Kiiremini kui brauser!
172 suhted: Aaspere vald, Ambla kihelkond, Arbavere mõis, Arbavere vald, Arnold Knüpffer (1777–1843), Balti raudtee, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti linnuste loend, Eestimaa kubermang, Eestimaa talurahvaseadused, Eigu mõis, Eramõis, Esimene maailmasõda, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Gustav Beermann, Gustav Johannes Beermann, Haldusüksus, Haljala kihelkond, Haljala vald, Harjumaa, Hõbeda mõis, Hõbeda vald, Heinrich Stahl, Hiis, Hulja mõis, Hulja vald, Ilumäe mõis, Imastu mõis, Imastu vald, Jõepere mõis, Jõepere vald, Jõetaguse mõis (Kadrina), Jõetaguse vald, Joachim Gottlieb Schwabe, Johann Friedrich Hartknoch, Kadrina, Kadrina Katariina kogudus, Kadrina kirik, Kadrina kirikumõis, Kadrina vald, Kalevipoja künnivaod, Karjamõis, Kõrvalmõis, Kõrve mõis, Kihelkond, Kihelkonnakirik, Kihlevere mõis, Kihlevere vald, Kirikla, Kirikumõis, ..., Kirjakeel, Kogukond, Kolu mõis (Kadrina), Kolu vald (Kadrina kihelkond), Kolu-Pala vald, Kruusimäe, Kruusimäe mõis, Kuusalu kihelkond, Kuusalu vald, Lasila mõis, Lasila vald, Lääne-Viru maakond, Lühend, Lembit Pärn, Lepiku mõis (Kadrina), Liigvere mõis, Loksu mõis, Loobu jõgi, Luule, Mäeotsa linnamägi, Märt Uustalu, Mõõgavendade ordu, Mõisnik, Mõndavere mõis, Muike mõis, Muusi mõis, Neeruti (Kadrina), Neeruti mõis (Kadrina), Neeruti vald, Omavalitsus, Oonurme mõis (Kadrina), Otto Strandman, Paide kreis, Pakitu mõis, Pala mõis, Pala mõis (Kadrina), Pala vald (Kadrina kihelkond), Palmse mõis, Palmse vald, Palmse vald (Kadrina kihelkond), Pastor, Päri mõis (Kadrina), Pärisorjus, Polli mõis (Kadrina), Poolmõis, Porkuni vald, Pressi mõis, Rahvalaul, Rakvere kihelkond, Rakvere vald, Raudkivi, Rüütlimõis, Reiner Brocmann, Revala, Ristmetsa, Rootsi aeg, Saaga, Sadulamägi, Saksa keel, Saksi mõis, Saksi vald, Saksi vald (Kadrina kihelkond), Sakussaare mõis, Sinnepali mõis, Soomukse mõis, Taani, Taani hindamisraamat, Tallinna kreis, Tapa vald, Tatruse mõis, Tõdva-Kõnnu mõis, Tõdva-Kõnnu vald, Udriku mõis, Udriku vald, Uku mõis, Undla mõis, Undla vald (Kadrina kihelkond), Uskmatu, Vabadussõda, Vald, Vallaseadus, Vandu mõis, Vandu vald, Vasivere mõis, Vatku mõis, Väike-Maarja kihelkond, Võduvere mõis, Võduvere vald, Võsu mõis, Vihasoo, Viru kreis, Virumaa, Vohnja, Vohnja mõis, Vohnja vald (Kadrina kihelkond), 1219, 1220, 1231, 13. sajand, 15. sajand, 1596, 1633, 1638, 1639, 1647, 1781, 1796, 18. sajand, 1800, 1816, 1843, 1870, 19. sajand, 1902, 1907, 1910, 1919, 1926, 1930, 1938, 1941, 8. Eesti Laskurkorpus. Laienda indeks (122 rohkem) »
Aaspere vald
Aaspere vald (saksa keeles Kattentack) oli vald Haljala kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866–1939.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Aaspere vald · Näe rohkem »
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Ambla kihelkond · Näe rohkem »
Arbavere mõis
Arbavere mõisa peahoone (2009) Arbavere mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Arbavere mõis · Näe rohkem »
Arbavere vald
Arbavere vald (saksa keeles Arbafer) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Arbavere vald · Näe rohkem »
Arnold Knüpffer (1777–1843)
Kadrina pastor Arnold Friedrich Johann Knüpffer Arnold Friedrich Johann Knüpffer (5. juuli (vkj. 24. juuni) 1777 Juuru kirikumõis, Harjumaa – 15. oktoober (vkj. 3. oktoober) 1843 Kadrina, Virumaa) oli Eestimaa vaimulik, rahvaluule- ja keeleuurija.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Arnold Knüpffer (1777–1843) · Näe rohkem »
Balti raudtee
Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Balti raudtee · Näe rohkem »
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Eesti Kirjandusmuuseum · Näe rohkem »
Eesti linnuste loend
Eesti linnuste loend on loetelu Eesti territooriumil asunud linnustest.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Eesti linnuste loend · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Eigu mõis
Eigu mõis (saksa keeles Kimmelshof) oli poolmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Eigu mõis · Näe rohkem »
Eramõis
Eramõis on eraisikule kuuluv mõis.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Eramõis · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »
Gustav Beermann
Gustav Heinrich Beermann (7. mai (vkj) / 29. mai 1832 Vaimõisa, Märjamaa kihelkond, Läänemaa – 17. jaanuar 1917) oli Põltsamaa kihelkonna kooliõpetaja ja kirikute ehitusmeister (Tallinna Kaarli kirik, Tartu Peetri kirik, Narva Peetri kirik), kesg juhatas veel mitme kiriku remonti.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Gustav Beermann · Näe rohkem »
Gustav Johannes Beermann
Gustav Johannes Beermann (21. juuli/2. august 1870 Põltsamaa, Viljandimaa, Liivimaa – 10. aprill 1945 Berliin, Saksamaa) oli eesti vaimulik.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Gustav Johannes Beermann · Näe rohkem »
Haldusüksus
Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Haldusüksus · Näe rohkem »
Haljala kihelkond
Haljala kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Liivimaa atlas (1798) Haljala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Haljall, lühend Hlj) oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Haljala kihelkond · Näe rohkem »
Haljala vald
Haljala vald on omavalitsusüksus Eestis Lääne-Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Haljala vald · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Harjumaa · Näe rohkem »
Hõbeda mõis
Hõbeda mõis (saksa keeles Hoebbet, Hof Hoeppede) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Kadrina valla, Hõbeda küla territooriumil.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Hõbeda mõis · Näe rohkem »
Hõbeda vald
Hõbeda vald (saksa keeles Hoebbet) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Hõbeda vald · Näe rohkem »
Heinrich Stahl
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Heinrich Stahl · Näe rohkem »
Hiis
Tammealuse hiis Hiis on looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Hiis · Näe rohkem »
Hulja mõis
Hulja mõis (saksa keeles Huljel) oli rüütlimõis Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Hulja mõis · Näe rohkem »
Hulja vald
Hulja vald (saksa keeles Huljel) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Hulja vald · Näe rohkem »
Ilumäe mõis
Ilumäe mõis (saksa keeles Illomäggi) oli Palmse mõisa kõrvalmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Ilumäe mõis · Näe rohkem »
Imastu mõis
Imastu mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Härjatall Kuivati Imastu mõis (saksa keeles Mönnikorb, vene keeles Менникорбъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Imastu mõis · Näe rohkem »
Imastu vald
Imastu vald (saksa keeles Mönnikorb) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Imastu vald · Näe rohkem »
Jõepere mõis
Jõepere mõisa viinavabriku varemed Jõepere mõis (saksa keeles Joemper) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Jõepere mõis · Näe rohkem »
Jõepere vald
Jõepere vald (saksa keeles Joemper) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Jõepere vald · Näe rohkem »
Jõetaguse mõis (Kadrina)
Jõetaguse mõis (saksa keeles Jöhntack) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 24.09.2016), tänapäeva Jõetaguse küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Jõetaguse mõis (Kadrina) · Näe rohkem »
Jõetaguse vald
Jõetaguse vald (saksa keeles Jöhntack) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Jõetaguse vald · Näe rohkem »
Joachim Gottlieb Schwabe
Joachim Gottlieb Schwabe (11. november 1754 Kose – 21. jaanuar 1800 Kadrina) oli baltisaksa päritolu Eesti kirikuõpetaja ja kirjanik.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Joachim Gottlieb Schwabe · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kadrina
Kadrina on alevik Lääne-Viru maakonnas, Kadrina valla keskus.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kadrina · Näe rohkem »
Kadrina Katariina kogudus
EELK Kadrina Katariina kogudus on luterlik kogudus Kadrinas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kadrina Katariina kogudus · Näe rohkem »
Kadrina kirik
Kadrina Katariina kirik on Eesti kindluskirik Lääne-Viru maakonnas Kadrinas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kadrina kirik · Näe rohkem »
Kadrina kirikumõis
Kadrina kirikumõis (saksa keeles Pastorat St. Katharinen) oli kirikumõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kadrina kirikumõis · Näe rohkem »
Kadrina vald
Kadrina vald on kohalik omavalitsus Lääne-Virumaa lääneosas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kadrina vald · Näe rohkem »
Kalevipoja künnivaod
Kalevipoja künnivaod on mandriliustiku sulamisel settinud ooside rida Kadrina vallas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kalevipoja künnivaod · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kõrve mõis
Kõrve mõis, ka Kõrveküla mõis (saksa keeles Corpes, ka Corps) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 17.01.2018), tänapäeva Kõrveküla küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kõrve mõis · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kihlevere mõis
Kihlevere mõis, kuni 18.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kihlevere mõis · Näe rohkem »
Kihlevere vald
Kihlevere vald (saksa keeles Kichlefer) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kihlevere vald · Näe rohkem »
Kirikla
Kunagises Otto Wilhelm Masingu pastoraadis Viru-Nigulas tegutseb tänapäeval Viru-Nigula koduloomuuseum Kirikla ehk pastoraat on kirikuõpetaja ehk pastori elu- ja ametihoone (eluruumide ja kiriku kantseleiga).
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kirikla · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Kogukond
Kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda ühendavad näiteks ajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, ühesugused väärtused ja eluviis.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kogukond · Näe rohkem »
Kolu mõis (Kadrina)
Mõisa peahoone Kolu mõis (saksa keeles Heinrichshof, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõisasüda Lääne-Virumaal Kadrina valla Kolu küla territooriumil.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kolu mõis (Kadrina) · Näe rohkem »
Kolu vald (Kadrina kihelkond)
Kolu vald (saksa keeles Heinrichshof) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kolu vald (Kadrina kihelkond) · Näe rohkem »
Kolu-Pala vald
Kolu-Pala vald (saksa keeles Heinrichshof-Pallal) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kolu-Pala vald · Näe rohkem »
Kruusimäe
Kruusimäe (ka Kruusimäe-Kadarpiku) oli küla Virumaal Kadrina kihelkonnas, praeguse Kadapiku küla alal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kruusimäe · Näe rohkem »
Kruusimäe mõis
Kruusimäe mõis (saksa keeles Klingenberg, Payonal) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 13.08.2016), tänapäeva Kadapiku küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kruusimäe mõis · Näe rohkem »
Kuusalu kihelkond
Kuusalu kirik Kuusalu kihelkond (lühend Kuu, saksa keeles Kirchspiel Kusal) oli ajalooline kihelkond Harjumaa idaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kuusalu kihelkond · Näe rohkem »
Kuusalu vald
Kuusalu vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Kuusalu vald · Näe rohkem »
Lasila mõis
Lasila mõisa peahoone 2012. aastal Lasila mõis (saksa keeles Lassila) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Lasila mõis · Näe rohkem »
Lasila vald
Lasila vald (saksa keeles Lassila) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Lasila vald · Näe rohkem »
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Lühend · Näe rohkem »
Lembit Pärn
Lembit Pärn (vene keeles Лембит Абрамович Пэрн; 20. juuni (vkj)/ 3. juuli 1903 Eesti-Haginski küla, Medvežje maakond, Stavropoli kubermang – 27. märts 1974 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant 1943), 8. Eesti Laskurkorpuse ülem aastail 1942–1945.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Lembit Pärn · Näe rohkem »
Lepiku mõis (Kadrina)
Lepiku mõis (saksa keeles Leppiku) oli Kolu mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, (vaadatud 08.05.2020) tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Lääne-Virumaale Kadrina valda Vaiatu küla territooriumile.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Lepiku mõis (Kadrina) · Näe rohkem »
Liigvere mõis
Liigvere mõis (saksa keeles Ligfer) oli Hulja mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Liigvere mõis · Näe rohkem »
Loksu mõis
Loksu mõis (saksa keeles Lokso) oli Saksi mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Loksu mõis · Näe rohkem »
Loobu jõgi
Loobu jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Loobu jõgi · Näe rohkem »
Luule
Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Luule · Näe rohkem »
Mäeotsa linnamägi
Mäeotsa linnamägi on linnamägi Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Võduvere külas Mäeotsa talu piiril.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Mäeotsa linnamägi · Näe rohkem »
Märt Uustalu
Märt Uustalu (sündinud 13. mail 1979 Tartus) on eesti ajaloolane.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Märt Uustalu · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Mõisnik
Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Mõisnik · Näe rohkem »
Mõndavere mõis
Mõndavere mõis (saksa keeles Möndafer, Moendafer) oli Tõdva-Kõnnu mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 08.05.2020), tänapäeva Mõndavere küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Mõndavere mõis · Näe rohkem »
Muike mõis
Muike mõis (saksa keeles Muik) oli Palmse mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Muike mõis · Näe rohkem »
Muusi mõis
Muusi mõis (saksa keeles Julienhof) oli poolmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Muusi mõis · Näe rohkem »
Neeruti (Kadrina)
Neeruti on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Neeruti (Kadrina) · Näe rohkem »
Neeruti mõis (Kadrina)
Neeruti mõisa peahoone Neeruti mõisa allee Neeruti mõis (saksa keeles Buxhöwden, vene keeles Буксгевден) on juugendstiilis peahoonega mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Neeruti mõis (Kadrina) · Näe rohkem »
Neeruti vald
Neeruti vald (saksa keeles Buxhöwden) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Neeruti vald · Näe rohkem »
Omavalitsus
Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Omavalitsus · Näe rohkem »
Oonurme mõis (Kadrina)
Oonurme mõis (saksa keeles Onorm) oli Tõdva-Kõnnu mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Oonurme mõis (Kadrina) · Näe rohkem »
Otto Strandman
Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Otto Strandman · Näe rohkem »
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд. Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond. Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Paide kreis · Näe rohkem »
Pakitu mõis
Pakitu (saksa keeles Packit) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Pakitu mõis · Näe rohkem »
Pala mõis
Pala mõisa peahooneFoto: Ivar Leidus, 13. juuni 2012 Pala mõis (saksa keeles Palla) oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Pala mõis · Näe rohkem »
Pala mõis (Kadrina)
Pala mõis (saksa keeles Pallal) oli Udriku mõisa kõrvalmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Pala mõis (Kadrina) · Näe rohkem »
Pala vald (Kadrina kihelkond)
Pala vald (saksa keeles Pallal) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Pala vald (Kadrina kihelkond) · Näe rohkem »
Palmse mõis
Palmse mõisa härrastemaja Palmse mõis (saksa keeles Palms) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Palmse mõis · Näe rohkem »
Palmse vald
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Palmse vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Palmse vald · Näe rohkem »
Palmse vald (Kadrina kihelkond)
Palmse vald (saksa keeles Palms) oli vald Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Palmse vald (Kadrina kihelkond) · Näe rohkem »
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Pastor · Näe rohkem »
Päri mõis (Kadrina)
Päri mõis (saksa keeles Perri) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 13.01.2018), tänapäeva Võduvere küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Päri mõis (Kadrina) · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Polli mõis (Kadrina)
Polli mõis (saksa keeles Kurrisaar) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Polli mõis (Kadrina) · Näe rohkem »
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Poolmõis · Näe rohkem »
Porkuni vald
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Porkuni vald (saksa keeles Borkholm) oli vald Väike-Maarja kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866 (vaadatud 26.02.2016)–1939.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Porkuni vald · Näe rohkem »
Pressi mõis
Pressi mõis, ka Pressimäe mõis (saksa keeles Pressi) oli Vatku mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Pressi mõis · Näe rohkem »
Rahvalaul
Rahvalaul (saksa keeles Volkslied) on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Rahvalaul · Näe rohkem »
Rakvere kihelkond
Rakvere Kolmainu kirik Rakvere kihelkond (lühend Rak) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Eestimaa kubermangus Viru ehk Rakvere kreisis.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Rakvere kihelkond · Näe rohkem »
Rakvere vald
Rakvere vald on haldusüksus Lääne-Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Rakvere vald · Näe rohkem »
Raudkivi
