Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kärkna klooster

Index Kärkna klooster

Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.

108 suhted: Acta Historica Tallinnensia, Alevik, Amme jõgi, Christophorus Hogensteen, Daniel (Kärkna abt), Dünamünde klooster, Dithmarus, Dormitoorium, Emajõgi, Everhardus, Gerardus, Godefridus, Harjumaa, Hermann II Wesel, Hermann von Buxhövden, Hermannus, Ilmikvend, Järvamaa, Jüriöö ülestõus, Johannes (Kärkna abt 1354), Johannes (Kärkna abt 1484), Johannes de Hapsele, Kabel, Kaev, Kapiitlisaal, Kastell, Käärkamber, Kärkna, Kärkna mõis, Kõrvalaltar, Kersti Markus, Keskaeg, Kivimurd, Klausuur, Klooster, Konvendihoone, Kooriruum, Krüpt, Lammiku, Lööv, Liivi sõda, Maarahvas, Maramaa, Moskva tsaaririik, Naumburg, Novgorodi vabariik, Padise klooster, Pikihoone, Puurmani, Refektoorium, ..., Ringmüür, Ristikäik, Saale, Saksa keel, Saksi-Anhalt, Sangaste, Tartu, Tartu kindlus, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tartu vald, Tõstesild, Travee, Tsistertslaste ordu, Ulila, Vaimulik, Vallikraav, Vesilinnus, Vesiveski, Virumaa, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, Vorbuse, Winandus, 1229, 1233, 1234, 1254, 1264, 1277, 1288, 1295, 1298, 1304, 1305, 1327, 1336, 1346, 1354, 1388, 1397, 1411, 1433, 1462, 1466, 1484, 1504, 1525, 1528, 1535, 1538, 1540, 1544, 1554, 1558, 16. sajand Eestis, 17. sajand, 17. sajand Eestis, 18. sajand Eestis. Laienda indeks (58 rohkem) »

Acta Historica Tallinnensia

Acta Historica Tallinnensia on Eesti eelretsenseeritav teadusajakiri.

Uus!!: Kärkna klooster ja Acta Historica Tallinnensia · Näe rohkem »

Alevik

Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.

Uus!!: Kärkna klooster ja Alevik · Näe rohkem »

Amme jõgi

Amme jõgi on jõgi Eestis, millest valdav osa asub Vooremaal ning lühike suudme-eelne osa Kagu-Eesti lavamaal.

Uus!!: Kärkna klooster ja Amme jõgi · Näe rohkem »

Christophorus Hogensteen

Christophorus Hogensteen (tema eesnime kirjutati veel Christoffel, Christopher või Christopherus, perekonnanime Hoenstein, Hogenstein, Howenstein) oli Kärkna abt aastail 1528–1535.

Uus!!: Kärkna klooster ja Christophorus Hogensteen · Näe rohkem »

Daniel (Kärkna abt)

Daniel oli Kärkna abt aastail 1295–1298.

Uus!!: Kärkna klooster ja Daniel (Kärkna abt) · Näe rohkem »

Dünamünde klooster

Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.

Uus!!: Kärkna klooster ja Dünamünde klooster · Näe rohkem »

Dithmarus

Dithmarus oli Kärkna abt 1305.

Uus!!: Kärkna klooster ja Dithmarus · Näe rohkem »

Dormitoorium

Dormitoorium on ühine magamisruum keskaja ja tänapäeva kloostrites ning lossides.

Uus!!: Kärkna klooster ja Dormitoorium · Näe rohkem »

Emajõgi

Emajõgi on Eesti suurimaid jõgesid, pikkuselt Eesti üheksas (100 km).

Uus!!: Kärkna klooster ja Emajõgi · Näe rohkem »

Everhardus

Everhardus oli Kärkna abt 1346.

Uus!!: Kärkna klooster ja Everhardus · Näe rohkem »

Gerardus

Gerardus oli Kärkna abt 1540.

Uus!!: Kärkna klooster ja Gerardus · Näe rohkem »

Godefridus

Godefridus oli Kärkna abt 1254.

Uus!!: Kärkna klooster ja Godefridus · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Kärkna klooster ja Harjumaa · Näe rohkem »

Hermann II Wesel

Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.

Uus!!: Kärkna klooster ja Hermann II Wesel · Näe rohkem »

Hermann von Buxhövden

Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja esimene Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürsti staatuses, kui ka vaimulik valitseja.

