Kiiremini kui brauser!
101 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatomorbitaal, Aldehüüdid, Alküünid, Alkeenid, Alkoholid, Ammoniaak, Amplituud, Aromaatsus, Atsetoon, Üksikside, Benseen, Broom, Cis-trans-isomeeria, Derivaat, Dibroom, Dieenid, Dihapnik, Dikloor, Divesinik, Elektrofiilne liitumine, Elektron, Elektronkiht, Elektronkonfiguratsioon, Elektronpaar, Etaan, Etüleen, F-vitamiin, Fosfor, Funktsionaalrühm, Graafik, Grignardi reaktsioon, Halogeenid, Hapnik, Hüdrogeenimine, Imiinid, Impulsimoment, Ioon, Karboksüülhapped, Karbonüülrühm, Karoteenid, Katalüsaator, Keemiline energia, Keemiline side, Ketoonid, Kolmikside, Komplementaarvärvus, Konjugeerunud sidemed, Kovalentne side, ..., Lainefunktsioon, Lämmastik, Liitumisreaktsioon, Linus Pauling, Määramatuse printsiip, Metaan, Metallid, Molekul, Molekulaarorbitaal, Nikkel, Oksüdatsioon, Oleiinhape, Ongström, Oranž, Orbitaal, Orgaanilised ühendid, Päevalilleõli, Põhiolek, Peritsükliline reaktsioon, Pikomeeter, Polüeteen, Polümerisatsioon, Radikaal, Rasvad, Rasvhapped, Reduktsioon (keemia), Ruut (algebra), Süsihappegaas, Süsinik, Seleen, Sinihape, Sinine, Struktuurivalem, Sulamistemperatuur, Tõenäosus, Tõenäosustihedus, Telluur, Ugi reaktsioon, Vaba elektron, Valentssidemete teooria, Valgus, Väävel, Vesinik, Werner Heisenberg, 1930, 1931, 1986, 1987, 1996, 2005, 2010. Laienda indeks (51 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Kaksikside ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Kaksikside ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Uus!!: Kaksikside ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Uus!!: Kaksikside ja Aldehüüdid · Näe rohkem »
Alküünid
Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.
Uus!!: Kaksikside ja Alküünid · Näe rohkem »
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Uus!!: Kaksikside ja Alkeenid · Näe rohkem »
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Uus!!: Kaksikside ja Alkoholid · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Kaksikside ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Amplituud
Lihtharmoonilise võnkumise amplituud ''A'' ja periood ''T'' Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest.
Uus!!: Kaksikside ja Amplituud · Näe rohkem »
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Uus!!: Kaksikside ja Aromaatsus · Näe rohkem »
Atsetoon
Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.
Uus!!: Kaksikside ja Atsetoon · Näe rohkem »
Üksikside
Üksikside on kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar.
Uus!!: Kaksikside ja Üksikside · Näe rohkem »
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Uus!!: Kaksikside ja Benseen · Näe rohkem »
Broom
Broom on keemiline element järjenumbriga 35.
Uus!!: Kaksikside ja Broom · Näe rohkem »
Cis-trans-isomeeria
''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.
Uus!!: Kaksikside ja Cis-trans-isomeeria · Näe rohkem »
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Uus!!: Kaksikside ja Derivaat · Näe rohkem »
Dibroom
Dibroomi struktuurivalem. Kaks broomimolekuli, mis paiknevad teineteisest 228 pikomeetri kaugusel Dibroom ehk molekulaarne broom ehk broom (Br2) on tähtsaim broomist koosnev lihtaine.
Uus!!: Kaksikside ja Dibroom · Näe rohkem »
Dieenid
1,5-Tsüklooktadieen (mittekonjugeeritud dieen) Konjugeeritud dieen - isopreen Dieenid ehk alkadieenid ehk diolefiinid on süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet.
Uus!!: Kaksikside ja Dieenid · Näe rohkem »
Dihapnik
Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.
Uus!!: Kaksikside ja Dihapnik · Näe rohkem »
Dikloor
Dikloor ehk molekulaarne kloor on lihtaine, mille molekul koosneb kahest kloori aatomist.
Uus!!: Kaksikside ja Dikloor · Näe rohkem »
Divesinik
Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.
