Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kõrvenõges

Index Kõrvenõges

Kõrvenõges (Urtica dioica) on nõgeseliste sugukonna nõgese perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline suvehaljas rohttaim.

75 suhted: Aasia, Alamliik, Austraalia, Õis, C-vitamiin, Carl von Linné, Emakas (botaanika), Emasõis, Euroopa, Hein, Heitlehisus, Huumus, Kaalium, Kaheidulehelised, Kahekojaline taim, Kaltsium, Kana, Karoteenid, Katteseemnetaimed, Kõrvekarvad, Kiud, Kloon, Kuusik, Laanemetsad, Lammimets, Lämmastik, Lõuna-Ameerika, Lehekaenal, Lehetipp, Lehm, Leht, Lepik, Liblikalised, Lodumets, Magneesium, Metaanhape, Metabolism, Mineraaltoiteained, Muld, Munajas leht, Nõges, Nõgeselised, Niit, Pankrannik, Park, Pähklike, Pööris, Püsikud, Põhja-Ameerika, Piim, ..., Rasvad, Raud, Röövik, Reuma, Risoom, Rohttaimed, Roosilaadsed, Saagjas leheserv, Sahhariidid, Salat (toit), Salumetsad, Sööt, Silo, Taimed, Toiduainetööstus, Tolmukas, Tulnuktaim, Umbrohi, Valgud, Vars, Võsu, Vegetatiivne sigimine, Vere hüübimine, Vili, Vitamiinid. Laienda indeks (25 rohkem) »

Aasia

Loodusgeograafiline Aasia Aasia on maailmajagu.

Uus!!: Kõrvenõges ja Aasia · Näe rohkem »

Alamliik

kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei''). Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.

Uus!!: Kõrvenõges ja Alamliik · Näe rohkem »

Austraalia

Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel.

Uus!!: Kõrvenõges ja Austraalia · Näe rohkem »

Õis

Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õiteks nimetatakse traditsiooniliselt katteseemnetaimede ehk õistaimede, nüüd üldse seemnetaimede morfoloogilisi struktuure, mille funktsioon on suguline paljunemine, sealhulgas tolmlemine ja viljastumine.

Uus!!: Kõrvenõges ja Õis · Näe rohkem »

C-vitamiin

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Uus!!: Kõrvenõges ja C-vitamiin · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné autogramm Carl von Linné (ladina keeles Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Uus!!: Kõrvenõges ja Carl von Linné · Näe rohkem »

Emakas (botaanika)

Emakas (pistillum) on õistaimedel õie keskne emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad seemnealgmed.

Uus!!: Kõrvenõges ja Emakas (botaanika) · Näe rohkem »

Emasõis

Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.

Uus!!: Kõrvenõges ja Emasõis · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Uus!!: Kõrvenõges ja Euroopa · Näe rohkem »

Hein

Vaalutatud niide heinaks kuivamas niidul Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.

Uus!!: Kõrvenõges ja Hein · Näe rohkem »

Heitlehisus

Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.

Uus!!: Kõrvenõges ja Heitlehisus · Näe rohkem »

Huumus

Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.

Uus!!: Kõrvenõges ja Huumus · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumi reaktsioon veega. Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Kõrvenõges ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaheidulehelised

Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.

Uus!!: Kõrvenõges ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »

Kahekojaline taim

Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied.

Uus!!: Kõrvenõges ja Kahekojaline taim · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Kõrvenõges ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kana

Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.

Uus!!: Kõrvenõges ja Kana · Näe rohkem »

Karoteenid

α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.

Uus!!: Kõrvenõges ja Karoteenid · Näe rohkem »

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Uus!!: Kõrvenõges ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »

Kõrvekarvad

Kõrvenõgese kõrvekarvadega vars Kõrvekarvad on taimede kohastumus kaitsmaks end rohusööjate eest.

Uus!!: Kõrvenõges ja Kõrvekarvad · Näe rohkem »

Kiud

Kiud on materjaliklass.

Uus!!: Kõrvenõges ja Kiud · Näe rohkem »

Kloon

Kloon on raku või organismi vegetatiivne järglaskond ja seetõttu geneetiliselt ühetaoline.

Uus!!: Kõrvenõges ja Kloon · Näe rohkem »

Kuusik

Kuusik Poolas. Kuusik Põhja-Kõrvemaal Eestis. Kuusik on kuuse enamusega puistu.

Uus!!: Kõrvenõges ja Kuusik · Näe rohkem »

Laanemetsad

Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.

Uus!!: Kõrvenõges ja Laanemetsad · Näe rohkem »

Lammimets

Lammimets on vooluveekogu lammil (harvem järve kaldal) olev metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee allÖkoloogialeksikon.

Uus!!: Kõrvenõges ja Lammimets · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Kõrvenõges ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lõuna-Ameerika

Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.

Uus!!: Kõrvenõges ja Lõuna-Ameerika · Näe rohkem »

Lehekaenal

Lehekaenal (''AXIL'') Lehekaenal on seemnetaimedel koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel.

Uus!!: Kõrvenõges ja Lehekaenal · Näe rohkem »

Lehetipp

Lehetipp on taime lehe tipu osa.

Uus!!: Kõrvenõges ja Lehetipp · Näe rohkem »

Lehm

Lehm Väiketaluniku lehmakari Lõuna-Soomes Lehm on vähemalt korra poeginud emane veis või mõni teine, reeglina suurem mäletseja.

Uus!!: Kõrvenõges ja Lehm · Näe rohkem »

Leht

Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub varrele ja mis on tavaliselt spetsialiseerunud fotosünteesile.

Uus!!: Kõrvenõges ja Leht · Näe rohkem »

Lepik

Hall-lepik Norras Lepik on lepa enamusega puistu.