Uus!!: Kärkna klooster ja Hermann von Buxhövden · Näe rohkem »

Hermannus

Hermannus oli Kärkna abt aastail 1327–1336.

Uus!!: Kärkna klooster ja Hermannus · Näe rohkem »

Ilmikvend

Ilmikvend (ladina keeles frater laicus) ehk konvers (ladina keeles frater conversus) on katoliikluses ajalooliselt kloostris elav abitööline, kellel ei ole mungaseisust (pole andnud tõotusi), aga elab kloostri reegli järgi.

Uus!!: Kärkna klooster ja Ilmikvend · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale. Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi.

Uus!!: Kärkna klooster ja Järvamaa · Näe rohkem »

Jüriöö ülestõus

Liivimaa 1260. aastal. Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärk oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine.

Uus!!: Kärkna klooster ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »

Johannes (Kärkna abt 1354)

Johannes oli Kärkna abt 1354.

Uus!!: Kärkna klooster ja Johannes (Kärkna abt 1354) · Näe rohkem »

Johannes (Kärkna abt 1484)

Johannes oli Kärkna abt 1484.

Uus!!: Kärkna klooster ja Johannes (Kärkna abt 1484) · Näe rohkem »

Johannes de Hapsele

Johannes de Hapsele oli Kärkna abt enne 1304.

Uus!!: Kärkna klooster ja Johannes de Hapsele · Näe rohkem »

Kabel

Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid 15. sajandil rajatud Saha kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Kabel on kirikust väiksem kristlik altariga (õigeusus tavaliselt ilma altarita) sakraalhoone.

Uus!!: Kärkna klooster ja Kabel · Näe rohkem »

Kaev

Kaev Aksi saarel. Tuhala nõiakaev on Eesti kõige kuulsam kaev. Kaev (lõunaeesti murretes läte) on rajatis maapinnast põhjavee ammutamiseks.

Uus!!: Kärkna klooster ja Kaev · Näe rohkem »

Kapiitlisaal

Kapiitlisaal Canterbury katedraalis Inglismaal Kapiitlisaal ehk kapiitel esinduslik saal kloostris või konvendihoones; tavaliselt on see kahelööviline käärkambri kõrval, kus loeti igal hommikul üks peatükk (kapiitel) piiblist ja toimusid vaimulike nõupidamised.

Uus!!: Kärkna klooster ja Kapiitlisaal · Näe rohkem »

Kastell

Kastell on linnusetüüp, kus peamist kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt paiknev ringmüür.

Uus!!: Kärkna klooster ja Kastell · Näe rohkem »

Käärkamber

Uks käärkambrisse Käärkamber on sakraalarhitektuuris kirikus olev ruum riiete, nõude ja muude kirikutarvete, samuti koguduse kirjavara hoidmiseks.

Uus!!: Kärkna klooster ja Käärkamber · Näe rohkem »

Kärkna

Kärkna on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.

Uus!!: Kärkna klooster ja Kärkna · Näe rohkem »

Kärkna mõis

Kärkna mõis (varem Vanamõisa) (saksa keeles Falkenau, varem Wannamoisa) oli riigimõis Tartumaal Äksi kihelkonnas.

Uus!!: Kärkna klooster ja Kärkna mõis · Näe rohkem »

Kõrvalaltar

Kõrvalaltar on altar, mis asetseb kirikus lisaks peaaltarile.

Uus!!: Kärkna klooster ja Kõrvalaltar · Näe rohkem »

Kersti Markus

Kersti Markus (sündinud 27. aprillil 1962) on eesti kunstiajaloolane, Villem Raami auhinna laureaat.

Uus!!: Kärkna klooster ja Kersti Markus · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Uus!!: Kärkna klooster ja Keskaeg · Näe rohkem »

Kivimurd

Maa-alune kivimurd marmori kaevandamiseks Carraras Itaalias Kivimurruks nimetatakse kohta Maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive (valdavalt kas ehituskive või viimistlusmaterjali).

Uus!!: Kärkna klooster ja Kivimurd · Näe rohkem »

Klausuur

Klausuur Inglismaal Klausuur (keskladina sõnast clausura 'suletud ruum') on kinnine sisehoovi ja nelja tiivaga kloostrihoone, kus elatakse oma reeglite järgi ja kuhu ei lasta võõraid.

Uus!!: Kärkna klooster ja Klausuur · Näe rohkem »

Klooster

Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi.

