Kaelkirjak (tähtkuju)

Kaelkirjak Kaelkirjak (ladina Camelopardalis, lühend Cam) on põhjataeva nõrga valgusega tähtkuju.

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 12 suhted: Alpha Camelopardalis, Beta Camelopardalis, NGC 1501, NGC 1502, NGC 2403, Põhjataevas, Planetaarudu, SN 2004dj, Spiraalgalaktika, Tähtkuju, Valgusaasta, 1612.

Alpha Camelopardalis

Alpha Camelopardalis (ka Alpha Cam, α Camelopardalis, α Cam) on O-klassi ülihiid, mis asub Kaelkirjaku tähtkujus.

Vaata Kaelkirjak (tähtkuju) ja Alpha Camelopardalis

Beta Camelopardalis

Kaelkirjaku tähtkuju Beta Camelopardalis on G-klassi ülihiid, mis asub Kaelkirjaku tähtkujus.

Vaata Kaelkirjak (tähtkuju) ja Beta Camelopardalis

NGC 1501

NGC 1501 NGC 1501 on planetaarudu, mis asub Kaelkirjaku tähtkujus.

Vaata Kaelkirjak (tähtkuju) ja NGC 1501

NGC 1502

NGC 1502 on umbes 45 tähest koosnev hajusparv, mis asub Kaelkirjaku tähtkujus.

Vaata Kaelkirjak (tähtkuju) ja NGC 1502

NGC 2403

NGC 2403 (ka Caldwell 7) on spiraalgalaktika, mis asub Kaelkirjaku tähtkujus.

Vaata Kaelkirjak (tähtkuju) ja NGC 2403

Põhjataevas

Maa taevasfääri sees. Põhjataevas asub taevaekvaatorist (keskmine joon) üleval Põhjataevas on taevasfääri põhjapoolkera ehk taevaekvaatorist põhja poole jääv ala.

Vaata Kaelkirjak (tähtkuju) ja Põhjataevas

Planetaarudu

Öökulli udu (M97) Planetaarudu ehk planetaarne udukogu ehk rõngasudu on emissioonudu tüüp, mis koosneb tähe arengu hilisstaadiumis kõrvale heidetud gaas- ja plasmaümbrisest.

Vaata Kaelkirjak (tähtkuju) ja Planetaarudu

SN 2004dj

SN 2004dj oli selle avastamise ajal heledaim supernoova pärast SN 1987A-d. Selle II-P tüüpi supernoova avastas jaapani astronoom Koichi Itagaki 31. juulil 2004.

Vaata Kaelkirjak (tähtkuju) ja SN 2004dj

Spiraalgalaktika

Spiraalgalaktika NGC 1232 Eriidanuse tähtkujus Spiraalgalaktika on üks tüüp galaktikaid.

Vaata Kaelkirjak (tähtkuju) ja Spiraalgalaktika

Tähtkuju

Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.

Vaata Kaelkirjak (tähtkuju) ja Tähtkuju

Valgusaasta

Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.

Vaata Kaelkirjak (tähtkuju) ja Valgusaasta

1612

1612.

Vaata Kaelkirjak (tähtkuju) ja 1612

Tuntud ka kui Camelopardalis, Kaelkirjaku tähtkuju.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika