Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Absoluutselt jäik keha, Aktiivne jõud, Ampère'i jõud, Andrus Salupere, Elektromagnetiline vastastikmõju, Fundamentaalne vastastikmõju, Gravitatsioon, Inertsijõud, Jõud (täpsustus), Keha, Kiirendus, Kilogramm, Konservatiivne jõud (füüsika), Ladina keel, Liikumine, Lorentzi jõud, Mass, Mõõtühik, Mehaanika, Newtoni kolmas seadus, Newtoni teine seadus, Njuuton, Paralleelsed sirged, SI, Sirge, Skalaarne suurus, Staatika, Taastav jõud, Van der Waalsi jõud, Vardas mõjuv jõud, Võimsus, Võrdelisus, Vektor, Vektoriaalne suurus.
Absoluutselt jäik keha
Absoluutselt jäigaks kehaks ehk jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb suvaliste mõjuvate jõudude korral konstantseks.
Uus!!: Jõud ja Absoluutselt jäik keha · Näe rohkem »
Aktiivne jõud
Aktiivseks jõuks nimetatakse jõudu, mis püüab panna vaadeldavat keha liikuma.
Uus!!: Jõud ja Aktiivne jõud · Näe rohkem »
Ampère'i jõud
Kaks paralleelset voolujuhti mõjutavad teineteist magnetvälja kaudu. Ülemisele juhile (vooluga ''I''1) mõjub Lorenzi jõud ''F''12, mille kutsub esile alumise juhi magnetväli ''B''2 (vastavat alumisele juhile mõjuvat jõudu pole näidatud) Ampère'i jõuks nimetatakse magnetostaatikas tõmbe- või tõukejõudu, mis tekib kahe voolujuhi vahel.
Uus!!: Jõud ja Ampère'i jõud · Näe rohkem »
Andrus Salupere
Andrus Salupere (sündinud 5. septembril 1957 Tartus) on eesti mehaanikateadlane.
Uus!!: Jõud ja Andrus Salupere · Näe rohkem »
Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Jõud ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Fundamentaalne vastastikmõju
Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.
Uus!!: Jõud ja Fundamentaalne vastastikmõju · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Jõud ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Inertsijõud
Inertsijõud, tuntud ka kui d'Alemberti jõud, on fiktiivne jõud, mis tuleb klassikalises mehaanikas sisse tuua selleks, et kirjeldada keha liikumist Newtoni II seaduse järgi ka mitteinertsiaalses taustsüsteemis.
Uus!!: Jõud ja Inertsijõud · Näe rohkem »
Jõud (täpsustus)
Jõud võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Jõud ja Jõud (täpsustus) · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Jõud ja Keha · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Jõud ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Jõud ja Kilogramm · Näe rohkem »
Konservatiivne jõud (füüsika)
paremal Konservatiivne jõud on niisugune jõud, mille tehtav töö sõltub ainult jõu rakenduspunkti alg- ja lõpp-punktist (A ja B), ning ei sõltu jõu liikumisseadusest ega trajektoori kujust.
Uus!!: Jõud ja Konservatiivne jõud (füüsika) · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Jõud ja Ladina keel · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Jõud ja Liikumine · Näe rohkem »
Lorentzi jõud
Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu.
Uus!!: Jõud ja Lorentzi jõud · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Jõud ja Mass · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Uus!!: Jõud ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Jõud ja Mehaanika · Näe rohkem »
Newtoni kolmas seadus
Newtoni kolmas seadus ütleb, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.
Uus!!: Jõud ja Newtoni kolmas seadus · Näe rohkem »
Newtoni teine seadus
Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).
Uus!!: Jõud ja Newtoni teine seadus · Näe rohkem »
Njuuton
Njuuton (tähis N) on jõu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Jõud ja Njuuton · Näe rohkem »
Paralleelsed sirged
Sirged ''a'' ja ''b'' on paralleelsed Eukleidilises geomeetrias nimetatakse paralleelseteks sirgeteks sirgeid, mis paiknevad ühel ja samal tasandil ja ei lõiku.
Uus!!: Jõud ja Paralleelsed sirged · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Jõud ja SI · Näe rohkem »
Sirge
Sirge ehk sirgjoon on ilma läbimõõduta, mõlemas suunas lõpmata pikk, kõverusteta joon ehk ühemõõtmeline ruum, mis võib sisalduda mitmemõõtmelises ruumis.
Uus!!: Jõud ja Sirge · Näe rohkem »
Skalaarne suurus
Skalaarne suurus ehk skalaar ehk skaalar on suurus, mida saab täielikult iseloomustada üheainsa arvuga (füüsikas koos mõõtühikuga).
Uus!!: Jõud ja Skalaarne suurus · Näe rohkem »
Staatika
Staatika (kreeka δτατικε"tasakaaluõpetus") on klassikalise mehaanika haru, mis uurib.
Uus!!: Jõud ja Staatika · Näe rohkem »
Taastav jõud
Taastav jõud (ka direktsioonijõud) on keha tasakaaluasendist väljaviimisel tekkiv jõud.
Uus!!: Jõud ja Taastav jõud · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Jõud ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Vardas mõjuv jõud
Vardas mõjuv jõud on mõiste teoreetilisest mehaanikast, mis tähendab jõudu, millega varrast tõmmatakse või surutakse tema otspunktides.
Uus!!: Jõud ja Vardas mõjuv jõud · Näe rohkem »
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Uus!!: Jõud ja Võimsus · Näe rohkem »
Võrdelisus
Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.
Uus!!: Jõud ja Võrdelisus · Näe rohkem »
Vektor
Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.
Uus!!: Jõud ja Vektor · Näe rohkem »
Vektoriaalne suurus
Vektoriaalne suurus ehk vektorsuurus on füüsikaline suurus, mille väljendamiseks on lisaks arvväärtusele vaja näidata ka suund kolmemõõtmelises ruumis (koordinaadistikus).
Uus!!: Jõud ja Vektoriaalne suurus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Füüsikaline jõud, Jõud (füüsika).