Uus!!: Kõrvenõges ja Lepik · Näe rohkem »

Liblikalised

Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.

Uus!!: Kõrvenõges ja Liblikalised · Näe rohkem »

Lodumets

Lodumets on liigniiskel alal (lodus või soos) olev mets, kus kasvavad kuused või segapuud (segamets).

Uus!!: Kõrvenõges ja Lodumets · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Kõrvenõges ja Magneesium · Näe rohkem »

Metaanhape

pisi Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.

Uus!!: Kõrvenõges ja Metaanhape · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism ehk ainevahetus (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Uus!!: Kõrvenõges ja Metabolism · Näe rohkem »

Mineraaltoiteained

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis nimetatud ka: toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.

Uus!!: Kõrvenõges ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »

Muld

Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.

Uus!!: Kõrvenõges ja Muld · Näe rohkem »

Munajas leht

Arukase munajas leht Munajas leht on piklik leht, mille laba kõige laiem koht on keskkohast allpool (st leherootsule lähemal).

Uus!!: Kõrvenõges ja Munajas leht · Näe rohkem »

Nõges

Nõges (Urtica L.) on nõgeseliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub 30–45 liiki.

Uus!!: Kõrvenõges ja Nõges · Näe rohkem »

Nõgeselised

Nõgeselised (Urticaceae) on taimesugukond roosilaadsete seltsist.

Uus!!: Kõrvenõges ja Nõgeselised · Näe rohkem »

Niit

Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.

Uus!!: Kõrvenõges ja Niit · Näe rohkem »

Pankrannik

Martsa pankrannik Pankrannik on laugrannik, mille moodustab pank.

Uus!!: Kõrvenõges ja Pankrannik · Näe rohkem »

Park

Kadriorg on park Tallinnas. Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.

Uus!!: Kõrvenõges ja Park · Näe rohkem »

Pähklike

Hariliku pärna vili on pähklike. Pähklike on õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.

Uus!!: Kõrvenõges ja Pähklike · Näe rohkem »

Pööris

Pöörise skemaatiline joonis Hariliku viinapuu õisik Pööris on kobarasarnane liitõisik.

Uus!!: Kõrvenõges ja Pööris · Näe rohkem »

Püsikud

Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile. Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.

Uus!!: Kõrvenõges ja Püsikud · Näe rohkem »

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Uus!!: Kõrvenõges ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »

Piim

Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.

Uus!!: Kõrvenõges ja Piim · Näe rohkem »

Rasvad

Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.

Uus!!: Kõrvenõges ja Rasvad · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Kõrvenõges ja Raud · Näe rohkem »

Röövik

Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.

Uus!!: Kõrvenõges ja Röövik · Näe rohkem »

Reuma

Reuma (ladina keeles rheuma) on põletikuline haigus, mis kahjustab peamiselt südant, liigeseid, kesknärvisüsteemi.

Uus!!: Kõrvenõges ja Reuma · Näe rohkem »

Risoom

Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.

Uus!!: Kõrvenõges ja Risoom · Näe rohkem »

Rohttaimed

Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim. Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.

Uus!!: Kõrvenõges ja Rohttaimed · Näe rohkem »

Roosilaadsed

Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.

Uus!!: Kõrvenõges ja Roosilaadsed · Näe rohkem »

Saagjas leheserv

pisi Saagjas leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammaste ja nendevaheliste teravate sälkudega leheserv.

Uus!!: Kõrvenõges ja Saagjas leheserv · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Kõrvenõges ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Salat (toit)

Salat on mitmest peeneks hakitud, enamasti taimsest komponendist segatud toit.

Uus!!: Kõrvenõges ja Salat (toit) · Näe rohkem »

Salumetsad

Sügisene salumets Puhtulaiul. Salumets Kübassaare maastikukaitsealal. Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi.

Uus!!: Kõrvenõges ja Salumetsad · Näe rohkem »

Sööt

Sööt ehk loomatoit ehk segasööt ehk söödamaterjal on põllumajandusloomadele ja lemmikloomadele antav toit.

Uus!!: Kõrvenõges ja Sööt · Näe rohkem »

Silo

Silo ehk silosööt on hapendamise teel konserveeritud toorsööt kariloomadele.

Uus!!: Kõrvenõges ja Silo · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Kõrvenõges ja Taimed · Näe rohkem »

Toiduainetööstus

Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.

Uus!!: Kõrvenõges ja Toiduainetööstus · Näe rohkem »

Tolmukas

Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad Tolmukas (ladina k. stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.

Uus!!: Kõrvenõges ja Tolmukas · Näe rohkem »

Tulnuktaim

Tulnuktaim (ehk adventiivtaim) on inimese poolt tahtmatult sisse toodud taimeliik (võõrliik).

Uus!!: Kõrvenõges ja Tulnuktaim · Näe rohkem »

Umbrohi

Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohi on taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.

Uus!!: Kõrvenõges ja Umbrohi · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Kõrvenõges ja Valgud · Näe rohkem »

Vars

Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.

Uus!!: Kõrvenõges ja Vars · Näe rohkem »

Võsu

Võsu alevik asub Eesti põhjarannikul, Käsmu lahe lõunakaldal.

Uus!!: Kõrvenõges ja Võsu · Näe rohkem »

Vegetatiivne sigimine

Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.

Uus!!: Kõrvenõges ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »

Vere hüübimine

Vere hüübimine on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni.

Uus!!: Kõrvenõges ja Vere hüübimine · Näe rohkem »

Vili

Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.

Uus!!: Kõrvenõges ja Vili · Näe rohkem »

Vitamiinid

Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Kõrvenõges ja Vitamiinid · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »