Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kašuubid

Index Kašuubid

Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus Kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas, kes räägib kašuubi keelt.

38 suhted: Ameerika Ühendriigid, Balti keeled, Baltlased, Donald Tusk, Gdańsk, Gdynia, Horisont (ajakiri), Kašuubi keel, Kirjandus, Läänemeri, Lääneslaavlased, Polaabid, Pommeri, Pomorze vojevoodkond, Poola, Poola Kuningriik, Poolakad, Preisimaa, Preislased, Rahvakultuur, Rahvakunst, Rahvaluule, Rahvas, Saksamaa, Sakslased, Sopot, Sorbid, Wisła, 10. sajand, 11. sajand, 13. sajand, 14. sajand, 18. sajand, 19. sajand, 1906, 1957, 20. sajand, 9. sajand.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Kašuubid ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Balti keeled

Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.

Uus!!: Kašuubid ja Balti keeled · Näe rohkem »

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Uus!!: Kašuubid ja Baltlased · Näe rohkem »

Donald Tusk

Donald Franciszek Tusk (sündinud 22. aprillil 1957 Gdańskis) on Poola poliitik, alates 1. detsembrist 2014 Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja.

Uus!!: Kašuubid ja Donald Tusk · Näe rohkem »

Gdańsk

thumb Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.

Uus!!: Kašuubid ja Gdańsk · Näe rohkem »

Gdynia

Gdynia mererand Witold Gombrowiczi nimeline teater Gdynias Gdynia (kašuubi keeles Gdiniô, saksa keeles Gdingen, 1939–1945 Gotenhafen) on sadamalinn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Gdański lahe ääres.

Uus!!: Kašuubid ja Gdynia · Näe rohkem »

Horisont (ajakiri)

Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim järjepidevalt ilmuv üldpopulaarteaduslik ajakiri.

Uus!!: Kašuubid ja Horisont (ajakiri) · Näe rohkem »

Kašuubi keel

Kašuubi keel (kaszëbsczi jãzëk) on lääneslaavi keelte hulka kuuluv Poola põline piirkondlik keel, mida kõnelevad põhiliselt Pomorze piirkonnas elavad kašuubid.

Uus!!: Kašuubid ja Kašuubi keel · Näe rohkem »

Kirjandus

Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.

Uus!!: Kašuubid ja Kirjandus · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Kašuubid ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lääneslaavlased

Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.

Uus!!: Kašuubid ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »

Polaabid

Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimurühm, kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel.

Uus!!: Kašuubid ja Polaabid · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, saksa keeles Pommern, inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Kašuubid ja Pommeri · Näe rohkem »

Pomorze vojevoodkond

Pomorze vojevoodkond on Poola haldusüksus (vojevoodkond).

Uus!!: Kašuubid ja Pomorze vojevoodkond · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Kašuubid ja Poola · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Kašuubid ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Poolakad

Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.

Uus!!: Kašuubid ja Poolakad · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Kašuubid ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preislased

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.

Uus!!: Kašuubid ja Preislased · Näe rohkem »

Rahvakultuur

TRÜ RKA tantsijad 1970. aastal. Rahvakultuur on ühele rahvale omane (traditsiooniline) kultuur.

Uus!!: Kašuubid ja Rahvakultuur · Näe rohkem »

Rahvakunst

Rahvakunst on osa rahvakultuurist, mis kunstiloominguna avaldub tarbeesemete ja tööriistade, rõivaste, mööbli ja hoonete (enamasti elamute) vormis ja kaunistustes.

Uus!!: Kašuubid ja Rahvakunst · Näe rohkem »

Rahvaluule

Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, uskumused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta.

Uus!!: Kašuubid ja Rahvaluule · Näe rohkem »

Rahvas

Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.

Uus!!: Kašuubid ja Rahvas · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Kašuubid ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Kašuubid ja Sakslased · Näe rohkem »

Sopot

Pikim puitmuul Euroopas: Sopoti 650-meetrine muul ulatub 450 m pikkuselt merre Vana majakahoone Peatänav Sopot on kuurortlinn Poola põhjarannikul Gdański ja Gdynia vahel.

Uus!!: Kašuubid ja Sopot · Näe rohkem »

Sorbid

Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.

Uus!!: Kašuubid ja Sorbid · Näe rohkem »

Wisła

Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła org Toruńi lähedal Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.

Uus!!: Kašuubid ja Wisła · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Kašuubid ja 10. sajand · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Kašuubid ja 11. sajand · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Kašuubid ja 13. sajand · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Kašuubid ja 14. sajand · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Kašuubid ja 18. sajand · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Kašuubid ja 19. sajand · Näe rohkem »

1906

1906.

Uus!!: Kašuubid ja 1906 · Näe rohkem »

1957

1957.

Uus!!: Kašuubid ja 1957 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Kašuubid ja 20. sajand · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Kašuubid ja 9. sajand · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »