Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Köharefleks

Index Köharefleks

Köharefleks on tahtmatu mitme ümberlülitusega (polüsünaptiline) kaitserefleks, mis vabastab hingamisteed võõrkehadest (võõrmaterjalist, näiteks tolmust), sekreedikogumitest ja muudest kahjustavatest ärritajatest (köhaärritajatest) ning takistab nende jõudmist kopsu.

23 suhted: Ajutüvi, Bronh, Epiteelkude, Erutus, Halvatus, Häälekurrud, Hingetoru, Köhakeskus, Kõhulihased, Kõri, Keele-neelunärv, Kodeiin, Kopsud, Kraniaalnärvid, Limaskest, Neel, Piklikaju, Rõhk, Retseptor, Suurajukoor, Tolm, Uitnärv, Vahelihas.

Ajutüvi

Ajutüvi (ladina truncus encephalicus) on paljude selgroogsete loomade aju osa, mis ümbritseb seljaaju ülaosa.

Uus!!: Köharefleks ja Ajutüvi · Näe rohkem »

Bronh

Hingetoru ja bronhid (allpool) Bronhid ehk kopsutorud (ladina keeles bronchus) on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.

Uus!!: Köharefleks ja Bronh · Näe rohkem »

Epiteelkude

Epiteelkude ehk epiteel (ingl k "epithelial tissue", kr k thēlē “nisa”) on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.

Uus!!: Köharefleks ja Epiteelkude · Näe rohkem »

Erutus

Erutus on ärrituse tõttu esile kutsutud funktsionaalse aktiivsuse seisund rakus, koes või organismis.

Uus!!: Köharefleks ja Erutus · Näe rohkem »

Halvatus

Halvatus ehk paralüüs on seisund, mida iseloomustab lihasjõu langus.

Uus!!: Köharefleks ja Halvatus · Näe rohkem »

Häälekurrud

Häälekurrud (ladina keeles ains plica vocalis, mitm plicae vocales, rahvapärane nimetus ka häälepael) on paljudel loomadel kõris, hingetoru ülemises osas, paiknevad paarilised elastsed kurrud.

Uus!!: Köharefleks ja Häälekurrud · Näe rohkem »

Hingetoru

Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.

Uus!!: Köharefleks ja Hingetoru · Näe rohkem »

Köhakeskus

Köhakeskus on köhimist juhtiv keskus peaajus.

Uus!!: Köharefleks ja Köhakeskus · Näe rohkem »

Kõhulihased

Kõhulihased Kõhulihased (musculi abdominis) on selgroogsetel kere eesosa lihased, mis asetsevad rindkere ja vaagna vahel.

Uus!!: Köharefleks ja Kõhulihased · Näe rohkem »

Kõri

Kõri (ladina keeles larynx) on hingamisteede osa.

Uus!!: Köharefleks ja Kõri · Näe rohkem »

Keele-neelunärv

Keele-neelunärv ehk keeleneelunärv ehk IX peaajunärv ehk üheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus glossopharyngeus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.

Uus!!: Köharefleks ja Keele-neelunärv · Näe rohkem »

Kodeiin

Kodeiini molekuli struktuur. Kodeiin, mida tuntakse ka 3-metüülmorfiinina, on opiaatide rühma kuuluv ravim, millel on valuvaigistav, köhavastane ja kõhulahtisusvastane toime.

Uus!!: Köharefleks ja Kodeiin · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on sünnijärgselt hädavajalikud hingamiselundkonna elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Uus!!: Köharefleks ja Kopsud · Näe rohkem »

Kraniaalnärvid

Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nn.craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).

Uus!!: Köharefleks ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Köharefleks ja Limaskest · Näe rohkem »

Neel

Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.

Uus!!: Köharefleks ja Neel · Näe rohkem »

Piklikaju

Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.

Uus!!: Köharefleks ja Piklikaju · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p.

Uus!!: Köharefleks ja Rõhk · Näe rohkem »

Retseptor

Retseptor on organismis ärrituste vastuvõtjana talitlev osa.

Uus!!: Köharefleks ja Retseptor · Näe rohkem »

Suurajukoor

Suurajukoor ehk ajukoor (cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.

Uus!!: Köharefleks ja Suurajukoor · Näe rohkem »

Tolm

Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.

Uus!!: Köharefleks ja Tolm · Näe rohkem »

Uitnärv

Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus,nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.

Uus!!: Köharefleks ja Uitnärv · Näe rohkem »

Vahelihas

Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.

Uus!!: Köharefleks ja Vahelihas · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »