Kiiremini kui brauser!
81 suhted: Benedictus XVI, Inspektor, Johannes Paulus II, Kaplan, Kardinal, Katoliku kirik, Ladina keel, Läti keel, Läti president, Ordinatsioon, Paavst, Paulus VI, Philippe Jourdan, Poola, Preester, Riia, Riia peapiiskop, Sinod, Tallinn, Tartu, Vaira Vīķe-Freiberga, Vatikan, Vatikani II kirikukogu, Zbigņevs Stankevičs, 1. juuni, 1. oktoober, 10. september, 11. oktoober, 13. oktoober, 14. detsember, 14. november, 16. juuni, 18. jaanuar, 19. juuni, 1930, 1951, 1953, 1954, 1957, 1958, 1966, 1974, 1979, 1981, 1984, 1986, 1987, 1988, 1989, 1991, ..., 1994, 1998, 1999, 2. oktoober, 2001, 2003, 2004, 2005, 2010, 21. veebruar, 22. detsember, 22. september, 23. oktoober, 23. veebruar, 26. jaanuar, 26. veebruar, 27. detsember, 27. oktoober, 27. veebruar, 28. aprill, 28. november, 28. oktoober, 28. veebruar, 29. märts, 29. oktoober, 3. juuli, 30. september, 8. aprill, 8. mai, 9. november, 9. oktoober. Laienda indeks (31 rohkem) »
Benedictus XVI
Benedictus XVI (sünninimi Joseph Alois Ratzinger; 16. aprill 1927 – 31. detsember 2022) oli Rooma paavst aastatel 2005–2013.
Uus!!: Jānis Pujats ja Benedictus XVI · Näe rohkem »
Inspektor
Inspektor on ametiisik, kes teeb järelevalvet (inspektsiooni) mingi ala seadusetäitmise ja toimimisõigsuse üle.
Uus!!: Jānis Pujats ja Inspektor · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Jānis Pujats ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Kaplan
Kaplan ehk kapellaan on vaimulik, kes on kiriku poolt ametisse pühitsetud, kuid töötab väljaspool kirikut – koolides, haiglates, politseis, vanglates, sõjaväes jne.
Uus!!: Jānis Pujats ja Kaplan · Näe rohkem »
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Uus!!: Jānis Pujats ja Kardinal · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Jānis Pujats ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Jānis Pujats ja Ladina keel · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Jānis Pujats ja Läti keel · Näe rohkem »
Läti president
Läti Vabariigi president (läti keeles Latvijas Valsts prezidents) on Läti riigipea.
Uus!!: Jānis Pujats ja Läti president · Näe rohkem »
Ordinatsioon
õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.
Uus!!: Jānis Pujats ja Ordinatsioon · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Jānis Pujats ja Paavst · Näe rohkem »
Paulus VI
Paulus VI (Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini; 26. september 1897 – 6. august 1978) oli paavst 1963–1978.
Uus!!: Jānis Pujats ja Paulus VI · Näe rohkem »
Philippe Jourdan
Piiskop Philippe Jourdan 2012. aastal presidendi vastuvõtul Philippe Jourdani vapp Philippe Jean-Charles Jourdan (sündinud 30. augustil 1960 Daxis Prantsusmaal) on 23. märtsist 2005 katoliku kiriku apostellik administraator Eestis.
Uus!!: Jānis Pujats ja Philippe Jourdan · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Jānis Pujats ja Poola · Näe rohkem »
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Uus!!: Jānis Pujats ja Preester · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Jānis Pujats ja Riia · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: Jānis Pujats ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Uus!!: Jānis Pujats ja Sinod · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Jānis Pujats ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Jānis Pujats ja Tartu · Näe rohkem »
Vaira Vīķe-Freiberga
Vaira Vīķe-Freiberga (sündinud 1. detsembril 1937 Riias) on Läti poliitik ja psühholoog, ta oli Läti president aastatel 1999–2007.
Uus!!: Jānis Pujats ja Vaira Vīķe-Freiberga · Näe rohkem »
Vatikan
Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.
Uus!!: Jānis Pujats ja Vatikan · Näe rohkem »
Vatikani II kirikukogu
Vatikani II kirikukogu ehk Vatikani II oikumeeniline kirikukogu oli katoliku kiriku oikumeeniline kogu, mis toimus Vatikanis aastatel 1962–1965 paavstide Johannes XXIII ja Paulus VI eesistumisel.
Uus!!: Jānis Pujats ja Vatikani II kirikukogu · Näe rohkem »
Zbigņevs Stankevičs
Peapiiskop Zbigņevs Stankevičs Peapiiskopi vapp Zbigņevs Stankevičs (poola keeles Zbigniew Stankiewicz; sündinud 15. veebruaril 1955 Lejasciemsis) on 2010.
Uus!!: Jānis Pujats ja Zbigņevs Stankevičs · Näe rohkem »
1. juuni
1.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1. juuni · Näe rohkem »
1. oktoober
1.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1. oktoober · Näe rohkem »
10. september
10.
Uus!!: Jānis Pujats ja 10. september · Näe rohkem »
11. oktoober
11.
Uus!!: Jānis Pujats ja 11. oktoober · Näe rohkem »
13. oktoober
13.
Uus!!: Jānis Pujats ja 13. oktoober · Näe rohkem »
14. detsember
14.
Uus!!: Jānis Pujats ja 14. detsember · Näe rohkem »
14. november
14.
Uus!!: Jānis Pujats ja 14. november · Näe rohkem »
16. juuni
16.
Uus!!: Jānis Pujats ja 16. juuni · Näe rohkem »
18. jaanuar
18.
Uus!!: Jānis Pujats ja 18. jaanuar · Näe rohkem »
19. juuni
19.
Uus!!: Jānis Pujats ja 19. juuni · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1930 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1951 · Näe rohkem »
1953
1953.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1953 · Näe rohkem »
1954
1954.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1954 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1957 · Näe rohkem »
1958
1958.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1958 · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1966 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1974 · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1979 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1981 · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1984 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1986 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1987 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1988 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1989 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1991 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1994 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1998 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Jānis Pujats ja 1999 · Näe rohkem »
2. oktoober
2.
Uus!!: Jānis Pujats ja 2. oktoober · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Jānis Pujats ja 2001 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Jānis Pujats ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Jānis Pujats ja 2004 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Jānis Pujats ja 2005 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Jānis Pujats ja 2010 · Näe rohkem »
21. veebruar
21.
Uus!!: Jānis Pujats ja 21. veebruar · Näe rohkem »
22. detsember
22.
Uus!!: Jānis Pujats ja 22. detsember · Näe rohkem »
22. september
22.
Uus!!: Jānis Pujats ja 22. september · Näe rohkem »
23. oktoober
23.
Uus!!: Jānis Pujats ja 23. oktoober · Näe rohkem »
23. veebruar
23.
Uus!!: Jānis Pujats ja 23. veebruar · Näe rohkem »
26. jaanuar
26.
Uus!!: Jānis Pujats ja 26. jaanuar · Näe rohkem »
26. veebruar
26.
Uus!!: Jānis Pujats ja 26. veebruar · Näe rohkem »
27. detsember
27.
Uus!!: Jānis Pujats ja 27. detsember · Näe rohkem »
27. oktoober
27.
Uus!!: Jānis Pujats ja 27. oktoober · Näe rohkem »
27. veebruar
27.
Uus!!: Jānis Pujats ja 27. veebruar · Näe rohkem »
28. aprill
28.
Uus!!: Jānis Pujats ja 28. aprill · Näe rohkem »
28. november
28.
Uus!!: Jānis Pujats ja 28. november · Näe rohkem »
28. oktoober
28.
Uus!!: Jānis Pujats ja 28. oktoober · Näe rohkem »
28. veebruar
28.
Uus!!: Jānis Pujats ja 28. veebruar · Näe rohkem »
29. märts
29.
Uus!!: Jānis Pujats ja 29. märts · Näe rohkem »
29. oktoober
29.
Uus!!: Jānis Pujats ja 29. oktoober · Näe rohkem »
3. juuli
3.
Uus!!: Jānis Pujats ja 3. juuli · Näe rohkem »
30. september
30.
Uus!!: Jānis Pujats ja 30. september · Näe rohkem »
8. aprill
8.
Uus!!: Jānis Pujats ja 8. aprill · Näe rohkem »
8. mai
8.
Uus!!: Jānis Pujats ja 8. mai · Näe rohkem »
9. november
9.
Uus!!: Jānis Pujats ja 9. november · Näe rohkem »
9. oktoober
9.
Uus!!: Jānis Pujats ja 9. oktoober · Näe rohkem »
