Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kaalikas

Index Kaalikas

Kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica) on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim.

69 suhted: Alaniin, Aminohapped, Arginiin, Asparagiinhape, Õis, Õisik, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B4-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, C-vitamiin, Carl von Linné, E-vitamiin, Fenüülalaniin, Folaat, Fosfor, Glutamiinhape, Juurvili, Kaalikas, Kaalium, Kaheaastased taimed, Kaheidulehelised, Kalorsus, Kaltsium, Kapsalaadsed, Kapsas, Kapsasrohi, Katteseemnetaimed, Kõder, Kesk-Euroopa, Kiud, Kiudained (toit), Kultuurtaim, Lüsiin, Lõhine leht, Lehekodarik, Leheroots, Leht, Leutsiin, Lipiidid, Magneesium, Mangaan, Mineraaltoiteained, Naatrium, Naeris, Naftokinoonid, Nektar, Pööris, ..., Põhja-Euroopa, Raps, Raud, Ristõielised, Sahhariidid, Seeme, Seleen, Seriin, Taimed, Toitained, Treoniin, Tsink, Tuhk, Valgud, Valiin, Vask, Vesi, Vili, Vitamiinid. Laienda indeks (19 rohkem) »

Alaniin

Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Kaalikas ja Alaniin · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Kaalikas ja Aminohapped · Näe rohkem »

Arginiin

Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.

Uus!!: Kaalikas ja Arginiin · Näe rohkem »

Asparagiinhape

Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.

Uus!!: Kaalikas ja Asparagiinhape · Näe rohkem »

Õis

Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.

Uus!!: Kaalikas ja Õis · Näe rohkem »

Õisik

Õisik (inflorescentia) on taimevartel olevate õite kogum.

Uus!!: Kaalikas ja Õisik · Näe rohkem »

B1-vitamiin

B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.

Uus!!: Kaalikas ja B1-vitamiin · Näe rohkem »

B2-vitamiin

Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.

Uus!!: Kaalikas ja B2-vitamiin · Näe rohkem »

B3-vitamiin

Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.

Uus!!: Kaalikas ja B3-vitamiin · Näe rohkem »

B4-vitamiin

Koliin ehk B4-vitamiin on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul, mis kuulub B-rühma vesilahustuvate vitamiinide hulka ja on ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes iga päev vajalik enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Kaalikas ja B4-vitamiin · Näe rohkem »

B5-vitamiin

Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.

Uus!!: Kaalikas ja B5-vitamiin · Näe rohkem »

B6-vitamiin

B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.

Uus!!: Kaalikas ja B6-vitamiin · Näe rohkem »

C-vitamiin

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Uus!!: Kaalikas ja C-vitamiin · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Uus!!: Kaalikas ja Carl von Linné · Näe rohkem »

E-vitamiin

Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.

Uus!!: Kaalikas ja E-vitamiin · Näe rohkem »

Fenüülalaniin

Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.

Uus!!: Kaalikas ja Fenüülalaniin · Näe rohkem »

Folaat

Folaat, teiste nimetustega B9-vitamiin ja pteroüülpolüglutamaat, on orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomikromolekulide ja mikrotoitainete rühm, ka vesilahustuvad B-vitamiinid, mis on mikrokogustes iga päev vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Kaalikas ja Folaat · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Kaalikas ja Fosfor · Näe rohkem »

Glutamiinhape

Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.

Uus!!: Kaalikas ja Glutamiinhape · Näe rohkem »

Juurvili

Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend, kõnekeeles "juur".

Uus!!: Kaalikas ja Juurvili · Näe rohkem »

Kaalikas

Kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica) on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim.

Uus!!: Kaalikas ja Kaalikas · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Kaalikas ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaheaastased taimed

Kaheaastased (roht)taimed on taimede eluvorm.

Uus!!: Kaalikas ja Kaheaastased taimed · Näe rohkem »

Kaheidulehelised

Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.

Uus!!: Kaalikas ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »

Kalorsus

Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.

Uus!!: Kaalikas ja Kalorsus · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Kaalikas ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kapsalaadsed

Kapsalaadsed (Brassicales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.

Uus!!: Kaalikas ja Kapsalaadsed · Näe rohkem »

Kapsas

Kapsas (Brassica oleracea) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluv levinud rohttaim.

Uus!!: Kaalikas ja Kapsas · Näe rohkem »

Kapsasrohi

Kapsasrohi (Brassica L.) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Uus!!: Kaalikas ja Kapsasrohi · Näe rohkem »

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Uus!!: Kaalikas ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »

Kõder

Rapsi kõdrad Kõder on pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesaline (kileja vaheseinaga) avavili.

Uus!!: Kaalikas ja Kõder · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Kaalikas ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Kiud

Kiud on kergesti painduv peen niitjas moodustis või niisuguste moodustiste kogum.

Uus!!: Kaalikas ja Kiud · Näe rohkem »

Kiudained (toit)

Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.

Uus!!: Kaalikas ja Kiudained (toit) · Näe rohkem »

Kultuurtaim

Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.

Uus!!: Kaalikas ja Kultuurtaim · Näe rohkem »

Lüsiin

Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.

Uus!!: Kaalikas ja Lüsiin · Näe rohkem »

Lõhine leht

Lõhine leht on taime leht, mille väljalõiked ulatuvad sügavamale kui veerand lehelabast.

Uus!!: Kaalikas ja Lõhine leht · Näe rohkem »

Lehekodarik

Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.

Uus!!: Kaalikas ja Lehekodarik · Näe rohkem »

Leheroots

Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.

Uus!!: Kaalikas ja Leheroots · Näe rohkem »

Leht

Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.

Uus!!: Kaalikas ja Leht · Näe rohkem »

Leutsiin

Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.

Uus!!: Kaalikas ja Leutsiin · Näe rohkem »

Lipiidid

Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.

Uus!!: Kaalikas ja Lipiidid · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Kaalikas ja Magneesium · Näe rohkem »

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Uus!!: Kaalikas ja Mangaan · Näe rohkem »

Mineraaltoiteained

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.

Uus!!: Kaalikas ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Kaalikas ja Naatrium · Näe rohkem »

Naeris

Naeris (Brassica rapa rapa) on Vahemere maadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Kaalikas ja Naeris · Näe rohkem »

Naftokinoonid

K1-vitamiin (füllokinoon) K2-vitamiin (menakinoon) Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid.

Uus!!: Kaalikas ja Naftokinoonid · Näe rohkem »

Nektar

viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.

Uus!!: Kaalikas ja Nektar · Näe rohkem »

Pööris

Pöörise skemaatiline joonis Hariliku viinapuu õisik Pööris on kobarasarnane liitõisik.

Uus!!: Kaalikas ja Pööris · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Kaalikas ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Raps

Raps (''Brassica napus'') Meemesilane rapsi tolmeldamas Rapsipõld õites Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õli- ja söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast.

Uus!!: Kaalikas ja Raps · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Kaalikas ja Raud · Näe rohkem »

Ristõielised

Ristõielised (Brassicaceae ehk Cruciferae) on suur õistaimede sugukond.

Uus!!: Kaalikas ja Ristõielised · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Kaalikas ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Kaalikas ja Seeme · Näe rohkem »

Seleen

Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.

Uus!!: Kaalikas ja Seleen · Näe rohkem »

Seriin

pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.

Uus!!: Kaalikas ja Seriin · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Kaalikas ja Taimed · Näe rohkem »

Toitained

Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.

Uus!!: Kaalikas ja Toitained · Näe rohkem »

Treoniin

Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.

Uus!!: Kaalikas ja Treoniin · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Kaalikas ja Tsink · Näe rohkem »

Tuhk

Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.

Uus!!: Kaalikas ja Tuhk · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Kaalikas ja Valgud · Näe rohkem »

Valiin

Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Kaalikas ja Valiin · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Kaalikas ja Vask · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Kaalikas ja Vesi · Näe rohkem »

Vili

Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.

Uus!!: Kaalikas ja Vili · Näe rohkem »

Vitamiinid

Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Kaalikas ja Vitamiinid · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Brassica napus napobrassica.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »