Kiiremini kui brauser!
82 suhted: Adsorbent, Aeg, Betoon, Bioloogia, Diameeter, Eesti entsüklopeedia, Elavhõbe, EnDic2004, Füüsika, Gaas, Hüdroloogia, Hüdrostaatiline rõhk, Higistamine, Imendumine, Jõud, Joogivesi, Juuksed, Kangas, Kapillaar, Kapillaarvesi, Käsn, Küünal, Kõverusraadius, Keemia, Kemikaal, Kiirus, Klaas, Kohesioon, Kromatograafia, Ladina keel, Lahusti, Liikuv faas, Loodus, Loom, Mass, Materjal, Märgumine, Meditsiin, Mineraal, Molekul, Molekuli polaarsus, Nahk, Normaaltingimused, Nurk, Osake, Paber, Pael, Põhjavesi, Põlemine, Pea, ..., Piirpind, Pikkus, Pindala, Pindpinevus, Pinnas, Pintsel, Poor, Poorsus, Raadius, Rakk, Raskusjõud, Raskuskiirendus, Rõhk, Resultantjõud, Ristlõige, Ruumala, Soojus, Statsionaarne faas, Tahkis, Taimed, Tallinna Raamatutrükikoda, Tellis, Tihedus, Toru, Valem, Van der Waalsi jõud, Värv, Vedelik, Vedelikusammas, Veepotentsiaal, Veresoon, Vesi. Laienda indeks (32 rohkem) »
Adsorbent
Adsorbent ehk adsorbeeriv aine on suure eripindalaga, vees lahustumatu aine, mis koondab oma pinnale teist ainet (adsorbaati).
Uus!!: Kapillaarsus ja Adsorbent · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Kapillaarsus ja Aeg · Näe rohkem »
Betoon
USA betoonitöölised Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul Betoonist karukujuline teetõke Otepääl Betoon (prantsuse keeles béton, ladina sõnast bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.
Uus!!: Kapillaarsus ja Betoon · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Kapillaarsus ja Bioloogia · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Kapillaarsus ja Diameeter · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Kapillaarsus ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Kapillaarsus ja Elavhõbe · Näe rohkem »
EnDic2004
EnDic2004 (ka Keskkonnasõnaraamat 2004, inglise keeles Environmental Dictionary 2004) on 2005.
Uus!!: Kapillaarsus ja EnDic2004 · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Kapillaarsus ja Füüsika · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Kapillaarsus ja Gaas · Näe rohkem »
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Uus!!: Kapillaarsus ja Hüdroloogia · Näe rohkem »
Hüdrostaatiline rõhk
Hüdrostaatiline rõhk anuma põhjale on ühesuguse vedelikutaseme korral kõigis anumates ühesuurune (ei sõltu anuma kujust ega vedeliku hulgast) Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalus vedelikus.
Uus!!: Kapillaarsus ja Hüdrostaatiline rõhk · Näe rohkem »
Higistamine
Higistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest, mille tulemusena keha jahtub.
Uus!!: Kapillaarsus ja Higistamine · Näe rohkem »
Imendumine
Imendumine ehk resorbeerumine ehk resorptsioon on ainete liikumine väliskeskkonnast, kehaõõntest ja õõneselunditest verre ja lümfi.
Uus!!: Kapillaarsus ja Imendumine · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Kapillaarsus ja Jõud · Näe rohkem »
Joogivesi
Enamik inimese joogiveest tuleb veevärgi kraanist Eestis sobib ka merevesi paljudele loomadele joomiseks Joogivesi on joomiseks sobiv vesi.
Uus!!: Kapillaarsus ja Joogivesi · Näe rohkem »
Juuksed
pisi Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.
Uus!!: Kapillaarsus ja Juuksed · Näe rohkem »
Kangas
Naine kudumas käsitsi kangaspuudel (India) Kangas on kangaspuudel või kudumismasinal kootud pikk riidetükk, millest saab teha rõivaid ja muid tekstiilesemeidEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.
Uus!!: Kapillaarsus ja Kangas · Näe rohkem »
Kapillaar
Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.
