Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kanepi

Index Kanepi

Kanepi on Põlvamaa edelaosas asuv alevik, Kanepi valla keskus.

96 suhted: Aleuroliit, Alev, Alevik, Antsla, Burtnieki lade, Conrad Wilhelm Heinrich Bergwitz, Devoni liivakivi, Eesti kohanimeraamat, Eesti Vabadussõda, Empoor, Erastvere, Erastvere vald, Esimene maailmasõda, Georg von Holst, Harilik haab, Harilik kuusk, Harilik mänd, Harilik mustikas, Harilik pohl, Heisri, Hino (Kanepi), Hugo Treffner, Jõksi (Kanepi), Johann Philipp von Roth, Julius Erlemann, Kaart, Kanep, Kanepi Gümnaasium, Kanepi kirik, Kanepi kirikuaed, Kanepi kirikumõis, Kanepi Laulu ja Mängu Selts, Kanepi raamatukogu, Kanepi Seltsimaja, Kanepi uus kalmistu, Kanepi vald, Kanepi vana kalmistu, Karl XI, Kask, Kattekold, Köstrikool, Küla, Kõrisulghäälik, Kihelkonnakool, Kirumpää, Kolovere (Põlva maakond), Laanemetsad, Leseleht, Marja Kallasmaa, Matthias Johann Eisen, ..., Märt Mitt, Moritz Georg von Kautzmann, Nahakülä, Nimetav kääne, Omastav kääne, Otepää, Otepää kõrgustik, Otepää kihelkond, Põlva, Põlva kihelkond, Põlva maakond, Piigandi (Kanepi), Piigandi mõis, Punane terror, Ritsike, Saksa keel, Sõnajalg, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Talu, Teine maailmasõda, Urvaste kihelkond, Vana-Piigandi vald, Võhandu jõgi, Võru praostkond, Vene keel, 1582, 1590, 1627, 1638, 1675, 1685, 17. sajand, 1722, 1737, 1782, 1785, 1798, 1831, 1838, 1839, 1877, 19. sajand, 1909, 1923, 1925, 4. august. Laienda indeks (46 rohkem) »

Aleuroliit

Aleuroliit Aleuroliit on valdavalt aleuriidist koosnev settekivim.

Uus!!: Kanepi ja Aleuroliit · Näe rohkem »

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.

Uus!!: Kanepi ja Alev · Näe rohkem »

Alevik

Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.

Uus!!: Kanepi ja Alevik · Näe rohkem »

Antsla

Antsla on vallasisene linn Antsla vallas Võru maakonnas.

Uus!!: Kanepi ja Antsla · Näe rohkem »

Burtnieki lade

Burtnieki lademe liivakivid paljanduvad Salatsi jõe kallastel. Pildil Neļķu klintis. Burtnieki lade on Kesk-Devoni ladestiku regionaalne lade.

Uus!!: Kanepi ja Burtnieki lade · Näe rohkem »

Conrad Wilhelm Heinrich Bergwitz

Conrad Wilhelm Heinrich Bergwitz (23. november 1833 Riia – 16. juuni 1881 Pärnu) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Kanepi ja Conrad Wilhelm Heinrich Bergwitz · Näe rohkem »

Devoni liivakivi

Ahja jõel. Kallaste paljand on Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. Viljandi lossimägede paljandis paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi. Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi.

Uus!!: Kanepi ja Devoni liivakivi · Näe rohkem »

Eesti kohanimeraamat

Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.

Uus!!: Kanepi ja Eesti kohanimeraamat · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõda

Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.

Uus!!: Kanepi ja Eesti Vabadussõda · Näe rohkem »

Empoor

Empoor ühes Saksamaa kirikus Kullamaa kiriku oreliväär Empoor Pisa katedraalis Empoor (saksa keeles Empore) ehk väär on kõrgemal korrusel asetsev galerii või rõdu taoline ehitusmaht, mis on pikema küljega avatud suuremasse siseruumi.

Uus!!: Kanepi ja Empoor · Näe rohkem »

Erastvere

Erastvere on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.

Uus!!: Kanepi ja Erastvere · Näe rohkem »

Erastvere vald

Erastvere vald (saksa keeles Errestfer) oli vald Võrumaal Kanepi kihelkonnas.

Uus!!: Kanepi ja Erastvere vald · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Kanepi ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Georg von Holst

Georg von Holst (2. detsember 1824 Viljandi – 25. detsember 1900 Pärnu) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Kanepi ja Georg von Holst · Näe rohkem »

Harilik haab

Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.

Uus!!: Kanepi ja Harilik haab · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Kanepi ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd, pedajas (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Kanepi ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Harilik mustikas

Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.

Uus!!: Kanepi ja Harilik mustikas · Näe rohkem »

Harilik pohl

Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.

Uus!!: Kanepi ja Harilik pohl · Näe rohkem »

Heisri

Heisri on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.

Uus!!: Kanepi ja Heisri · Näe rohkem »

Hino (Kanepi)

Hino on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.

Uus!!: Kanepi ja Hino (Kanepi) · Näe rohkem »

Hugo Treffner

Hugo Treffner. Johann Köleri maal, 1886. Hugo Hermann Fürchtegott Treffner (17. juuli 1845 Kanepi – 13. märts 1912 Tartu) oli Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja.

Uus!!: Kanepi ja Hugo Treffner · Näe rohkem »

Jõksi (Kanepi)

Jõksi on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.

Uus!!: Kanepi ja Jõksi (Kanepi) · Näe rohkem »

Johann Philipp von Roth

Johann Philipp von Roth (13. november/24. november 1754 Pärnu – 13. juuni/25. juuni 1818 Kanepi) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Kanepi ja Johann Philipp von Roth · Näe rohkem »

Julius Erlemann

Robert Julius Erlemann (13. märts 1851 Rõuge kihelkond Võrumaa – 18. aprill 1898 Tartu) oli eesti õpetaja ja kultuuritegelane.

Uus!!: Kanepi ja Julius Erlemann · Näe rohkem »

Kaart

Johannes Kepleri maailmakaart Tartu linnaplaan Louis Höflingeri 1860. aasta kaardil Karepa küla kaart. Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.

Uus!!: Kanepi ja Kaart · Näe rohkem »

Kanep

Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.

Uus!!: Kanepi ja Kanep · Näe rohkem »

Kanepi Gümnaasium

Kanepi Gümnaasium. Kanepi Gümnaasium on üldhariduskool Põlva maakonnas Kanepis.

Uus!!: Kanepi ja Kanepi Gümnaasium · Näe rohkem »

Kanepi kirik

Kanepi Jaani kirik juunis 2009 Kanepi kiriku tornikiiver Kanepi Jaani kirik on Eesti kirik Põlva maakonnas Kanepis.

Uus!!: Kanepi ja Kanepi kirik · Näe rohkem »

Kanepi kirikuaed

Kanepi kirikuaed on kirikuaed Kanepi kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kanepi alevikus Kanepi vallas Põlva maakonnas.

Uus!!: Kanepi ja Kanepi kirikuaed · Näe rohkem »

Kanepi kirikumõis

Kanepi kirikumõis (saksa keeles Pastorat Kannapäh) oli kirikumõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Kanepi ja Kanepi kirikumõis · Näe rohkem »

Kanepi Laulu ja Mängu Selts

Kanepi Laulu ja Mängu Selts oli aastal 1869 lauluseltsina asutatud selts.

Uus!!: Kanepi ja Kanepi Laulu ja Mängu Selts · Näe rohkem »

Kanepi raamatukogu

Kanepi raamatukogu on raamatukogu Põlva maakonnas Kanepi vallas Kanepi asulas.

Uus!!: Kanepi ja Kanepi raamatukogu · Näe rohkem »

Kanepi Seltsimaja

Kanepi Seltsimaja (varasema nimega Kanepi Kultuurimaja) on kultuuriasutus Põlva maakonnas Kanepi vallas Kanepi alevikus.

Uus!!: Kanepi ja Kanepi Seltsimaja · Näe rohkem »

Kanepi uus kalmistu

Kanepi uus kalmistu (ka Kanepi-Ala kalmistu) on kalmistu Kanepi kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kanepi alevikus Kanepi vallas Võru maakonnas.

Uus!!: Kanepi ja Kanepi uus kalmistu · Näe rohkem »

Kanepi vald

Kanepi vald on vald Põlva maakonnas.

Uus!!: Kanepi ja Kanepi vald · Näe rohkem »

Kanepi vana kalmistu

Kanepi vana kalmistu (ka Kanepi-Mäe kalmistu) on kalmistu Kanepi kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kanepi alevikus Kanepi vallas Võru maakonnas.

Uus!!: Kanepi ja Kanepi vana kalmistu · Näe rohkem »

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Uus!!: Kanepi ja Karl XI · Näe rohkem »

Kask

Kask (Betula) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Kanepi ja Kask · Näe rohkem »

Kattekold

Kattekold (Lycopodium annotinum) on kolla perekonda kuuluv igihaljas eostaim.

Uus!!: Kanepi ja Kattekold · Näe rohkem »

Köstrikool

Köstrikool (teiste nimetustega kihelkonnakool, talurahvakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni kihelkonnakeskustes kiriku juures tegutsenud eestikeelse talurahvakooli kõige vanem tüüp, kus lapsi õpetas kösterkoolmeister.

Uus!!: Kanepi ja Köstrikool · Näe rohkem »

Küla

Küla Suurbritannias Riburys, ehitatud 17. sajandil Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.

Uus!!: Kanepi ja Küla · Näe rohkem »

Kõrisulghäälik

Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' - mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane - ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''. Kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil on sulghäälik, mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris.

Uus!!: Kanepi ja Kõrisulghäälik · Näe rohkem »

Kihelkonnakool

Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakool, rahvapärase nimetusega köstrikool) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.

Uus!!: Kanepi ja Kihelkonnakool · Näe rohkem »

Kirumpää

Kirumpää (kohalik hääldus Kiräpää) on küla Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Kanepi ja Kirumpää · Näe rohkem »

Kolovere (Põlva maakond)

Kolovere oli küla Põlvamaal.

Uus!!: Kanepi ja Kolovere (Põlva maakond) · Näe rohkem »

Laanemetsad

Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.

Uus!!: Kanepi ja Laanemetsad · Näe rohkem »

Leseleht

Leseleht (Maianthemum bifolium) on liilialiste sugukonda leselehe perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Kanepi ja Leseleht · Näe rohkem »

Marja Kallasmaa

Marja Kallasmaa (sündinud 21. augustil 1950 Kehras) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Kanepi ja Marja Kallasmaa · Näe rohkem »

Matthias Johann Eisen

Matthias Johann Eisen Matthias Johann Eiseni sünnikodu Eiseni mälestuskivi Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane ja vaimulik.

Uus!!: Kanepi ja Matthias Johann Eisen · Näe rohkem »

Märt Mitt

Märt Mitt (kirjanduses ka Mart Mitt; 31. oktoober (vkj. 10. oktoober) 1833 – 25. juuli (vkj. 12. juuli) 1912) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane.

Uus!!: Kanepi ja Märt Mitt · Näe rohkem »

Moritz Georg von Kautzmann

Moritz Georg von Kautzmann (ka Kauzmann; 19. detsember 1811 Tartu – 26. september 1874 Gotha) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Kanepi ja Moritz Georg von Kautzmann · Näe rohkem »

Nahakülä

Nahakülä (ka Nahaküla) oli küla Põlvamaal.

Uus!!: Kanepi ja Nahakülä · Näe rohkem »

Nimetav kääne

Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.

Uus!!: Kanepi ja Nimetav kääne · Näe rohkem »

Omastav kääne

Omastav kääne ehk genitiiv on grammatilione kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".

Uus!!: Kanepi ja Omastav kääne · Näe rohkem »

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on asula Põhja-Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepää valla keskus.

Uus!!: Kanepi ja Otepää · Näe rohkem »

Otepää kõrgustik

Maastik Lutike lähedal. Otepää kõrgustik asub Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel.

