Kiiremini kui brauser!
22 suhted: Andmed, Arv, Arvuti, Astendamine, Bitt, Elektroonika, Gray kood, Jagamine, Kahend-kümnendkood, Kahendarv, Kaks, Kümme, Kümnendsüsteem, Kiip, Korrutamine, Lahutamine, Liitmine, Positsiooniline arvusüsteem, Suurima kaaluga bitt, Väär, Vähima kaaluga bitt, Välistav disjunktsioon.
Andmed
Andmed on üldiselt teatud tüüpi informatsioon (tavakeeles on sõna "andmed" tihti "informatsiooni" sünonüüm), kuid mõiste on eri valdkondades kasutusel erisuguse tähendusväljaga.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Andmed · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Arv · Näe rohkem »
Arvuti
Superarvuti IBM Blue Gene/P Arvuti ehk raal on seade, mis töötleb andmeid, sealhulgas teeb aritmeetika- ja loogikatehteid automaatselt programmeeritavate algoritmide järgi.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Arvuti · Näe rohkem »
Astendamine
Astendamiseks nimetatakse matemaatilist tehet a^n kahe arvuga: arvu n nimetatakse astendajaks ehk eksponendiks ning arvu a astendatavaks ehk astme aluseks.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Astendamine · Näe rohkem »
Bitt
Bitt (inglise keeles bit sõnadest binary digit, binaarnumber) on informaatikas ja infotehnoloogias digitaalkujul esitatud andmete mõõtühik, vastab ühele kahendkohale 0 või 1.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Bitt · Näe rohkem »
Elektroonika
Elektroonika on füüsika ja elektrotehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jm keskkondades ja nende piiril liikuvate elektrilaengutega seotud nähtusi.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Elektroonika · Näe rohkem »
Gray kood
Gray kood on Frank Gray järgi nime saanud peegeldunud kahendkood.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Gray kood · Näe rohkem »
Jagamine
Jagamine ehk jagamistehe on korrutamise pöördtehe, kus korrutise ja ühe teguri kaudu leitakse teine tegur.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Jagamine · Näe rohkem »
Kahend-kümnendkood
Kahend-kümnendkood ehk BCD (inglise Binary-Coded Decimal) on kahendarvu eriliik, millesse on paigutatud (kodeeritud) kümnendsüsteemi arvude kohad nelja või kaheksa biti kaupa.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Kahend-kümnendkood · Näe rohkem »
Kahendarv
Kahendarv ehk binaararv on kahendsüsteemis kujutatud arv.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Kahendarv · Näe rohkem »
Kaks
Kaks on arv ja number, mis järgneb ühele ja eelneb kolmele.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Kaks · Näe rohkem »
Kümme
Kümme on arv, mis otseselt järgneb arvule üheksa ja otseselt eelneb arvule üksteist.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Kümme · Näe rohkem »
Kümnendsüsteem
Kümnendsüsteem ehk detsimaalsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on kümme.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Kümnendsüsteem · Näe rohkem »
Kiip
trükkplaadil Mitmesuguste väljaviikudega kiipe Kiip (ka mikrokiip) on väike räniplaat, mille pindkihis on pooljuhttehnoloogia kohaselt moodustatud integraallülitus.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Kiip · Näe rohkem »
Korrutamine
Korrutamiseks ehk korrutamistehteks nimetatakse matemaatikas tehet, mis seisneb võrdsete liidetavate korduvas liitmises, ja selle tehte kõikvõimalikke üldistusi.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Korrutamine · Näe rohkem »
Lahutamine
Matemaatikas nimetatakse lahutamiseks liitmise pöördtehet.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Lahutamine · Näe rohkem »
Liitmine
Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).
Uus!!: Kahendsüsteem ja Liitmine · Näe rohkem »
Positsiooniline arvusüsteem
Positsiooniline arvusüsteem on arvusüsteem, mis esitab arve järjestikku kirjutatud numbritena, kusjuures numbrile omistatav väärtus sõltub tema asukohast ehk numbrikohast selles järjestuses.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Positsiooniline arvusüsteem · Näe rohkem »
Suurima kaaluga bitt
Arvu 149 esitus kahendsüsteemis. Suurima kaaluga bitti tähistav ruut on värvitud Suurima kaaluga bitt (ka vanim bitt, kõrgeim bitt; inglise keeles most significant bit, lühend MSB) on bitt, mis esitab positsiooni, kus asub kahendarvu suurima väärtusega bitt.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Suurima kaaluga bitt · Näe rohkem »
Väär
Väär on üks tõeväärtustest.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Väär · Näe rohkem »
Vähima kaaluga bitt
Arvu 149 esitus kahendsüsteemis. Vähima kaaluga bitti tähistav ruut on värvitud Vähima kaaluga bitt (ka noorim bitt, madalaim bitt (inglise keeles least significant bit, lühend LSB) on bitt, mis esitab positsiooni, kus asub kahendarvu väikseima väärtusega bitt. Kahendsüsteemis reastatakse kõik bitid kaalu järgi alates nullist kuni antud kahendarvu bittide arv miinus üks. Esimene kaaluga null on LSB ehk vähima kaaluga bitt, viimane kaaluga n–1 (kus n on kahendarvu kohtade arv) on MSB. Näiteks kahendarvu 100101012 bitid kaalu järgi on: 1×27+0×26+0×25+1×24+0×23+1×22+0×21+1×20. Vähima kaaluga bitt on siin 1×20. Tavaliselt kirjutatakse kahendarv nii, et LSB on kahendarvu parempoolseim bitt. Mõningate arvutite arhitektuuris ja krüptograafia rakendustes kasutatakse ka esitusviisi, kus LSB on vasakpoolseim bitt. Sageli kasutatakse mõistet "noorim bitt" või "madalaim bitt". Nendel on kasulik omadus – nad muutuvad kiiresti, kui kahendarvu väärtus veidikenegi muutub. Näiteks kui liita kahendsüsteemis 310'ele 110 (000000012+000001102) on tulemuseks 410, aga noorimad bitid on täiesti muutunud 0112 -> 1002. See noorimate bittide omadus leiab suurt kasutust pseudojuhuslike arvude genereerimisel. Inglise keeles püütakse vahet teha kahel lühendil: lsb ja LSB. Esimene on least significant bit ja teine Least Significant Byte. Viimasel juhul viidatakse mitmebaidise sõna kõige väiksemat kaalu omavale baidile.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Vähima kaaluga bitt · Näe rohkem »
Välistav disjunktsioon
Välistav disjunktsioon ehk välistav VÕI (kasutatakse ka termineid mitteekvivalents, antiekvivalents, range disjunktsioon) on lausearvutuses binaarne tehe, mis on tõene parajasti siis, kui tema operandidel on erinevad väärtused (kui üks on tõene ja teine väär) Seda tähistatakse järgmiste infiksoperaatoritega: XOR, EOR, EXOR, ⊻, ⩒, ⩛, ⊕, ↮, ja ≢.
Uus!!: Kahendsüsteem ja Välistav disjunktsioon · Näe rohkem »
