8 suhted: Kanepi kihelkond, Krootuse mõis, Musti mõis, Rüütlimõis, Saksa keel, Võrumaa, 1734, 1919. aasta maareform.
Kanepi kihelkond
Liivimaa kubermangu Võru kreis Mellini atlases (1798) Kanepi kirik Kanepi kihelkond (lühend Kan; saksa keeles Kirchspiel Kannapäh, Kirchspiel Cannapäh) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Karaski mõis ja Kanepi kihelkond · Näe rohkem »
Krootuse mõis
Krootuse mõis (ka Kõlleste mõis; saksa keeles Köllitz, hiljem ka Alt-Köllist) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Karaski mõis ja Krootuse mõis · Näe rohkem »
Musti mõis
Musti mõis (saksa keeles Schwarzhof; ka Vastse-Kõlleste mõis (saksa keeles Neu-Köllitz)) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Karaski mõis ja Musti mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Karaski mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Karaski mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Karaski mõis ja Võrumaa · Näe rohkem »
1734
1734.
Uus!!: Karaski mõis ja 1734 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.