Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kaltsium

Index Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

164 suhted: Aatomituum, Aatommass, Aatomnumber, Alabaster, Alfaosake, Allotroopia, Alumiinium, Aluseline oksiid, Amfiboolid, Atmosfäär, Atsetüleen, Berüllium, Betoon, Celsiuse skaala, DDT, Dentiin, Deodorant, Desinfitseerimisaine, Divesinik, Dolomiit, Eksotermiline reaktsioon, Ekstraktsioon, Elektrijuhtivus, Elektrolüüs, Erosioon, Füsioloogia, Geel, Granaadid, Hambad, Hambapasta, Hambavaap, Hape, Hapnik, Hügroskoopsus, Hüperkaleemia, Heelium, Heitvesi, Herbitsiid, Humphry Davy, Ilutulestik, Insektitsiid, Ioniseeriv kiirgus, Ioon, Isostaasia, Isotoop, Jää, Juust, Kaalium, Kaltsiit, Kaltsiumhüdroksiid, ..., Kaltsiumkarbonaat, Kaltsiumkloriid, Kaltsiumoksiid, Kangas, Kasvuhooneefekt, Kõvadus, Keemiline aktiivsus, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keraamika, Kips, Kivim, Klaas, Kliima, Koagulatsioon, Koda (zooloogia), Kosmeetika, Krohv, Kuubiline süngoonia, Laap, Lahas, Lahus, Lakukivi, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Liitium, Loodus, Loomad, Lubi, Lubjakivi, Lubjavesi, Luminofoorlamp, Luu, Maa, Maakoor, Magneesium, Mass, Mört, Mükoos, Mürgisus, Merevesi, Metallid, Mineraal, Mineraaltoiteained, Molaarne kontsentratsioon, Moondekivim, Muld, Naatrium, Naatriumhüdroksiid, Neutron, Nitriidid, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Ookean, Organism, Päikesesüsteem, Pärm, Pürokseenid, Põlemine, Pinnavesi, Plagioklass, Plastid, Plii, Polüvinüülkloriid, Poolestusaeg, Porsumine, Prooton, Rakk, Raud, Raudmetallid, Räbu, Räni, Röntgenikiirgus, Redutseerija, Rodentitsiid, Süngoonia, Süsihappegaas, Süsinik, Süsinikuringe, Süvakivim, Settekivim, Silikaatsed mineraalid, Soolad, Stabiilne isotoop, Sterilisatsioon, Strontsium, Sulam, Sulamistemperatuur, Supernoova, Tahkis, Takistus, Türgi, Tektoonika, Teras, Tihedus, Toidulisaained, Toorium, Torpeedo, Tsütoplasma, Tselluloosi- ja paberitööstus, Tsement, Tsirkoon, Uraan, Valgud, Vask, Vastumürk, Väävel, Väetis, Vee karedus, Vesi, Vesinikeksponent, Vesinikkarbonaadid, Vetikad. Laienda indeks (114 rohkem) »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Uus!!: Kaltsium ja Aatomituum · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Kaltsium ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Kaltsium ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Alabaster

Alabastrist tehtud kujuke Vana-Egiptuse kuningannast Ankhnesmerine II-st ja tema pojast Pepi II-st (22. või 23. sajand eKr) Alabaster on kipsi peeneteraline massiivse tekstuuriga erim.

Uus!!: Kaltsium ja Alabaster · Näe rohkem »

Alfaosake

Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.

Uus!!: Kaltsium ja Alfaosake · Näe rohkem »

Allotroopia

Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.

Uus!!: Kaltsium ja Allotroopia · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Kaltsium ja Alumiinium · Näe rohkem »

Aluseline oksiid

Aluseline oksiid on oksiid, mis reageerib hapetega, moodustades soola ja vee.

Uus!!: Kaltsium ja Aluseline oksiid · Näe rohkem »

Amfiboolid

ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.

Uus!!: Kaltsium ja Amfiboolid · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Kaltsium ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Atsetüleen

Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.

Uus!!: Kaltsium ja Atsetüleen · Näe rohkem »

Berüllium

Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.

Uus!!: Kaltsium ja Berüllium · Näe rohkem »

Betoon

USA betoonitöölised Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul Betoonist karukujuline teetõke Otepääl Betoon (prantsuse keeles béton, ladina sõnast bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.

Uus!!: Kaltsium ja Betoon · Näe rohkem »

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Uus!!: Kaltsium ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »

DDT

Diklorodifenüültrikloroetaan C14H9Cl5 DDT kolmemõõtmeline struktuur pisi DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus: 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan või 1,1,1-trikloro-2,2,-bis(4-klorofenüül)etaan) on värvitu, kristalliline, maitsetu ja peaaegu lõhnatu sünteetiline orgaaniline halogeenühend.

Uus!!: Kaltsium ja DDT · Näe rohkem »

Dentiin

Hamba ehitus Dentiin ehk hambaluu ehk hambapõhiaine on kollakasvalge, avaskulaarne ehk ilma veresoonteta mineraliseerunud kude, mis ümbritseb hambapulbikambrit.

Uus!!: Kaltsium ja Dentiin · Näe rohkem »

Deodorant

Deodorant on hügieenitoode, mida kantakse või pihustatakse higi lõhna eemaldamiseks ja higistamise vähendamiseks.

Uus!!: Kaltsium ja Deodorant · Näe rohkem »

Desinfitseerimisaine

Desinfitseerimisaine ehk desinfektsiooniaine ehk desoaine on keemiline aine, mida kasutatakse haigustekitajate jm ebasoodsate mikroobide hävitamiseks (desinfitseerimiseks) ümbritsevas keskkonnas, tööstushoonetes ja muudel objektidel.

Uus!!: Kaltsium ja Desinfitseerimisaine · Näe rohkem »

Divesinik

Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.

Uus!!: Kaltsium ja Divesinik · Näe rohkem »

Dolomiit

See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Kaltsium ja Dolomiit · Näe rohkem »

Eksotermiline reaktsioon

Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.

Uus!!: Kaltsium ja Eksotermiline reaktsioon · Näe rohkem »

Ekstraktsioon

Jaotuslehter, milles pärast pesemist (läbiloksutamist) on eraldunud õli (ülemine) ja vee (alumine) kihid Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine on füüsikalis-keemiline meetod vedelate või tahkete ainete eraldamiseks segudest või lahustest.

Uus!!: Kaltsium ja Ekstraktsioon · Näe rohkem »

Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.

Uus!!: Kaltsium ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »

Elektrolüüs

Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.

Uus!!: Kaltsium ja Elektrolüüs · Näe rohkem »

Erosioon

Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.

Uus!!: Kaltsium ja Erosioon · Näe rohkem »

Füsioloogia

Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.

Uus!!: Kaltsium ja Füsioloogia · Näe rohkem »

Geel

Geel ehk tarre on aine või materjal, mille omadused on vedela ja tahke oleku vahepealsed.

Uus!!: Kaltsium ja Geel · Näe rohkem »

Granaadid

See artikkel on mineraalirühmast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granaat ---- Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid, mille üldine keemiline valem on A3B2(SiO4)3, kus A on Ca, Mg, Fe2+ või Mn ning B on Al, Fe3+, Mn3+, V3+ või Cr3+.

Uus!!: Kaltsium ja Granaadid · Näe rohkem »

Hambad

1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.

Uus!!: Kaltsium ja Hambad · Näe rohkem »

Hambapasta

Hambapasta tuubist välja tulemas Hambapasta on pastajas või geeljas vahend hammaste puhastamiseks, samuti nende tervise ja väljanägemise parandamiseks.

Uus!!: Kaltsium ja Hambapasta · Näe rohkem »

Hambavaap

Hamba ehitus Hambavaap ehk email on atsellulaarne ehk mitterakuline, mineraalne kude, mis koosneb 96% anorgaanilisest ja 4% orgaanilisest komponendist ning veest ning katab hambakrooni.

Uus!!: Kaltsium ja Hambavaap · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Kaltsium ja Hape · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Kaltsium ja Hapnik · Näe rohkem »

Hügroskoopsus

Hügroskoopsus ehk niiskusimavus ehk imamisvõime on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett.

Uus!!: Kaltsium ja Hügroskoopsus · Näe rohkem »

Hüperkaleemia

Hüperkaleemia on vere normaalsest suurem kaaliumisisaldus.

Uus!!: Kaltsium ja Hüperkaleemia · Näe rohkem »

Heelium

lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Uus!!: Kaltsium ja Heelium · Näe rohkem »

Heitvesi

Heitvesi (inglise effluent) on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi.

Uus!!: Kaltsium ja Heitvesi · Näe rohkem »

Herbitsiid

Herbitsiidiga töödeldud teerada viljapõllul Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks.

Uus!!: Kaltsium ja Herbitsiid · Näe rohkem »

Humphry Davy

Henry Howard. Humphry Davy. 1803. Sir Humphry Davy (17. detsember 1778 Penzance (Inglismaa) – 29. mai 1829 Genf) oli inglise keemik.

Uus!!: Kaltsium ja Humphry Davy · Näe rohkem »

Ilutulestik

Video ilutulestikust Prantsusmaal 2022. aasta juulis Sydney ooperiteatri kohal 2006. aastal Tulevärgi ettevalmistamine Ilutulestik, ka tulevärk (saksa keelest Feuerwerk), on vaatemäng, mis põhineb pürotehnilise aine põlemisel tekkivatel järjestikustel valgus-, suitsu- või heliefektidel.

Uus!!: Kaltsium ja Ilutulestik · Näe rohkem »

Insektitsiid

Insektitsiid ehk mikroorganismide või taimede endi toodetud looduslikud tõrjevahendid.

Uus!!: Kaltsium ja Insektitsiid · Näe rohkem »

Ioniseeriv kiirgus

Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).

Uus!!: Kaltsium ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Kaltsium ja Ioon · Näe rohkem »

Isostaasia

Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal.

Uus!!: Kaltsium ja Isostaasia · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Kaltsium ja Isotoop · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Kaltsium ja Jää · Näe rohkem »

Juust

Kõvad juustud Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kodukitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel.

Uus!!: Kaltsium ja Juust · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Kaltsium ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaltsiit

Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Kaltsium ja Kaltsiit · Näe rohkem »

Kaltsiumhüdroksiid

Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH–).

Uus!!: Kaltsium ja Kaltsiumhüdroksiid · Näe rohkem »

Kaltsiumkarbonaat

Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).

Uus!!: Kaltsium ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »

Kaltsiumkloriid

Kaltsiumkloriid on soolade klassi kuuluv kaltsiumi ja kloori ühend, keemilise valemiga CaCl2.

Uus!!: Kaltsium ja Kaltsiumkloriid · Näe rohkem »

Kaltsiumoksiid

Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.

Uus!!: Kaltsium ja Kaltsiumoksiid · Näe rohkem »

Kangas

Naine kudumas käsitsi kangaspuudel (India) Kangas on kangaspuudel või kudumismasinal kootud pikk riidetükk, millest saab teha rõivaid ja muid tekstiilesemeidEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Kaltsium ja Kangas · Näe rohkem »

Kasvuhooneefekt

Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.

Uus!!: Kaltsium ja Kasvuhooneefekt · Näe rohkem »

Kõvadus

Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.

Uus!!: Kaltsium ja Kõvadus · Näe rohkem »

Keemiline aktiivsus

Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.

Uus!!: Kaltsium ja Keemiline aktiivsus · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Kaltsium ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Kaltsium ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Kaltsium ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keraamika

Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).

Uus!!: Kaltsium ja Keraamika · Näe rohkem »

Kips

Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.

Uus!!: Kaltsium ja Kips · Näe rohkem »

Kivim

Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Kaltsium ja Kivim · Näe rohkem »

Klaas

klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Uus!!: Kaltsium ja Klaas · Näe rohkem »

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Uus!!: Kaltsium ja Kliima · Näe rohkem »

Koagulatsioon

Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli.

Uus!!: Kaltsium ja Koagulatsioon · Näe rohkem »

Koda (zooloogia)

Koda on limustel esinev lubjast moodustunud eksoskelett.

Uus!!: Kaltsium ja Koda (zooloogia) · Näe rohkem »

Kosmeetika

Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi (vananenud kirjanduses ka: nahahoole), inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine.

Uus!!: Kaltsium ja Kosmeetika · Näe rohkem »

Krohv

Krohv on ehitusmaterjal, mida kasutatakse seinte ja lagede katmiseks.

Uus!!: Kaltsium ja Krohv · Näe rohkem »

Kuubiline süngoonia

Kuubiline süngoonia (inglise cubic (isometric) system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on neli kolmandat järku sümmeetriatelge.

Uus!!: Kaltsium ja Kuubiline süngoonia · Näe rohkem »

Laap

Laap ehk juustujuuretis on juustu valmistamisel piima kalgendamiseks kasutatav ferment.

Uus!!: Kaltsium ja Laap · Näe rohkem »

Lahas

Lahas on nihestunud või murdunud või muul viisil vigastatud kehaosa(de) toestamiseks ja kaitseks kasutatav kipsist, plastist või muust materjalist valmistatud jäik või piiratud ulatuses painduv vahend.

Uus!!: Kaltsium ja Lahas · Näe rohkem »

Lahus

Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Uus!!: Kaltsium ja Lahus · Näe rohkem »

Lakukivi

Lakukivi on mineraale ja soolasid sisaldav söödalisand kodu- ja metsloomadele.

Uus!!: Kaltsium ja Lakukivi · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Uus!!: Kaltsium ja Leelismetallid · Näe rohkem »

Leelismuldmetallid

Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.

Uus!!: Kaltsium ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Kaltsium ja Liitium · Näe rohkem »

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Uus!!: Kaltsium ja Loodus · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Kaltsium ja Loomad · Näe rohkem »

Lubi

Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid) Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.

Uus!!: Kaltsium ja Lubi · Näe rohkem »

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Uus!!: Kaltsium ja Lubjakivi · Näe rohkem »

Lubjavesi

Lubjavesi on kaltsiumhüdroksiidi vesilahus.

Uus!!: Kaltsium ja Lubjavesi · Näe rohkem »

Luminofoorlamp

Luminofoorlamp on madalrõhu-gaaslahenduslamp, milles elavhõbedaaurus toimuva kaarlahenduse tulemusena tekib peamiselt ultraviolettkiirgus; selle muundab nähtavaks valguseks kolvi sisepinnale kantud luminofoor, s.o aine, mis optilise kiirgusega või elektronidega ergastamisel hakkab helendama, fluorestseerima.

Uus!!: Kaltsium ja Luminofoorlamp · Näe rohkem »

Luu

Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.

Uus!!: Kaltsium ja Luu · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Kaltsium ja Maa · Näe rohkem »

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Kaltsium ja Maakoor · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Kaltsium ja Magneesium · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Uus!!: Kaltsium ja Mass · Näe rohkem »

Mört

Mört saadakse sideaine (tsemendi või lubi) segamisel peene täitematerjali (liiv) ja veega.

Uus!!: Kaltsium ja Mört · Näe rohkem »

Mükoos

Mükoos ehk seentõbi ehk seenhaigus ehk seeninfektsioon (ladina keeles mycosis) on üldnimetus seente tekitatavate haiguste kohta loomadel (sh inimestel).