Maakividest ja tellistest Mooste mõisa piirdemüür ja värav Raudkivi ehk maakivi on rahvapärane nimetus Eestis rändkividena leiduvate kristalsete kivimite kohta, mida on kasutatud ehitusmaterjalina.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Raudkivi · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Reiner Brocmann
thumb Aleksandriinis koostatud eestikeelne pulmalaul Reiner Brockmann (esineb ka nimekujude all Brocmann, Brockman ning Broocmann; 28. aprill 1609 Schwaan-Gränzdorf, Mecklenburg – 29. november 1647 (vkj) Kadrina, Virumaa) oli pastor, luuletaja ja tõlkija.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Reiner Brocmann · Näe rohkem »
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Revala · Näe rohkem »
Ristmetsa
Ristmetsa oli küla Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Ristmetsa · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Saaga · Näe rohkem »
Sadulamägi
Sadulamägi, 2007 Sadulamägi, 2021 Sadulamägi (ka Neeruti Sadulamägi) on linnamägi Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Neeruti külas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Sadulamägi · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksi mõis
Saksi mõisa peahoone peatrepi poolt vaadatuna 2012. aastal Saksi mõis (saksa keeles Saximois, Saximois in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Tapa valla territooriumil.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Saksi mõis · Näe rohkem »
Saksi vald
Saksi vald oli vald Lääne-Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Saksi vald · Näe rohkem »
Saksi vald (Kadrina kihelkond)
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi. Saksi vald jagati Assamalla, Lehtse ja Undla valdade vahel Saksi vald oli vald Kadrina ja Ambla kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Saksi vald (Kadrina kihelkond) · Näe rohkem »
Sakussaare mõis
Sakussaare mõis, ka Sakko mõis (saksa keeles Sakkosaar) oli Palmse mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Sakussaare mõis · Näe rohkem »
Sinnepali mõis
Sinnepali (saksa keeles Sinnipal) oli Pala mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Sinnepali mõis · Näe rohkem »
Soomukse mõis
Soomukse mõis (saksa keeles Somekos) oli Tõdva-Kõnnu mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Soomukse mõis · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Taani · Näe rohkem »
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Taani hindamisraamat · Näe rohkem »
Tallinna kreis
Tallinna kreis (saksa keeles Der Revalsche Kreis, venepäraselt Ревельский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Tallinna kreis · Näe rohkem »
Tapa vald
Tapa vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Tapa vald · Näe rohkem »
Tatruse mõis
Tatruse mõis (saksa keeles Tatters) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Tatruse mõis · Näe rohkem »
Tõdva-Kõnnu mõis
Tõdva-Kõnnu mõis (saksa keeles Köndes) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Tõdva-Kõnnu mõis · Näe rohkem »
Tõdva-Kõnnu vald
Tõdva-Kõnnu vald (saksa keeles Köndes) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Tõdva-Kõnnu vald · Näe rohkem »
Udriku mõis
Mõisa peahoone. Vaade läänest Mõisa peahoone. Vaade põhjast Mõisa piirdemüürid Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Udriku mõis · Näe rohkem »
Udriku vald
Udriku vald (saksa keeles Uddrich) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Udriku vald · Näe rohkem »
Uku mõis
Uku mõis (saksa keeles Ukko) oli Vohnja mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Uku mõis · Näe rohkem »
Undla mõis
Undla mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Undla mõisa viinavabrik Undla mõis (saksa keeles Undel, vene keeles Унделъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Undla mõis · Näe rohkem »
Undla vald (Kadrina kihelkond)
Undla vald (saksa keeles Undel) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas ja Viru maakonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Undla vald (Kadrina kihelkond) · Näe rohkem »
Uskmatu
Uskmatu e. ilmalik ("truudusetu") on mõnes religioonis kasutatav mõiste nende kohta, keda süüdistatakse uskmatuses oma religiooni kesksetesse tõekspidamistesse, mõne teise religiooni esindajate või uskmatute vastu.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Uskmatu · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Vald
Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Vald · Näe rohkem »
Vallaseadus
Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Vallaseadus · Näe rohkem »
Vandu mõis
Vandu mõis (saksa keeles Wando) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 12.08.2016), tänapäeva Vandu küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Vandu mõis · Näe rohkem »
Vandu vald
Vandu vald (saksa keeles Wando) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Vandu vald · Näe rohkem »
Vasivere mõis
Vasivere mõis (saksa keeles Wassifer) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 12.08.2016), tänapäeva Järni küla lähedal Rakvere vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Vasivere mõis · Näe rohkem »
Vatku mõis
Vatku mõis (saksa keeles Wattküll) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Vatku mõis · Näe rohkem »
Väike-Maarja kihelkond
Väike-Maarja kihelkond (lühend VMr, saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Marien) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Väike-Maarja kihelkond · Näe rohkem »
Võduvere mõis
Võduvere mõis (saksa keeles Woddofer) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 12.08.2016), tänapäeva Võduvere küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Võduvere mõis · Näe rohkem »
Võduvere vald
Võduvere vald (saksa keeles Woddofer) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Võduvere vald · Näe rohkem »
Võsu mõis
Võsu mõis (saksa keeles Wösso) oli Palmse mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 11.01.2018), tänapäeva Võsu aleviku lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Võsu mõis · Näe rohkem »
Vihasoo
Vihasoo on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Vihasoo · Näe rohkem »
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Viru kreis · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Virumaa · Näe rohkem »
Vohnja
Vohnja on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Vohnja · Näe rohkem »
Vohnja mõis
Vohnja mõis (saksa keeles Fonal, vene keeles Фоналъ) oli Virumaal Kadrina kihelkonnas asunud mõis.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Vohnja mõis · Näe rohkem »
Vohnja vald (Kadrina kihelkond)
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Vohnja vald (saksa keeles Fonal) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja Vohnja vald (Kadrina kihelkond) · Näe rohkem »
1219
1219.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1219 · Näe rohkem »
1220
1220.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1220 · Näe rohkem »
1231
1231.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1231 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 13. sajand · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 15. sajand · Näe rohkem »
1596
1596.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1596 · Näe rohkem »
1633
1633.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1633 · Näe rohkem »
1638
1638.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1638 · Näe rohkem »
1639
1639.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1639 · Näe rohkem »
1647
1647.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1647 · Näe rohkem »
1781
1781.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1781 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1796 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 18. sajand · Näe rohkem »
1800
1800.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1800 · Näe rohkem »
1816
1816.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1816 · Näe rohkem »
1843
1843.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1843 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1870 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 19. sajand · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1902 · Näe rohkem »
1907
1907.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1907 · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1910 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1919 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1926 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1930 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1938 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 1941 · Näe rohkem »
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Uus!!: Kadrina kihelkond ja 8. Eesti Laskurkorpus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kad, Kadrina kirikukihelkond, Torvastvere kihelkond.
