vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Jäärja mõis ja Engelhardt · Näe rohkem »
Frey (Liivimaa aadlisuguvõsa)
Frey oli Liivimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Jäärja mõis ja Frey (Liivimaa aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Grünewaldt
Grünewaldt on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Jäärja mõis ja Grünewaldt · Näe rohkem »
Haffstein
Haffstein oli Saksimaalt Dippoldiswaldest pärit linnakodanikusugvõsa, mille ühest harust kujunes vaimuliku- ja aadlisuguvõsa Kuramaa hertsogkonnas ja Liivimaa ning Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Jäärja mõis ja Haffstein · Näe rohkem »
Jäärja metskond
Jäärja metskond loodi 1920.
Uus!!: Jäärja mõis ja Jäärja metskond · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Jäärja mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Jäärja mõis ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Krüdener
Krüdeneride marmorvapp Suislepas Krüdener (ka Kruedener, Krüdener-Struve) on vana baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Jäärja mõis ja Krüdener · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Jäärja mõis ja Kristiina · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Jäärja mõis ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Mengden
Mengdeni suguvõsa vapp Mengden on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Jäärja mõis ja Mengden · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Jäärja mõis ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Jäärja mõis ja Pärnu maakond · Näe rohkem »
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Uus!!: Jäärja mõis ja Pärnumaa · Näe rohkem »
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Uus!!: Jäärja mõis ja Rahvusarhiiv · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Jäärja mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimetsa Majandamise Keskus
Kakerdaja raba RMK sildiga Rebastemäe õpperada Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Eesti ainus riigitulundusasutus.
Uus!!: Jäärja mõis ja Riigimetsa Majandamise Keskus · Näe rohkem »
Saarde kihelkond
Saarde kirik Saarde kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Saara, lühend Saa) oli kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Uus!!: Jäärja mõis ja Saarde kihelkond · Näe rohkem »
Saarde vald
Saarde vald on vald Pärnumaa kaguosas.
Uus!!: Jäärja mõis ja Saarde vald · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Jäärja mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Jäärja mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Tali mõis
Tali mõis (saksa keeles Freyhof) oli rüütlimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaal.
Uus!!: Jäärja mõis ja Tali mõis · Näe rohkem »
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Jäärja mõis ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Jäärja mõis ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
1442
1442.
Uus!!: Jäärja mõis ja 1442 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Jäärja mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Jäärja mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