Uus!!: Kaksikside ja Divesinik · Näe rohkem »
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Uus!!: Kaksikside ja Elektrofiilne liitumine · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Kaksikside ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Uus!!: Kaksikside ja Elektronkiht · Näe rohkem »
Elektronkonfiguratsioon
Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.
Uus!!: Kaksikside ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Uus!!: Kaksikside ja Elektronpaar · Näe rohkem »
Etaan
Etaan (C2H6 ehk CH3CH3) on kahe süsiniku aatomiga alkaan.
Uus!!: Kaksikside ja Etaan · Näe rohkem »
Etüleen
Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.
Uus!!: Kaksikside ja Etüleen · Näe rohkem »
F-vitamiin
Linoolhappe struktuurvalem α-linoleenhappe struktuurvalem γ-linoleenhappe struktuurvalem F-vitamiin on essentsiaalsete vitamiinilaadset toimet omavate polüküllastamata rasvhapete rühm, väga erineva struktuuriga orgaanilised bioaktiivsed ühendid biomolekulid, ka mikrotoitained, mida elusorganismid enamasti eksogeensete allikateta ei sünteesi või sünteesivad ebapiisavas koguses ning seetõttu peetakse vajalikuks allikaks kas saamist toiduga või vitamiinipreparaatide manustamist.
Uus!!: Kaksikside ja F-vitamiin · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Kaksikside ja Fosfor · Näe rohkem »
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Uus!!: Kaksikside ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »
Graafik
Graafik (kreeka keeles graphikos kirjutatav, joonistatav) on mitmetähenduslik sõna:Sõnaveeb.
Uus!!: Kaksikside ja Graafik · Näe rohkem »
Grignardi reaktsioon
galerii) Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone).
Uus!!: Kaksikside ja Grignardi reaktsioon · Näe rohkem »
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Uus!!: Kaksikside ja Halogeenid · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Kaksikside ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrogeenimine
Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.
Uus!!: Kaksikside ja Hüdrogeenimine · Näe rohkem »
Imiinid
Imiini struktuur. Orgaanilises keemias on imiin selline funktionaalrühm, mis sisaldab süsinik-lämmastik kaksiksidet.
Uus!!: Kaksikside ja Imiinid · Näe rohkem »
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Uus!!: Kaksikside ja Impulsimoment · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Kaksikside ja Ioon · Näe rohkem »
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Uus!!: Kaksikside ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »
Karbonüülrühm
Karbonüülrühm Karbonüülrühm ehk oksorühm on funktsionaalrühm, kus süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.
Uus!!: Kaksikside ja Karbonüülrühm · Näe rohkem »
Karoteenid
α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.
Uus!!: Kaksikside ja Karoteenid · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Kaksikside ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Keemiline energia
Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.
Uus!!: Kaksikside ja Keemiline energia · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Kaksikside ja Keemiline side · Näe rohkem »
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Uus!!: Kaksikside ja Ketoonid · Näe rohkem »
Kolmikside
Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari, ehk kaks aatomit jagavad kuut elektroni.
Uus!!: Kaksikside ja Kolmikside · Näe rohkem »
Komplementaarvärvus
Komplementaarvärvus (ladina keeles complementum 'täiendamine'), ka täiendvärvus või vastandvärvus, on üks värvus värvipaaris, mille värvitoonid kõrvuti moodustavad võimaliku suurima kontrasti ning aditiivsel või subtraktiivsel segamisel annavad tulemuseks neutraaltooni, st musta, valge või halltooni.
Uus!!: Kaksikside ja Komplementaarvärvus · Näe rohkem »
Konjugeerunud sidemed
Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.
Uus!!: Kaksikside ja Konjugeerunud sidemed · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Kaksikside ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Kaksikside ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Kaksikside ja Lämmastik · Näe rohkem »
Liitumisreaktsioon
Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.
Uus!!: Kaksikside ja Liitumisreaktsioon · Näe rohkem »
Linus Pauling
Linus Pauling, 1954 Linus Carl Pauling (28. veebruar 1901 – 19. august 1994) oli USA kvant- ja biokeemik.
Uus!!: Kaksikside ja Linus Pauling · Näe rohkem »
Määramatuse printsiip
Määramatusseos või määramatuse printsiip, tuntud ka kui Heisenbergi määramatuse printsiip, (inglise keeles uncertainty principle) on kvantmehaanikas Werner Heisenbergi poolt 1927.
