Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kaksikside

Index Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

98 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatomorbitaal, Aldehüüdid, Alküünid, Alkeenid, Alkoholid, Ammoniaak, Amplituud, Aromaatsus, Atsetoon, Üksikside, Benseen, Broom, Cis-trans-isomeeria, Derivaat, Dibroom, Dieenid, Dihapnik, Dikloor, Divesinik, Elektrofiilne liitumine, Elektron, Elektronkiht, Elektronkonfiguratsioon, Elektronpaar, Etaan, Etüleen, F-vitamiin, Fosfor, Funktsionaalrühm, Graafik, Grignardi reaktsioon, Halogeenid, Hapnik, Hüdrogeenimine, Impulsimoment, Ioon, Karboksüülhapped, Karbonüülrühm, Karoteenid, Katalüsaator, Keemiline energia, Keemiline side, Ketoonid, Kolmikside, Konjugeerunud sidemed, Kovalentne side, Lainefunktsioon, Lämmastik, ..., Liitumisreaktsioon, Linus Pauling, Metaan, Metallid, Molekul, Molekulaarorbitaal, Nikkel, Oksüdatsioon, Oleiinhape, Ongström, Oranž, Orbitaal, Orgaanilised ühendid, Päevalilleõli, Põhiolek, Peritsükliline reaktsioon, Pikomeeter, Polüeteen, Polümerisatsioon, Radikaal, Rasvad, Rasvhapped, Reduktsioon (keemia), Ruut (algebra), Süsihappegaas, Süsinik, Seleen, Sinihape, Sinine, Struktuurivalem, Sulamistemperatuur, Tõenäosus, Tõenäosustihedus, Telluur, Ugi reaktsioon, Vaba elektron, Valentssidemete teooria, Valgus, Väävel, Vesinik, Werner Heisenberg, 1930, 1931, 1986, 1987, 1996, 2005, 2010. Laienda indeks (48 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Kaksikside ja Aatom · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Uus!!: Kaksikside ja Aatomituum · Näe rohkem »

Aatomorbitaal

tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal on ühe elektroni lainefunktsioon.

Uus!!: Kaksikside ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »

Aldehüüdid

Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).

Uus!!: Kaksikside ja Aldehüüdid · Näe rohkem »

Alküünid

Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.

Uus!!: Kaksikside ja Alküünid · Näe rohkem »

Alkeenid

Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel. Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.

Uus!!: Kaksikside ja Alkeenid · Näe rohkem »

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.

Uus!!: Kaksikside ja Alkoholid · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Kaksikside ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Amplituud

Harmoonilise võnkumise erinevad amplituudid Amplituud on ajas muutuva suuruse (signaali) maksimaalne hälve (ehk maksimaalne kaugus) tasakaaluasendist teatud ajavahemikul, mille jooksul protsess on vaadeldav statsionaarsena.

Uus!!: Kaksikside ja Amplituud · Näe rohkem »

Aromaatsus

Modernne benseeni kujutis. Aromaatsus on orgaanilise keemia mõiste, mis kirjeldab konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.

Uus!!: Kaksikside ja Aromaatsus · Näe rohkem »

Atsetoon

Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.

Uus!!: Kaksikside ja Atsetoon · Näe rohkem »

Üksikside

Üksikside on kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar.

Uus!!: Kaksikside ja Üksikside · Näe rohkem »

Benseen

Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Uus!!: Kaksikside ja Benseen · Näe rohkem »

Broom

Broom on keemiline element järjenumbriga 35.

Uus!!: Kaksikside ja Broom · Näe rohkem »

Cis-trans-isomeeria

''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.

Uus!!: Kaksikside ja Cis-trans-isomeeria · Näe rohkem »

Derivaat

Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Kaksikside ja Derivaat · Näe rohkem »

Dibroom

Dibroomi struktuurivalem. Kaks broomimolekuli, mis paiknevad teineteisest 228 pikomeetri kaugusel. Dibroom ehk molekulaarne broom ehk broom (Br2) on tähtsaim broomist koosnev lihtaine.

Uus!!: Kaksikside ja Dibroom · Näe rohkem »

Dieenid

1,5-Tsüklooktadieen (mittekonjugeeritud dieen) Konjugeeritud dieen - isopreen Dieenid ehk alkadieenid ehk diolefiinid on süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet.

Uus!!: Kaksikside ja Dieenid · Näe rohkem »

Dihapnik

Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.

Uus!!: Kaksikside ja Dihapnik · Näe rohkem »

Dikloor

Dikloor ehk molekulaarne kloor on lihtaine, mille molekul koosneb kahest kloori aatomist.