Uus!!: Kaltsium ja Mükoos · Näe rohkem »

Mürgisus

Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.

Uus!!: Kaltsium ja Mürgisus · Näe rohkem »

Merevesi

Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.

Uus!!: Kaltsium ja Merevesi · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Kaltsium ja Metallid · Näe rohkem »

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Kaltsium ja Mineraal · Näe rohkem »

Mineraaltoiteained

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.

Uus!!: Kaltsium ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »

Molaarne kontsentratsioon

Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses.

Uus!!: Kaltsium ja Molaarne kontsentratsioon · Näe rohkem »

Moondekivim

kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.

Uus!!: Kaltsium ja Moondekivim · Näe rohkem »

Muld

Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.

Uus!!: Kaltsium ja Muld · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Kaltsium ja Naatrium · Näe rohkem »

Naatriumhüdroksiid

Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.

Uus!!: Kaltsium ja Naatriumhüdroksiid · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Uus!!: Kaltsium ja Neutron · Näe rohkem »

Nitriidid

Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Kaltsium ja Nitriidid · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Kaltsium ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Kaltsium ja Oksiidid · Näe rohkem »

Ookean

Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.

Uus!!: Kaltsium ja Ookean · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Kaltsium ja Organism · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Kaltsium ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Pärm

Värske pärm pakendis Pärmid on pärmseentest koosnevad vedelad või tahked toiduained, samuti toidulisandid.

Uus!!: Kaltsium ja Pärm · Näe rohkem »

Pürokseenid

basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Uus!!: Kaltsium ja Pürokseenid · Näe rohkem »

Põlemine

280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).

Uus!!: Kaltsium ja Põlemine · Näe rohkem »

Pinnavesi

Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.

Uus!!: Kaltsium ja Pinnavesi · Näe rohkem »

Plagioklass

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Kaltsium ja Plagioklass · Näe rohkem »

Plastid

Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.

Uus!!: Kaltsium ja Plastid · Näe rohkem »

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Uus!!: Kaltsium ja Plii · Näe rohkem »

Polüvinüülkloriid

PVC struktuurivalem Polüvinüülkloriid (lühend PVC) on lineaarse ehitusega termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.

Uus!!: Kaltsium ja Polüvinüülkloriid · Näe rohkem »

Poolestusaeg

Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.

Uus!!: Kaltsium ja Poolestusaeg · Näe rohkem »

Porsumine

Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.

Uus!!: Kaltsium ja Porsumine · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Kaltsium ja Prooton · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Kaltsium ja Rakk · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Kaltsium ja Raud · Näe rohkem »

Raudmetallid

Raudmetallid ehk mustmetallid (inglise ferrous metals) on metallurgias termin, millega tähistatakse rauda ja tema rauasulameid.

Uus!!: Kaltsium ja Raudmetallid · Näe rohkem »

Räbu

Räbu ehk šlakk on metallurgiliste tööstusprotsesside, näiteks malmi, terase või mõne muu metalli sulatamise või tootmise, kõrvalsaadus.

Uus!!: Kaltsium ja Räbu · Näe rohkem »

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Uus!!: Kaltsium ja Räni · Näe rohkem »

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Uus!!: Kaltsium ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »

Redutseerija

Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.

Uus!!: Kaltsium ja Redutseerija · Näe rohkem »

Rodentitsiid

Rodentitsiid ehk närilisemürk on näriliste tõrjeks kasutatav mürkkemikaal.

Uus!!: Kaltsium ja Rodentitsiid · Näe rohkem »

Süngoonia

Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.

Uus!!: Kaltsium ja Süngoonia · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Kaltsium ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Kaltsium ja Süsinik · Näe rohkem »

Süsinikuringe

Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).

Uus!!: Kaltsium ja Süsinikuringe · Näe rohkem »

Süvakivim

Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.

Uus!!: Kaltsium ja Süvakivim · Näe rohkem »

Settekivim

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.

Uus!!: Kaltsium ja Settekivim · Näe rohkem »

Silikaatsed mineraalid

Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).

Uus!!: Kaltsium ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »

Soolad

Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.

Uus!!: Kaltsium ja Soolad · Näe rohkem »

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Uus!!: Kaltsium ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »

Sterilisatsioon

Sterilisatsioon ehk steriliseerimine on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Kaltsium ja Sterilisatsioon · Näe rohkem »

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Uus!!: Kaltsium ja Strontsium · Näe rohkem »

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Uus!!: Kaltsium ja Sulam · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Kaltsium ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Supernoova

SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.

Uus!!: Kaltsium ja Supernoova · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Kaltsium ja Tahkis · Näe rohkem »

Takistus

Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.

Uus!!: Kaltsium ja Takistus · Näe rohkem »

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Uus!!: Kaltsium ja Türgi · Näe rohkem »

Tektoonika

*Tektoonika all võidakse geoloogias mõista tektoonilisi liikumisi.

Uus!!: Kaltsium ja Tektoonika · Näe rohkem »

Teras

Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Uus!!: Kaltsium ja Teras · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Kaltsium ja Tihedus · Näe rohkem »

Toidulisaained

Toidulisaained Toidulisaained on looduslikku või sünteetilist päritolu keemilised ühendid, mida lisatakse toiduainetesse tehnoloogiliste vajaduste ja eeskirjade alusel toiduainete riknemise pidurdamiseks, välimuse, struktuuri, koostise ja organoleptiliste omaduste (maitse) parandamiseks.

Uus!!: Kaltsium ja Toidulisaained · Näe rohkem »

Toorium

Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.

Uus!!: Kaltsium ja Toorium · Näe rohkem »

Torpeedo

Kahjutu õppetorpeedo väljalaskmine USA mereväe Arleigh Burke klassi hävitajalt Torpeedo on jõuseadme abil vee all või pinnal liikuv, veesõiduki (laeva) tabamiseks ja uputamiseks valmistatud lõhkekeha.

Uus!!: Kaltsium ja Torpeedo · Näe rohkem »

Tsütoplasma

rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Kaltsium ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Tselluloosi- ja paberitööstus

Paolo Monti, 1980 Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid.

Uus!!: Kaltsium ja Tselluloosi- ja paberitööstus · Näe rohkem »

Tsement

Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid.

Uus!!: Kaltsium ja Tsement · Näe rohkem »

Tsirkoon

Mikrofoto umbes 250 mikromeetri pikkusest tsirkoonikristallist Tsirkoon on saarsilikaatide hulka kuuluv silikaatne mineraal.

Uus!!: Kaltsium ja Tsirkoon · Näe rohkem »

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Uus!!: Kaltsium ja Uraan · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Kaltsium ja Valgud · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Kaltsium ja Vask · Näe rohkem »

Vastumürk

Vastumürk (kreeka keeles αντιδιδοναι antididonai) ka antidoot ehk kaitseravim on aine, mille manustamise eesmärk on mürkide ja toksiinide toime vähendamine, neutraliseerimine ja kaotamine.

Uus!!: Kaltsium ja Vastumürk · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Kaltsium ja Väävel · Näe rohkem »

Väetis

orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.

Uus!!: Kaltsium ja Väetis · Näe rohkem »

Vee karedus

Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.

Uus!!: Kaltsium ja Vee karedus · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Kaltsium ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: Kaltsium ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Vesinikkarbonaadid

Vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaadid on süsihappe (H2CO3) soolad, mille molekulides on ainult üks vesinikuaatom asendunud metalliaatomiga.

Uus!!: Kaltsium ja Vesinikkarbonaadid · Näe rohkem »

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Uus!!: Kaltsium ja Vetikad · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »