Kiiremini kui brauser!
84 suhted: Ago Künnap, Aivar Kriiska, Algkeel, Altai keeled, Arheoloogia, Arheoloogiline kultuur, Austraalia aborigeenid, Baski keel, Briti saared, Doktorikraad, Eesti keel, Ester Oras, Euroopa, Evald Tõnisson, Falsifitseeritavus, Foneetika, Fonoloogia, Geen, Geneetika, Germaani algkeel, Germaani keeled, Helsingi Ülikool, Helsingin Sanomat, Indiaanlased, Indoeuroopa algkeel, Indoeurooplased, Inglise keel, Keel ja Kirjandus, Keelepuu, Keeleteadus, Kontaktiteooria, Kreatsionism, Kromosoom, Läänemeresoome keeled, Läänemeri, Leedu keel, Lembit Jaanits, Liivi keel, Lingua franca, Maarjamaa Risti teenetemärk, Mandrijää, Martin Ehala, Mitokonder, Murre, Nöörkeraamika kultuur, Põhjamaad, Populaarteaduslik kirjandus, Populatsioonigeneetika, Postimees, Professor, ..., Rahvuslus, Refuugium, Riho Grünthal, Riho Laurisaar, Rootsi keel, Saamid, Saksamaa, Samojeedid, Siber, Silvia Laul, Skandinaavia, Soome, Soome Teaduste Akadeemia, Soome-ugri keeled, Substraat (lingvistika), Suuruluk, Tartu ülikooli audoktor, Teadus, Tiit-Rein Viitso, Turu, Turu Ülikool, Uural, Uurali algkeel, Valter Lang, Võrdlev keeleteadus, Vello Lõugas, Vepsa keel, Volga, Weichseli jäätumine, 12. september, 1932, 1965, 2. august, 2015. Laienda indeks (34 rohkem) »
Ago Künnap
Ago Künnap esinemas ettekandega "Paul Ariste elu ja looming" Tartu ülikooli aulas Paul Ariste 100. sünniaastapäeva mälestuskonverentsil (3. veebruaril 2005) Ago Künnap (sündinud 23. juulil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane, uralist.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Ago Künnap · Näe rohkem »
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Aivar Kriiska · Näe rohkem »
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Algkeel · Näe rohkem »
Altai keeled
Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandžu keeled.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Altai keeled · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »
Austraalia aborigeenid
Austraalia aborigeenid Lääne-Austraalias Austraalia aborigeenid on Austraalia ja Tasmaania põlisasukad.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Austraalia aborigeenid · Näe rohkem »
Baski keel
Baski keel (euskara) on peamiselt Baskimaal kõneldav keel, mis moodustab omaette keelkonna.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Baski keel · Näe rohkem »
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Briti saared · Näe rohkem »
Doktorikraad
Doktorikraad on kõrgeim teaduskraad paljudes riikides, sealhulgas Eestis.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Doktorikraad · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Eesti keel · Näe rohkem »
Ester Oras
Ester Oras 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal DNA analüüsil tuvastati muumia autentsus. Ester Oras (sündinud 11. septembril 1984) on eesti arheokeemik.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Ester Oras · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Euroopa · Näe rohkem »
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Evald Tõnisson · Näe rohkem »
Falsifitseeritavus
Falsifitseeritavus ehk kummutatavus on teoreetilise väite põhimõtteline ümberlükatavus vaatluste või katsete põhjal.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Falsifitseeritavus · Näe rohkem »
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Foneetika · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Geen · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Geneetika · Näe rohkem »
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Germaani algkeel · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Helsingi Ülikool
Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Helsingi Ülikool · Näe rohkem »
Helsingin Sanomat
Ajalehe Helsingin Sanomat päismik Helsingin Sanomat ('Helsingi sõnumid') on Soome ja Põhjamaade suurim tellitav ajaleht.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Helsingin Sanomat · Näe rohkem »
Indiaanlased
Piisonijaht George Catlini kujutatuna Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetus.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Indiaanlased · Näe rohkem »
Indoeuroopa algkeel
Indoeuroopa keelepuu. Valged kastid on hüpoteetilised/konstrueeritud algkeeled, punased väljasurnud keeled, rohelised elus keeled Indoeuroopa algkeel on indoeuroopa keelte hüpoteetiline esivanem.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Indoeuroopa algkeel · Näe rohkem »
Indoeurooplased
Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Indoeurooplased · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Inglise keel · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Keelepuu
Uurali keelepuu Keelepuu on võrdlevas-ajaloolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Keelepuu · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Kontaktiteooria
Kontaktiteooria on keeleteaduses teooria, mille kohaselt keelte arengut mõjutavad enim keelekontaktid, ja üksteisega kontakteerudes muutuvad keeled üha sarnasemaks.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Kontaktiteooria · Näe rohkem »
Kreatsionism
Kreatsionism (ladina keeles creatio loomine, omastavas käändes creationis) on religioossed, teoloogilised ja filosoofilised veendumused või maailmavaated, milles maailm ja elu on otseselt Jumala (või kõrgema olevuse) loodud.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Kreatsionism · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Kalevi Wiik ja Kromosoom · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Läänemeri · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Leedu keel · Näe rohkem »
Lembit Jaanits
Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Lembit Jaanits · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Liivi keel · Näe rohkem »
Lingua franca
Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Lingua franca · Näe rohkem »
Maarjamaa Risti teenetemärk
Maarjamaa Risti teenetemärgi kett Maarjamaa Risti teenetemärk (inglise keeles Order of the Cross of Terra Mariana, prantsuse keeles Ordre de la Croix de Terra Mariana) on Eesti Vabariigi teenetemärk.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Maarjamaa Risti teenetemärk · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Mandrijää · Näe rohkem »
Martin Ehala
Martin Ehala 2009. aastal Martin Ehala (sündinud 20. detsembril 1963) on eesti keeleteadlane ja õppejõud, Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Martin Ehala · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Mitokonder · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Murre · Näe rohkem »
Nöörkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Põhjamaad · Näe rohkem »
Populaarteaduslik kirjandus
Populaarteaduslik kirjandus ehk aimekirjandus on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Populaarteaduslik kirjandus · Näe rohkem »
Populatsioonigeneetika
Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Populatsioonigeneetika · Näe rohkem »
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Postimees · Näe rohkem »
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Professor · Näe rohkem »
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Rahvuslus · Näe rohkem »
Refuugium
Refuugium ehk pelgupaik on pärit ladinakeelsest sõnast refugium, mille kasutuselevõtjaks võib pidada Calvin J. Heusserit 1955.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Refuugium · Näe rohkem »
Riho Grünthal
Riho Grünthal aastal 2014 Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Riho Grünthal · Näe rohkem »
Riho Laurisaar
Riho Laurisaar (sündinud 20. juulil 1976) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Riho Laurisaar · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Kalevi Wiik ja Saamid · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Saksamaa · Näe rohkem »
Samojeedid
Samojeedid ehk samojeedi rahvad on samojeedi keeli kõnelevad rahvad: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Samojeedid · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Siber · Näe rohkem »
Silvia Laul
Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Silvia Laul · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Kalevi Wiik ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Soome · Näe rohkem »
Soome Teaduste Akadeemia
Soome Teaduste Akadeemia peahoone (juuli, 2011) Soome Teaduste Akadeemia (rootsi Finska Vetenskapsakademien, soome Suomalainen Tiedeakatemia, ladina Academia Scientiarum Fennica) on 1908 asutatud Soome riiklik teadusasutus (teaduste akadeemia).
Uus!!: Kalevi Wiik ja Soome Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Kalevi Wiik ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Substraat (lingvistika)
Substraat (inglise substrate, substratum) on mõjuvõimsamas (inglise higher power) ja prestiižsemas keeles olevad sugemed, mis pärinevad põliskeelest "Why Don't the English Speak Welsh?" Hildegard Tristram, in The Britons in Anglo-Saxon England, N. J. Higham (ed.), The Boydell Press, pp.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Substraat (lingvistika) · Näe rohkem »
Suuruluk
Suurulukiteks nimetatakse Eestis suuri jahiulukeid.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Suuruluk · Näe rohkem »
Tartu ülikooli audoktor
Tartu Ülikooli audoktori medal, mille on kujundanud Julia Maria Künnap. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli audoktoriks nimetatakse teenekaid, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasi, ühiskonna- ja kultuuritegelasi, kes on aidanud suurendada Tartu Ülikooli ja Eesti teaduse autoriteeti maailma üldsuse silmis ning paistnud silma Tartu Ülikooli sidemete arendamisel maailma teiste ülikoolide ja teadusasutustega.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Tartu ülikooli audoktor · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Teadus · Näe rohkem »
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Turu · Näe rohkem »
Turu Ülikool
Turu Ülikool (soome keeles Turun yliopisto) on Turus asuv ülikool.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Turu Ülikool · Näe rohkem »
Uural
Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Uural · Näe rohkem »
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Uurali algkeel · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Kalevi Wiik ja Valter Lang · Näe rohkem »
Võrdlev keeleteadus
Võrdlev keeleteadus (ehk võrdlev lingvistika, komparatiivne keeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus või võrdlev filoloogia) on ajaloolise keeleteaduse haru, mis tegeleb eri keeli võrreldes nende ajaloolise seotuse leidmisega.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Võrdlev keeleteadus · Näe rohkem »
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Vello Lõugas · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Vepsa keel · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Volga · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Kalevi Wiik ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
12. september
12.
Uus!!: Kalevi Wiik ja 12. september · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Kalevi Wiik ja 1932 · Näe rohkem »
1965
1965.
Uus!!: Kalevi Wiik ja 1965 · Näe rohkem »
2. august
2.
Uus!!: Kalevi Wiik ja 2. august · Näe rohkem »
2015
2015.
Uus!!: Kalevi Wiik ja 2015 · Näe rohkem »