Uus!!: Kapillaarsus ja Kapillaar · Näe rohkem »
Kapillaarvesi
Kapillaarvesi on pinnase tühemikke, kivimite poore jt lõhesid osaliselt või täielikult täitev vesi, mis püsib seal pindpinevusjõu toimel.
Uus!!: Kapillaarsus ja Kapillaarvesi · Näe rohkem »
Käsn
Moodsad käsnad on küll enamasti sünteetilised, kuid sageli sisaldavad ka looduslikke, käsnloomadest pärit komponente Käsn on käsnloomade sarvtoesest või muust urbsest materjalist pesemis‑, pühkimis‑ või niisutusvahend.
Uus!!: Kapillaarsus ja Käsn · Näe rohkem »
Küünal
Põlev küünal Küünal on kütteainest ja sellesse paigutatud tahist koosnev põletamisvahend, mida kasutatakse valgustamiseks ja vahel ka soojendamiseks.
Uus!!: Kapillaarsus ja Küünal · Näe rohkem »
Kõverusraadius
Kõverusraadius või kõveruse raadius ja kumeruse raadius on diferentsiaalgeomeetrias kõveruse pöördväärtus.
Uus!!: Kapillaarsus ja Kõverusraadius · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Kapillaarsus ja Keemia · Näe rohkem »
Kemikaal
Kemikaal on kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel.
Uus!!: Kapillaarsus ja Kemikaal · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Kapillaarsus ja Kiirus · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Kapillaarsus ja Klaas · Näe rohkem »
Kohesioon
Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud. Adhesioonijõud (klaasi suhtes) on nõrgemad ja seetõttu ei valgu tilk klaasnõus laiali Kohesioon ehk nidusus on molekulaarjõududest tingitud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.
Uus!!: Kapillaarsus ja Kohesioon · Näe rohkem »
Kromatograafia
paber- ja õhukese kihi kromatograafia on skemaatiliselt sarnased): 1 – eluent, 2 – kromatograafiline paber või plaat, 3 – ainete segu komponentide liikumine alt üles, 4 – üksikkomponentide (standardite) liikumine alt üles, 5 – eluendi liikumine alt üles, 6 – joon, millele olid kantud proovid enne eluenti asetamist Kromatogramm: detekteeritud ioonid süsteemist väljumise järjestuses Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.
Uus!!: Kapillaarsus ja Kromatograafia · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Kapillaarsus ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Kapillaarsus ja Lahusti · Näe rohkem »
Liikuv faas
Liikuv faas ehk mobiilne faas on kromatograafilises süsteemis liikuv gaas või vedelik või ülekriitiline fluidum, mis kannab lahutatavate ainete segu läbi liikumatu faasi.
Uus!!: Kapillaarsus ja Liikuv faas · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Kapillaarsus ja Loodus · Näe rohkem »
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Uus!!: Kapillaarsus ja Loom · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Kapillaarsus ja Mass · Näe rohkem »
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Uus!!: Kapillaarsus ja Materjal · Näe rohkem »
Märgumine
Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.
Uus!!: Kapillaarsus ja Märgumine · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Kapillaarsus ja Meditsiin · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Kapillaarsus ja Mineraal · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Kapillaarsus ja Molekul · Näe rohkem »
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Uus!!: Kapillaarsus ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Kapillaarsus ja Nahk · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Uus!!: Kapillaarsus ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Nurk
Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühise otspunktiga kiirt.
Uus!!: Kapillaarsus ja Nurk · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Kapillaarsus ja Osake · Näe rohkem »
Paber
Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).
Uus!!: Kapillaarsus ja Paber · Näe rohkem »
Pael
Pael (Lõuna-Eestis paal) on pikk kitsas ribakangas, harvem lõngadest punutud nöör, mida kasutatakse kaunistamiseks, tugevdamiseks, kooshoidmiseks, kokkusidumiseks jms; on ka kitsam lint ja peenem nöör.