Uus!!: Kaksikside ja Dikloor · Näe rohkem »

Divesinik

Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.

Uus!!: Kaksikside ja Divesinik · Näe rohkem »

Elektrofiilne liitumine

Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).

Uus!!: Kaksikside ja Elektrofiilne liitumine · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Kaksikside ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Uus!!: Kaksikside ja Elektronkiht · Näe rohkem »

Elektronkonfiguratsioon

Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.

Uus!!: Kaksikside ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »

Elektronpaar

Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.

Uus!!: Kaksikside ja Elektronpaar · Näe rohkem »

Etaan

Etaan (C2H6 ehk CH3CH3) on kahe süsiniku aatomiga alkaan.

Uus!!: Kaksikside ja Etaan · Näe rohkem »

Etüleen

Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.

Uus!!: Kaksikside ja Etüleen · Näe rohkem »

F-vitamiin

F-vitamiin on essentsiaalsete vitamiinilaadset toimet omavate polüküllastamata rasvhapete rühm, väga erineva struktuuriga orgaanilised bioaktiivsed ühendid biomolekulid, ka mikrotoitained, mida elusorganismid enamasti eksogeensete allikateta ei sünteesi või sünteesivad ebapiisavas koguses ning seetõttu peetakse vajalikuks allikaks kas saamist toiduga või vitamiinipreparaatide manustamist.

Uus!!: Kaksikside ja F-vitamiin · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Kaksikside ja Fosfor · Näe rohkem »

Funktsionaalrühm

Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.

Uus!!: Kaksikside ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »

Graafik

Graafik, mille abil iseloomustatakse kiiruse sõltuvust ajast. Graafik on üldiselt arvsuuruste vahelise sõltuvuse visuaalse esitamise viis.

Uus!!: Kaksikside ja Graafik · Näe rohkem »

Grignardi reaktsioon

galerii) Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone).

Uus!!: Kaksikside ja Grignardi reaktsioon · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Kaksikside ja Halogeenid · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Kaksikside ja Hapnik · Näe rohkem »

Hüdrogeenimine

Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.

Uus!!: Kaksikside ja Hüdrogeenimine · Näe rohkem »

Impulsimoment

Impulsimoment ehk pöördimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.

Uus!!: Kaksikside ja Impulsimoment · Näe rohkem »

Ioon

Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Kaksikside ja Ioon · Näe rohkem »

Karboksüülhapped

homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Uus!!: Kaksikside ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »

Karbonüülrühm

Karbonüülrühm Karbonüülrühm ehk oksorühm on funktsionaalrühm, kus süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.

Uus!!: Kaksikside ja Karbonüülrühm · Näe rohkem »

Karoteenid

α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.

Uus!!: Kaksikside ja Karoteenid · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust.

Uus!!: Kaksikside ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Keemiline energia

Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.

Uus!!: Kaksikside ja Keemiline energia · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Kaksikside ja Keemiline side · Näe rohkem »

Ketoonid

Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.

Uus!!: Kaksikside ja Ketoonid · Näe rohkem »

Kolmikside

Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.

Uus!!: Kaksikside ja Kolmikside · Näe rohkem »

Konjugeerunud sidemed

Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.

Uus!!: Kaksikside ja Konjugeerunud sidemed · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Kaksikside ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Lainefunktsioon

Lainefunktsioon määrab kvantmehaanikas mikroosakese oleku.

Uus!!: Kaksikside ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Kaksikside ja Lämmastik · Näe rohkem »

Liitumisreaktsioon

Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.

Uus!!: Kaksikside ja Liitumisreaktsioon · Näe rohkem »

Linus Pauling

Linus Pauling, 1954 Linus Carl Pauling (28. veebruar 1901 – 19. august 1994) oli USA kvant- ja biokeemik.

Uus!!: Kaksikside ja Linus Pauling · Näe rohkem »

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulvalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Uus!!: Kaksikside ja Metaan · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.

Uus!!: Kaksikside ja Metallid · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Kaksikside ja Molekul · Näe rohkem »

Molekulaarorbitaal

Molekulaarorbitaal tekib aatomorbitaalide katkemise tulemusena, mille puhul ühised molekulaarorbitaalid vähendavad süsteemi koguenergiat.

Uus!!: Kaksikside ja Molekulaarorbitaal · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Kaksikside ja Nikkel · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Kaksikside ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Oleiinhape

Oleiinhape (ka olehape) СН3(СН2)7СН.

Uus!!: Kaksikside ja Oleiinhape · Näe rohkem »

Ongström

Ongström on pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist ehk 1/10 000 000 000 meetriga ehk 1 ongström.

Uus!!: Kaksikside ja Ongström · Näe rohkem »

Oranž

Oranž on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585–620 nm.

Uus!!: Kaksikside ja Oranž · Näe rohkem »

Orbitaal

Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekuliorbitaal).

Uus!!: Kaksikside ja Orbitaal · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Kaksikside ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Päevalilleõli

Päevalilleõli Päevalilleõli on päevalille seemnetest toodetud taimeõli.

Uus!!: Kaksikside ja Päevalilleõli · Näe rohkem »

Põhiolek

Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.

Uus!!: Kaksikside ja Põhiolek · Näe rohkem »

Peritsükliline reaktsioon

Peritsükliline reaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mida iseloomustab keemiliste sidemete kooskõlastatud ümberpaigutus, nii et tekib tsükliline siirdeseisund.

Uus!!: Kaksikside ja Peritsükliline reaktsioon · Näe rohkem »

Pikomeeter

Pikomeeter (lühend pm) on SI-süsteemi kuuluv pikkuse mõõtühik, mis võrdub 10-12 ehk 0,000000000001 meetriga.

Uus!!: Kaksikside ja Pikomeeter · Näe rohkem »

Polüeteen

Polüeteen ehk polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutatav plast ning eteeni polümeer, mida toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni.

Uus!!: Kaksikside ja Polüeteen · Näe rohkem »

Polümerisatsioon

Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.

Uus!!: Kaksikside ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »

Radikaal

Radikaal on keemias aatom või aatomite rühm, millel on paaritu arv elektrone.

Uus!!: Kaksikside ja Radikaal · Näe rohkem »

Rasvad

Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.

Uus!!: Kaksikside ja Rasvad · Näe rohkem »

Rasvhapped

Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.

Uus!!: Kaksikside ja Rasvhapped · Näe rohkem »

Reduktsioon (keemia)

Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.

Uus!!: Kaksikside ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »

Ruut (algebra)

Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.

Uus!!: Kaksikside ja Ruut (algebra) · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Kaksikside ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Süsinik (keemiline tähis C) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Kaksikside ja Süsinik · Näe rohkem »

Seleen

Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.

Uus!!: Kaksikside ja Seleen · Näe rohkem »

Sinihape

Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.

Uus!!: Kaksikside ja Sinihape · Näe rohkem »

Sinine

Ussikeel on sinist värvi õitega taim Sinine on värvus.

Uus!!: Kaksikside ja Sinine · Näe rohkem »

Struktuurivalem

Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.

Uus!!: Kaksikside ja Struktuurivalem · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Kaksikside ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Tõenäosus

Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.

Uus!!: Kaksikside ja Tõenäosus · Näe rohkem »

Tõenäosustihedus

Tõenäosustihedus on tõenäosus, et X satub punkti x lähiümbrusesse, arvutatuna ühikulise intervalli kohta.

Uus!!: Kaksikside ja Tõenäosustihedus · Näe rohkem »

Telluur

Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.

Uus!!: Kaksikside ja Telluur · Näe rohkem »

Ugi reaktsioon

Ugi reaktsioon on mitmekomponentne orgaaniline reaktsioon, milles ketoon või aldehüüd, amiin, isotsüaniid ja karboksüülhape ühinevad, andes bisamiidi.

Uus!!: Kaksikside ja Ugi reaktsioon · Näe rohkem »

Vaba elektron

Vaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ja liigub aatomitevahelises ruumis meelevaldselt.

Uus!!: Kaksikside ja Vaba elektron · Näe rohkem »

Valentssidemete teooria

Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.

Uus!!: Kaksikside ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Kaksikside ja Valgus · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Kaksikside ja Väävel · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Kaksikside ja Vesinik · Näe rohkem »

Werner Heisenberg

Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg – 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik.

Uus!!: Kaksikside ja Werner Heisenberg · Näe rohkem »

1930

1930.

Uus!!: Kaksikside ja 1930 · Näe rohkem »

1931

1931.

Uus!!: Kaksikside ja 1931 · Näe rohkem »

1986

1986.

Uus!!: Kaksikside ja 1986 · Näe rohkem »

1987

1987.

Uus!!: Kaksikside ja 1987 · Näe rohkem »

1996

1996.

Uus!!: Kaksikside ja 1996 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Kaksikside ja 2005 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Kaksikside ja 2010 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »