Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Advent, Ants Viires, Eesti rahvakalender, Eesti rahvakultuuri leksikon, Hapukapsas, Herned, Hing, Jõulud, Jõulud eesti rahvakalendris, Jõuluhani (rahvakultuur), Jõululaupäev, Jõululeib, Jõulupuu, Jõulusandid, Jõuluvana, Kala (toit), Kapsas, Karjalaskepäev, Küünlapäev, Kollikakk, Kolmekuningapäev, Lõuna-Eesti, Muinaspõhja keel, Näärid, Nõukogude Liit, Nuudipäev, Päikeseseisak, Pööripäev, Püha, Piparkook, Safran, Sealiha, Toomapäev, Uba, Või.
Advent
Advendiküünlad Advent Advent (ladina keelest adventus Domini, 'Issanda tulemine') on kirikukalendris neli nädalat vältav periood, mis algab neljandal pühapäeval enne esimest jõulupüha.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Advent · Näe rohkem »
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Ants Viires · Näe rohkem »
Eesti rahvakalender
Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Eesti rahvakalender · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »
Hapukapsas
Potis keev hapukapsas lihaga Hapukapsas on hapendatud kapsas.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Hapukapsas · Näe rohkem »
Herned
Herned on hariliku herne (Pisum sativum) ja teiste herne perekonda kuuluvate liikide viljad.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Herned · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Hing · Näe rohkem »
Jõulud
Jõulukuusk Maailma esimene kaubanduslik jõulukaart (1843, autor John Callcott Horsley) Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Jõulud · Näe rohkem »
Jõulud eesti rahvakalendris
Jõulud (Lõuna-Eestis ka talvistepüha) olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Jõulud eesti rahvakalendris · Näe rohkem »
Jõuluhani (rahvakultuur)
Jõuluhani on Lääne-Eesti rahvakultuuris jõulude ajal liikuv haneks maskeerunud pereliige, kes vitsaga või nokaga käib eeskätt lastest saunalisi löömas.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Jõuluhani (rahvakultuur) · Näe rohkem »
Jõululaupäev
Jõululaupäev (ka: jõuluõhtu) on 24. detsember, päev enne esimest jõulupüha.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Jõululaupäev · Näe rohkem »
Jõululeib
Jõululeib (Saaremaal ka: näärikakk, Mulgimaal jõulupoiss, jõulupullEesti murrete sõnaraamat) oli vanasti jõulude ajal valmistatud leivakakk, mis tehti harilikult seakujuline (sel juhul nimetati ka jõuluorikaks), aga ka kuhikukujuline (imiteerides viljakuhja) või keskel auguga küünla jaoks.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Jõululeib · Näe rohkem »
Jõulupuu
Jõulukuusk Jõulupuu (ka jõulukuusk) on puu, mida jõulude ajal ehetega kaunistatakse.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Jõulupuu · Näe rohkem »
Jõulusandid
Jõulusandid olid Eesti rahvakultuuris jõuluaja tähtpäevadel peresid külastanud käijad (enamasti noormehed), kes soovisid pererahvale õnne ja edu.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Jõulusandid · Näe rohkem »
Jõuluvana
jõulusoku seljas, Robert Seymour, 1836 Kuressaare raekojas 1. detsembril 2013 Itaalia lühifilm "Kuidas ahnus rikkus jõulud" (1910) Lühifilm "Santa Claus" (1925) Jõuluvana ehk jõulumees ehk jõulutaat on tegelaskuju uuemast jõulukombestikust, jõulukinkide tooja.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Jõuluvana · Näe rohkem »
Kala (toit)
Kala on kalade elunditest, eriti lihastest saadav toiduaine.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Kala (toit) · Näe rohkem »
Kapsas
Kapsas (Brassica oleracea) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluv levinud rohttaim.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Kapsas · Näe rohkem »
Karjalaskepäev
Karjalaskepäev on 1. aprillil ja see on vana maarahva karja väljalaskmise päev.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Karjalaskepäev · Näe rohkem »
Küünlapäev
Küünlapäev (ka: küünlamaarjapäev, Lääne-Eestis ka: pudrupäev) on 2. veebruaril ja kirikukalendris on see neitsi Maarja puhastamise püha.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Küünlapäev · Näe rohkem »
Kollikakk
Kollikakk on Eesti rahvakultuuris jõululeib, mida küpsetati viljalõikuse esimese vihu terade jahust.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Kollikakk · Näe rohkem »
Kolmekuningapäev
Artemisia Gentileschi, "Kuningate kummardamine" (1636) Kolmekuningapäev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris on see päev, kui kolm Hommikumaa tarka (kuningat) leidsid Jeesuslapse.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Kolmekuningapäev · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Muinaspõhja keel
Gallehusi kuldsarvest (5. sajand, Taani), mis kannab muinaspõhjakeelset ruunikirja. R. J. Paulli joonis, 1734 Muinaspõhja keel ehk muinasskandinaavia keel (rootsi urnordiska, inglise Proto-Norse) on vanim tõendatud põhjagermaani keele kuju.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Muinaspõhja keel · Näe rohkem »
Näärid
Näärid on Eestis aastavahetuse aeg, mida tähistatakse vähemalt keskajast.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Näärid · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nuudipäev
Nuudipäev ehk kanutipäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida peetakse 13. jaanuaril.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Nuudipäev · Näe rohkem »
Päikeseseisak
Päikeseseisak ehk solstiitsium leiab aset talvisel ja suvisel pööripäeval, mil ühel poolkeral on päev pikem kui öö ning teisel poolkeral on öö pikem kui päev.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Päikeseseisak · Näe rohkem »
Pööripäev
Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoktsium.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Pööripäev · Näe rohkem »
Püha
Püha ehk sakraalne (ld. sacer, sanctus) on nähtus, olend, paik, aeg, ese, tekst vm., mis on oluline, puutumatu, õige, tõene.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Püha · Näe rohkem »
Piparkook
Piparkooke süüakse tavaliselt jõulude ajal. Pildil Soome piparkoogid Espoos Tavaliselt kaunistatakse piparkooke glasuuriga Piparkook on kook või küpsis, mis on valmistatud siirupiga magustatud ja tugevasti vürtsitatud tainast.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Piparkook · Näe rohkem »
Safran
Safrani kasutamine toiduvalmistamisel Safran on vürts ja värvaine, mida saadakse safrankrookuse (Crocus sativus) õiest (emakasuudmest).
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Safran · Näe rohkem »
Sealiha
Sealiha on liha, mis on saadud kodusea tapasaadusena.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Sealiha · Näe rohkem »
Toomapäev
Toomapäev on eesti rahvakalendris ja laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsembril.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Toomapäev · Näe rohkem »
Uba
Aedoja seemned ehk oad põldoa kaunad Uba (mitmuses oad) on ovaalse või neerukujulise seemnega liblikõieline kultuurtaim; ühtlasi ka nende kultuurtaimede seeme.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Uba · Näe rohkem »
Või
Võipakk Rasvainete riiul poes Või on peamiselt lehmapiima koorest valmistatud toiduaine, mille rasvasisaldus on 68–82,5%.
Uus!!: Jõulud eesti rahvakalendris ja Või · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Jõulud eesti rahvakultuuris, Talsipühi, Talsspühi, Talvistepüha.