Uus!!: Kapillaarsus ja Pael · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Kapillaarsus ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Uus!!: Kapillaarsus ja Põlemine · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Kapillaarsus ja Pea · Näe rohkem »
Piirpind
Piirpind on erinevate keskkondade (faaside) kokkupuutepind.
Uus!!: Kapillaarsus ja Piirpind · Näe rohkem »
Pikkus
Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaar- ehk joonmõõtmeid.
Uus!!: Kapillaarsus ja Pikkus · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Kapillaarsus ja Pindala · Näe rohkem »
Pindpinevus
Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.
Uus!!: Kapillaarsus ja Pindpinevus · Näe rohkem »
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Uus!!: Kapillaarsus ja Pinnas · Näe rohkem »
Pintsel
Pintsel on pulgakujulise varre otsa kimbuna kinnitatud harjaste või karvadega tööriist.
Uus!!: Kapillaarsus ja Pintsel · Näe rohkem »
Poor
Poor (ka urve) on mingil kehal või selle sees olev väike ava või õõs.
Uus!!: Kapillaarsus ja Poor · Näe rohkem »
Poorsus
visualiseerida. Mihkel Kree foto Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu.
Uus!!: Kapillaarsus ja Poorsus · Näe rohkem »
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Uus!!: Kapillaarsus ja Raadius · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Kapillaarsus ja Rakk · Näe rohkem »
Raskusjõud
Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
Uus!!: Kapillaarsus ja Raskusjõud · Näe rohkem »
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Uus!!: Kapillaarsus ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Kapillaarsus ja Rõhk · Näe rohkem »
Resultantjõud
Jõudude liitmise diagrammidel on resultantjõud kujutatud katkendjoonega Resultantjõud on jõud, mis üksinda mõjutaks keha liikumist samamoodi kui kaks või enam kehale mõjuvat jõudu üheskoos.
Uus!!: Kapillaarsus ja Resultantjõud · Näe rohkem »
Ristlõige
Ristlõige on ruumilise kujundi ühisosa tasandiga, mis ristub mõne fikseeritud sirgega.
Uus!!: Kapillaarsus ja Ristlõige · Näe rohkem »
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Uus!!: Kapillaarsus ja Ruumala · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Kapillaarsus ja Soojus · Näe rohkem »
Statsionaarne faas
Statsionaarne faas ehk liikumatu faas on kromatograafilises süsteemis fikseeritud tahke aine (sorbent, geel, kolonni sisesein) või selle pinnale kantud spetsiaalne vedelik, mis interakteerub keemiliste ühenditega erinevalt ning seetõttu eluendi voolus ainete segu komponendid lahutuvad üksteisest.
Uus!!: Kapillaarsus ja Statsionaarne faas · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Kapillaarsus ja Tahkis · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Kapillaarsus ja Taimed · Näe rohkem »
Tallinna Raamatutrükikoda
OÜ Tallinna Raamatutrükikoda (ka: Raamatutrükikoda) on 1985.
Uus!!: Kapillaarsus ja Tallinna Raamatutrükikoda · Näe rohkem »
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Uus!!: Kapillaarsus ja Tellis · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Kapillaarsus ja Tihedus · Näe rohkem »
Toru
Raudtorud Toru on harilikult silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha.
Uus!!: Kapillaarsus ja Toru · Näe rohkem »
Valem
Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.
Uus!!: Kapillaarsus ja Valem · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Kapillaarsus ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Uus!!: Kapillaarsus ja Värv · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Kapillaarsus ja Vedelik · Näe rohkem »
Vedelikusammas
Vedelikusammas on vedelikust mõtteliselt või ka reaalselt eraldatud risttahukas või silinder, mille üks põhjatasand asub vedeliku pinnal ja teine vaadeldaval sügavusel vedelikus.
Uus!!: Kapillaarsus ja Vedelikusammas · Näe rohkem »
Veepotentsiaal
Veepotentsiaal on mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna.
Uus!!: Kapillaarsus ja Veepotentsiaal · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Kapillaarsus ja Veresoon · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Kapillaarsus ja Vesi · Näe rohkem »