Uus!!: Kanepi ja Otepää kõrgustik · Näe rohkem »

Otepää kihelkond

Otepää kihelkond (kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Kanepi ja Otepää kihelkond · Näe rohkem »

Põlva

Põlva on vallasisene linn Orajõe alamjooksul Põlva maakonnas Põlva vallas.

Uus!!: Kanepi ja Põlva · Näe rohkem »

Põlva kihelkond

Põlva kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Pölwe) on ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Kanepi ja Põlva kihelkond · Näe rohkem »

Põlva maakond

Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Kanepi ja Põlva maakond · Näe rohkem »

Piigandi (Kanepi)

Piigandi on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.

Uus!!: Kanepi ja Piigandi (Kanepi) · Näe rohkem »

Piigandi mõis

Piigandi mõis (ka Vana-Piigandi mõis; saksa keeles Alt-Pigant) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Kanepi ja Piigandi mõis · Näe rohkem »

Punane terror

Punane terror (vene keeles красный террор) oli Nõukogude Venemaal VSDT(b)P KK ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt 1918.

Uus!!: Kanepi ja Punane terror · Näe rohkem »

Ritsike

Ritsike oli küla Põlvamaal.

Uus!!: Kanepi ja Ritsike · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Kanepi ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sõnajalg

Sõnajalg (Dryopteris) taimede perekond sõnajalaliste sugukonnast.

Uus!!: Kanepi ja Sõnajalg · Näe rohkem »

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee

pisi Kiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvaheline tähis E263 (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee)) on Eesti pikim maantee pikkusega 287,893 km.

Uus!!: Kanepi ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee · Näe rohkem »

Talu

Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kooslustega (nt soo, ka osa metsa) koos nende elanikega (sealhulgas koduloomade ja metsloomadega).

Uus!!: Kanepi ja Talu · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Kanepi ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Urvaste kihelkond

Urvaste kihelkond, ka Antsla kihelkond, (võru keeles Urvastõ kihlkund) on ajalooline kihelkond Võrumaal ning Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Kanepi ja Urvaste kihelkond · Näe rohkem »

Vana-Piigandi vald

Vana-Piigandi vald (saksa keeles Alt-Pigant) oli vald Võrumaal Kanepi kihelkonnas.

Uus!!: Kanepi ja Vana-Piigandi vald · Näe rohkem »

Võhandu jõgi

Võhandu jõgi on pikim täielikult Eesti territooriumil asuv jõgi.

Uus!!: Kanepi ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »

Võru praostkond

Võru praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis.

Uus!!: Kanepi ja Võru praostkond · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Kanepi ja Vene keel · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Kanepi ja 1582 · Näe rohkem »

1590

1590.

Uus!!: Kanepi ja 1590 · Näe rohkem »

1627

1627.

Uus!!: Kanepi ja 1627 · Näe rohkem »

1638

1638.

Uus!!: Kanepi ja 1638 · Näe rohkem »

1675

1675.

Uus!!: Kanepi ja 1675 · Näe rohkem »

1685

1685.

Uus!!: Kanepi ja 1685 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Kanepi ja 17. sajand · Näe rohkem »

1722

1722.

Uus!!: Kanepi ja 1722 · Näe rohkem »

1737

1737.

Uus!!: Kanepi ja 1737 · Näe rohkem »

1782

1782.

Uus!!: Kanepi ja 1782 · Näe rohkem »

1785

1785.

Uus!!: Kanepi ja 1785 · Näe rohkem »

1798

1798.

Uus!!: Kanepi ja 1798 · Näe rohkem »

1831

1831.

Uus!!: Kanepi ja 1831 · Näe rohkem »

1838

1838.

Uus!!: Kanepi ja 1838 · Näe rohkem »

1839

1839.

Uus!!: Kanepi ja 1839 · Näe rohkem »

1877

1877.

Uus!!: Kanepi ja 1877 · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Kanepi ja 19. sajand · Näe rohkem »

1909

1909.

Uus!!: Kanepi ja 1909 · Näe rohkem »

1923

1923.

Uus!!: Kanepi ja 1923 · Näe rohkem »

1925

1925.

Uus!!: Kanepi ja 1925 · Näe rohkem »

4. august

4.

Uus!!: Kanepi ja 4. august · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »