Kiiremini kui brauser!
20 suhted: Eesti, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Flööt, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, Komi ANSV, Kotkaristi teenetemärk, Krasnojarski krai, Mehikoorma ausammas, Narva, Narva lahing (1944), NKVD, Norillag, Sinimägede lahing, Tallinn, Teine maailmasõda, 17. oktoober, 1924, 20. eesti diviis, 2008, 31. jaanuar.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kaljo West ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Stockholmis (2008) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester.
Uus!!: Kaljo West ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester · Näe rohkem »
Flööt
Flöödid Flöödimäng Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill.
Uus!!: Kaljo West ja Flööt · Näe rohkem »
Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool
XI noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigus Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool oli riiklik õppeasutus, mis andis muusikalist kutsekeskharidust põhi- ja keskkooli baasil ning kutsealast eelõpet.
Uus!!: Kaljo West ja Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool · Näe rohkem »
Komi ANSV
Komi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühinimi Komi ANSV; komi keeles Коми Автономнӧй Сӧветскӧй Социалистическӧй Республика; vene keeles Коми Автономная Советская Социалистическая Республика) oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene NFSV koosseisus.
Uus!!: Kaljo West ja Komi ANSV · Näe rohkem »
Kotkaristi teenetemärk
III klass Kotkaristi teenetemärk on 1928.
Uus!!: Kaljo West ja Kotkaristi teenetemärk · Näe rohkem »
Krasnojarski krai
Krasnojarski krai (Красноярский край) on 1. järgu haldusüksus Venemaal Siberi föderaalringkonnas.
Uus!!: Kaljo West ja Krasnojarski krai · Näe rohkem »
Mehikoorma ausammas
Mehikoorma ausammas on Põlva maakonnas Mehikoorma vallas Mehikoorma külas asuv ausammas, mis on pühendatud II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnud eesti sõjaväelastele.
Uus!!: Kaljo West ja Mehikoorma ausammas · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Kaljo West ja Narva · Näe rohkem »
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Uus!!: Kaljo West ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Uus!!: Kaljo West ja NKVD · Näe rohkem »
Norillag
Norilski parandusliku töö laager (vene keeles Норильский исправительно-трудовой лагерь, lühend Норильлаг) oli Nõukogude Liidus Krasnojarski krais GULAG-i süsteemi kuulunud paranduslike tööde laager, mis asutati 1935.
Uus!!: Kaljo West ja Norillag · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Kaljo West ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Kaljo West ja Tallinn · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Kaljo West ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
17. oktoober
17.
Uus!!: Kaljo West ja 17. oktoober · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Kaljo West ja 1924 · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: Kaljo West ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Kaljo West ja 2008 · Näe rohkem »
31. jaanuar
31.
Uus!!: Kaljo West ja 31. jaanuar · Näe rohkem »