Uus!!: Kaksikside ja Määramatuse printsiip · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Kaksikside ja Metaan · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Kaksikside ja Metallid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Kaksikside ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulaarorbitaal
Molekulaarorbitaal tekib aatomorbitaalide katkemise tulemusena, mille puhul ühised molekulaarorbitaalid vähendavad süsteemi koguenergiat.
Uus!!: Kaksikside ja Molekulaarorbitaal · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Kaksikside ja Nikkel · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Kaksikside ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oleiinhape
Oleiinhape (ka olehape) СН3(СН2)7СН.
Uus!!: Kaksikside ja Oleiinhape · Näe rohkem »
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Uus!!: Kaksikside ja Ongström · Näe rohkem »
Oranž
Oranž on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585–620 nm.
Uus!!: Kaksikside ja Oranž · Näe rohkem »
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Uus!!: Kaksikside ja Orbitaal · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Kaksikside ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Päevalilleõli
Päevalilleõli Päevalilleõli on päevalille seemnetest toodetud taimeõli.
Uus!!: Kaksikside ja Päevalilleõli · Näe rohkem »
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Uus!!: Kaksikside ja Põhiolek · Näe rohkem »
Peritsükliline reaktsioon
Peritsüklilise reaktsiooni näide Peritsükliline reaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mida iseloomustab keemiliste sidemete kooskõlastatud ümberpaigutus, nii et tekib tsükliline siirdeseisund.
Uus!!: Kaksikside ja Peritsükliline reaktsioon · Näe rohkem »
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Uus!!: Kaksikside ja Pikomeeter · Näe rohkem »
Polüeteen
Polüeteenist kilekott (taaskasutuskoodiga) Polüeteeni struktuurivalem Polüeteeni makromolekuli lõik Polüeteen ehk polüetüleen (lühend PE) on termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.
Uus!!: Kaksikside ja Polüeteen · Näe rohkem »
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Uus!!: Kaksikside ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Uus!!: Kaksikside ja Radikaal · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Kaksikside ja Rasvad · Näe rohkem »
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Uus!!: Kaksikside ja Rasvhapped · Näe rohkem »
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Uus!!: Kaksikside ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »
Ruut (algebra)
Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.
Uus!!: Kaksikside ja Ruut (algebra) · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Kaksikside ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Kaksikside ja Süsinik · Näe rohkem »
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Uus!!: Kaksikside ja Seleen · Näe rohkem »
Sinihape
Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.
Uus!!: Kaksikside ja Sinihape · Näe rohkem »
Sinine
Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.
Uus!!: Kaksikside ja Sinine · Näe rohkem »
Struktuurivalem
Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.
Uus!!: Kaksikside ja Struktuurivalem · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Kaksikside ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tõenäosus
Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.
Uus!!: Kaksikside ja Tõenäosus · Näe rohkem »
Tõenäosustihedus
Tõenäosustihedus (ingl probability density) on funktsioon, mille korrutamisel kindla ruumiosa vastava ruumalaga saadakse osakese leidmise tõenäosus selles ruumiosas.
Uus!!: Kaksikside ja Tõenäosustihedus · Näe rohkem »
Telluur
Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.
Uus!!: Kaksikside ja Telluur · Näe rohkem »
Ugi reaktsioon
Ugi reaktsioon on mitmekomponentne orgaaniline reaktsioon, milles ketoon või aldehüüd, amiin, isotsüaniid ja karboksüülhape ühinevad, andes bisamiidi.
Uus!!: Kaksikside ja Ugi reaktsioon · Näe rohkem »
Vaba elektron
Vaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ja saab liikuda aatomitevahelises ruumis.
Uus!!: Kaksikside ja Vaba elektron · Näe rohkem »
Valentssidemete teooria
Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.
Uus!!: Kaksikside ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Kaksikside ja Valgus · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Kaksikside ja Väävel · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Kaksikside ja Vesinik · Näe rohkem »
Werner Heisenberg
Werner Heisenberg Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg – 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik.
Uus!!: Kaksikside ja Werner Heisenberg · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Kaksikside ja 1930 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Kaksikside ja 1931 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Kaksikside ja 1986 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Kaksikside ja 1987 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Kaksikside ja 1996 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Kaksikside ja 2005 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Kaksikside ja 2010 · Näe rohkem »
