16 suhted: Elektron, Elektrood, Gaas, Ionisatsioon, Ioon, Kaarlahendus, Katood, Keevisliide, Keevitatavus, Keevitusalaldi, Keevitustrafo, Kristalliseerumine, Metallurgia, Soojushulk, Temperatuur, Valgus.
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Kaarkeevitus ja Elektron · Näe rohkem »
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Elektrood · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Gaas · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Ioon · Näe rohkem »
Kaarlahendus
Kaarlahendus õhus kahe naela vahel Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus (105 kuni 1012 A/m2) ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur (5000 kuni 50 000 K).
Uus!!: Kaarkeevitus ja Kaarlahendus · Näe rohkem »
Katood
Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Katood · Näe rohkem »
Keevisliide
Roostevaba terase keevisõmblus Keevisliide ehk keevisõmblus on liikumatu mittelahtivõetav liide, mis saadakse keevitamise teel.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Keevisliide · Näe rohkem »
Keevitatavus
Keevitatavus iseloomustab keevitamise raskusastet konkreetsetel tingimustel.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Keevitatavus · Näe rohkem »
Keevitusalaldi
Keevitusalaldi on keevitusseade, mis annab keevitamiseks vajalikku alalisvoolu.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Keevitusalaldi · Näe rohkem »
Keevitustrafo
Keevitustrafo on trafo kaarkeevituseks vajaliku elektrivoolu saamiseks elektrivõrgust.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Keevitustrafo · Näe rohkem »
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Metallurgia · Näe rohkem »
Soojushulk
Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab termilise energia kandumist ühelt termodünaamiliselt süsteemilt teisele.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Soojushulk · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Temperatuur · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Kaarkeevitus ja Valgus · Näe rohkem »