9 suhted: Hoppet, Kahvelkuunar, Kuunar, Laevamast, Läänemeri, Põhjamaad, Põhjameri, Purjelaev, Taglas.
Hoppet
Kahvelkuunar Hoppet (rootsi keeles 'lootus') on enne Teist maailmasõda Eestis ehitatud ja tänapäevani käigus olev kahemastiline purjelaev-kaljas.
Uus!!: Kaljas ja Hoppet · Näe rohkem »
Kahvelkuunar
4-mastiline kahvelkuunar Soome kahvelkuunar "Ihana" (2012) Kahvelkuunar on kahveltaglasega kuunar s.t vähemalt kahemastiline purjelaev.
Uus!!: Kaljas ja Kahvelkuunar · Näe rohkem »
Kuunar
Rootsi lipu all seilav kuunar Atene Kuunar on kahe- kuni seitsmemastiline pikipurjestusega purjelaevatüüp, mille fokkmasti (esimene mast vöörist) topp pole ahtripoolsematest kõrgemal.
Uus!!: Kaljas ja Kuunar · Näe rohkem »
Laevamast
Puksiirlaeva Odin signaalmast Sõjalaeva tornikujulised mastid Madrused õppepurjelaeva fokkmasti ronimas Mast ehk laevamast on laeval või muul veesõidukil olev märgatavalt üles välja ulatuv stabiilne funktsionaalne latt, post või torn.
Uus!!: Kaljas ja Laevamast · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Kaljas ja Läänemeri · Näe rohkem »
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Uus!!: Kaljas ja Põhjamaad · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Kaljas ja Põhjameri · Näe rohkem »
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Uus!!: Kaljas ja Purjelaev · Näe rohkem »
Taglas
Brigantiini (umbes 19. - 20. saj vahetus) taglase põhiosad. '''Seisev taglas ja peelestik:''' A- väliskliivertaak (või fliigertaak), B- kliivertaak, C- tamstoktaagid, D- vesitaak, 1- fliigerpoom (või kliiverpoom), 2- kliiverpoom, 3- pukspriit, 4- tamstok, 5- fokkmast, 6- fokkteng (fokkmarssteng), 7- fokkpraamteng, 8- fokktopp (fokkroil), 9- fokkraa, 10- alamarssraa, 11- ülamarssraa, 12- praamraa, 13- roilraa, 14- grootmast, 15- grootteng (grootmarssteng), 16- groottopp (grootpraam, grootroil), 17- grootpoom, 18- grootkahvelpoom, 34- fokkroiltaak, 35- väliskliivertaak (fliigertaak), 36- kliivertaak, 37- sisekliivertaak, 38- fokktengtaak, 39- fokktaak, 40- fokkvandid, 41- fokktengparduunid, 42- fokkpraamparduunid, 43- groottaak, 44- groottengtaak, 45- grootpraamtaak, 46- grootroiltaak (groottopitaak), 47- grootvandid, 48- groottegnparduunid, 49- grootpraamparduunid; '''Purjed:''' 19- väliskliiver (kõrgemale tõstetavana fliiger), 20- kliiver, 21- sisekliiver, 22- fokktaaksel (fokktengtaaksel, lihtsustatult foka), 23- fokkpuri, 24- alamarsspuri, 25- ülamarsspuri, 26- praampuri, 27- roilpuri, 28- groottaaksel, 29- groottengtaaksel, 30- grootalapraamtaaksel, 31- grootülapraamtaaksel, 32- grootkahvelpuri, 33- grootopsel; '''Jooksev taglas ja tõuvärk:''' 50- fokkbrassid, 51- alamarssbrassid, 52- ülamarssbrassid, 53- praambrassid, 54- roilbrassid, 55- grootpiikvallid, 56- groottirk. Erinevalt brassidest pole grootsoot ja grootjärt joonisel toodud. Taglaseks nimetatakse laeva mastide juurde kuuluvate seadiste, purjelaeval ühtlasi purjede kinnituste süsteemi.
Uus!!: Kaljas ja Taglas · Näe rohkem »