Uus!!: Kärkna klooster ja Klooster · Näe rohkem »

Konvendihoone

Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.

Uus!!: Kärkna klooster ja Konvendihoone · Näe rohkem »

Kooriruum

Koori asukoht kiriku põhiplaanil Koor (kreeka choros) ehk kooriruum on sakraalarhitektuuris kiriku idaosas olev ruum, kus asub peaaltar.

Uus!!: Kärkna klooster ja Kooriruum · Näe rohkem »

Krüpt

Krüpt Bayeux' katedraalis Prantsusmaal Krüpt (kreeka kryptos "varjatud, salajane") oli algselt märtri koobas katakombides.

Uus!!: Kärkna klooster ja Krüpt · Näe rohkem »

Lammiku

Lammiku on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.

Uus!!: Kärkna klooster ja Lammiku · Näe rohkem »

Lööv

Krakówi Püha Kolmainu katedraali kesklööv Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes (nt kirikutes).

Uus!!: Kärkna klooster ja Lööv · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Kärkna klooster ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Maarahvas

Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu on kohta on eri hüpoteese.

Uus!!: Kärkna klooster ja Maarahvas · Näe rohkem »

Maramaa

Maramaa on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.

Uus!!: Kärkna klooster ja Maramaa · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Kärkna klooster ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Naumburg

Naumburg (Naumburg an der Saale) on linn Saksamaa idaosas Saksi-Anhaldi liidumaal Burgenlandkreisis.

Uus!!: Kärkna klooster ja Naumburg · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Новгородская земьляNovgorodimaa 100px100px LippVapp 300pxNovgorodimaa, 1400 ÕukonnakeelVanavene ReligioonÕigeusk PealinnSuur-Novgorod RiigipeaNovgorodi vürst Seadusandlik võimNovgorodi veetše Iseseisvus1136–1478 Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Kärkna klooster ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Padise klooster

Padise kloostri varemed. Padise klooster oli tsistertslaste klooster Padisel, mille 14. sajandil rajasid Dünamündest pärit mungad.

Uus!!: Kärkna klooster ja Padise klooster · Näe rohkem »

Pikihoone

Pikihoone vaatega kooriruumile Pikihoone on kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele.

Uus!!: Kärkna klooster ja Pikihoone · Näe rohkem »

Puurmani

Puurmani on alevik Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.

Uus!!: Kärkna klooster ja Puurmani · Näe rohkem »

Refektoorium

Tomari kloostris Portugalis Refektoorium (ladina sõnast refectorium) ehk remter on ühine söögisaal konvendihoone tüüpi linnustes, kloostrites ja ka lossides.

Uus!!: Kärkna klooster ja Refektoorium · Näe rohkem »

Ringmüür

Ringmüür on keskajal kasutatud linnuse, kindlustatud linna või asula ümber ehitatud kaitsemüür, mis on varustatud tornide, mitmesuguste kaitseseadeldiste ja tugevasti kindlustatud väravatega.

Uus!!: Kärkna klooster ja Ringmüür · Näe rohkem »

Ristikäik

Ristikäik ümbritseb klausuuri (Inglismaa) Ristikäik on võlv- või talalaega galeriitaoline ringtee, mis ühe- või kahekorruselisena ümbritseb kloostri klausuuri või konvendihoone nelinurkset sisehoovi ühendades seda ümbritsevaid ruume.

Uus!!: Kärkna klooster ja Ristikäik · Näe rohkem »

Saale

Saale on jõgi Saksamaal, Elbe vasakpoolne lisajõgi.

Uus!!: Kärkna klooster ja Saale · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Kärkna klooster ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksi-Anhalt

Saksi-Anhalt on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Kärkna klooster ja Saksi-Anhalt · Näe rohkem »

Sangaste

Sangaste ehk Sangastõ ehk Kirikuküla on alevik Valga maakonnas, Otepää vallas.

Uus!!: Kärkna klooster ja Sangaste · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Kärkna klooster ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu kindlus

Tartu kindlus 17. sajandil Tartu linna ja Tartu kindluse piiramine. Johann Christoph Brotze kogust Tartu kindlus oli Rootsi võimu ajal 17. sajandil Tartus välja ehitatud kaitserajatiste süsteem, mis hävis Põhjasõjas.

Uus!!: Kärkna klooster ja Tartu kindlus · Näe rohkem »

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Uus!!: Kärkna klooster ja Tartu piiskop · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Kärkna klooster ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tartu vald

Tartu vald on vald Tartu maakonnas.

Uus!!: Kärkna klooster ja Tartu vald · Näe rohkem »

Tõstesild

Tõstesilla töömehanism Tõstesild Ponta da Bandeira kindluses, Portugalis Tõstesild on liigutatava silla tüüp mida saab mehhanismi abil tõsta horisontaalasendist vertikaalasendisse kogupikkuses.

Uus!!: Kärkna klooster ja Tõstesild · Näe rohkem »

Travee

Travee halliga: kolmelöövilisel ruumil koosneb travee kolmest võlvikust Ühelöövilisel kirikul moodustab travee üks võlvik. Üks Prantsusmaa Lyoni kirik Travee on kirikuarhitektuuris löövidega kiriku võlvistiku põiksuunaline osa, mis ulatub ühest pikiseinast teiseni.

Uus!!: Kärkna klooster ja Travee · Näe rohkem »

Tsistertslaste ordu

Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Bernard Clairvaux'st. Initsiaal B 13. saj illumineeritud käsikirjast "Legenda Aurea". Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.

Uus!!: Kärkna klooster ja Tsistertslaste ordu · Näe rohkem »

Ulila

Ulila on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.

Uus!!: Kärkna klooster ja Ulila · Näe rohkem »

Vaimulik

Vaimulik on eesti keeles.

Uus!!: Kärkna klooster ja Vaimulik · Näe rohkem »

Vallikraav

Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.

Uus!!: Kärkna klooster ja Vallikraav · Näe rohkem »

Vesilinnus

Tarvastu ordulinnuse varemed Koluvere linnus Vesilinnus on veega ümbritsetud linnus.

Uus!!: Kärkna klooster ja Vesilinnus · Näe rohkem »

Vesiveski

Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.

Uus!!: Kärkna klooster ja Vesiveski · Näe rohkem »

Virumaa

Eesti muinasmaakonnad Virumaa (saksa Kreis Wierland, ladina Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Kärkna klooster ja Virumaa · Näe rohkem »

Vladimiri-Suzdali vürstiriik

Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.

Uus!!: Kärkna klooster ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik · Näe rohkem »

Vorbuse

Vorbuse on küla Tartu maakonnas Tartu linnas.

Uus!!: Kärkna klooster ja Vorbuse · Näe rohkem »

Winandus

Winandus oli Kärkna abt aastail 1277–1287.

Uus!!: Kärkna klooster ja Winandus · Näe rohkem »

1229

1229.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1229 · Näe rohkem »

1233

1233.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1233 · Näe rohkem »

1234

1234.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1234 · Näe rohkem »

1254

1254.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1254 · Näe rohkem »

1264

1264.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1264 · Näe rohkem »

1277

1277.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1277 · Näe rohkem »

1288

1288.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1288 · Näe rohkem »

1295

1295.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1295 · Näe rohkem »

1298

1298.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1298 · Näe rohkem »

1304

1304.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1304 · Näe rohkem »

1305

1305.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1305 · Näe rohkem »

1327

1327.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1327 · Näe rohkem »

1336

1336.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1336 · Näe rohkem »

1346

1346.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1346 · Näe rohkem »

1354

1354.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1354 · Näe rohkem »

1388

1388.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1388 · Näe rohkem »

1397

1397.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1397 · Näe rohkem »

1411

1411.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1411 · Näe rohkem »

1433

1433.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1433 · Näe rohkem »

1462

1462.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1462 · Näe rohkem »

1466

1466.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1466 · Näe rohkem »

1484

1484.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1484 · Näe rohkem »

1504

1504.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1504 · Näe rohkem »

1525

1525.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1525 · Näe rohkem »

1528

1528.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1528 · Näe rohkem »

1535

1535.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1535 · Näe rohkem »

1538

1538.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1538 · Näe rohkem »

1540

1540.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1540 · Näe rohkem »

1544

1544.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1544 · Näe rohkem »

1554

1554.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1554 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Kärkna klooster ja 1558 · Näe rohkem »

16. sajand Eestis

16.

Uus!!: Kärkna klooster ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Kärkna klooster ja 17. sajand · Näe rohkem »

17. sajand Eestis

17.

Uus!!: Kärkna klooster ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: Kärkna klooster ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Muuge klooster, Valkena klooster.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »