Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Karbokatioonid

Index Karbokatioonid

butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.

71 suhted: Aatom, Ahela ülekanne, Ahela kasv, Alküülimine, Alküülrühm, Alkeenid, Alkoksürühm, Allüülne kloorimine, Allüülsed ühendid, Anioon, Aromaatsus, Asendusrühm, Asendusreaktsioon, Bensüülkloriid, Butüülrühm, Elektrofiil, Elektrofiilne asendusreaktsioon, Elektrofiilne liitumine, Elektrokeemia, Elektron, Elektronkiht, Elektronpaar, Elimineerimisreaktsioon, Friedeli-Craftsi reaktsioon, Funktsionaalrühm, Heteroaatom, Interaktsioon, Intermediaat, Intramolekulaarne efekt, Ioon, Isobutaan, Isobuteen, Isomeerid, Isomerisatsioon, Isopreen, Kaksikside, Katalüüs, Kõrvalreaktsioon, Kiirust limiteeriv staadium, Kloorimine, Konjugatsioon, Kontsentratsioon, Kovalentne side, Lahkuv rühm, Lahusti, Lewisi happed ja alused, Metallüülkloriid, Monomeer, Naaberrühma osalemine, Nukleofiil, ..., Nukleofiilne asendusreaktsioon, Orgaaniline reaktsioon, Paralleelreaktsioonid, Polümerisatsioon, Primaarne süsinikuaatom, Prooton, Prootonhapped, Reaktsiooni kiirus, Reaktsioonivõime, Süsinik, Sekundaarne süsinikuaatom, SN1-reaktsioon, Stüreen, Steeriline efekt, Telomerisatsioon, Tertsiaarne süsinikuaatom, Tsüklisatsioon, Tsüklohekseen, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Väliselektronkiht, 2-metüül-2-buteen. Laienda indeks (21 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Karbokatioonid ja Aatom · Näe rohkem »

Ahela ülekanne

Ahela ülekanne on ahelpolümerisatsiooni protsessis esinev konkureeriv reaktsioon, milles kasvava polümeeriahela (P*) aktiivsus kantakse üle mingile teisele molekulile.

Uus!!: Karbokatioonid ja Ahela ülekanne · Näe rohkem »

Ahela kasv

Ahela kasv ehk ahela kasvuetapp (chain growth) on ahelreaktsiooni korduv elementaarreaktsioon, mis viib makromolekuli või polümeerse molekuli tekkele.

Uus!!: Karbokatioonid ja Ahela kasv · Näe rohkem »

Alküülimine

Alküülimine (nimetatakse ka alküleerimine) on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise.

Uus!!: Karbokatioonid ja Alküülimine · Näe rohkem »

Alküülrühm

Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.

Uus!!: Karbokatioonid ja Alküülrühm · Näe rohkem »

Alkeenid

Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.

Uus!!: Karbokatioonid ja Alkeenid · Näe rohkem »

Alkoksürühm

Alkoksürühmasid Arüüloksürühmad Terminit alkoksürühm kasutatakse orgaanilises keemias tähistamaks rühma R–O– (kus R on alküülrühm) kas funktsionaalrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Karbokatioonid ja Alkoksürühm · Näe rohkem »

Allüülne kloorimine

Allüülne kloorimine on allüülsete kloriidide saamise meetod kaksiksideme juures hargnenud struktuuriga alkeenide (isoalkeenide) ioonsel kloorimisel - see on bis-, tri- ja tetraalküülasendatud kaksiksideme kloorimine.

Uus!!: Karbokatioonid ja Allüülne kloorimine · Näe rohkem »

Allüülsed ühendid

Prenooli struktuurvalem Prenooli molekulaarmudel Allüülne resonants Allüülsed ühendid on keemilised ühendid, mille funktsionaalrühm on seotud allüülse rühmaga.

Uus!!: Karbokatioonid ja Allüülsed ühendid · Näe rohkem »

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Karbokatioonid ja Anioon · Näe rohkem »

Aromaatsus

Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.

Uus!!: Karbokatioonid ja Aromaatsus · Näe rohkem »

Asendusrühm

''n''-propüül-, ''i''-propüül- ja tsüklopropüülrühmad Vinüülrühm ja allüülrühm Asendusrühm ehk asendaja (nimetatakse ka rühm, grupp) on orgaaniliste molekulide struktuuriga seotud mõiste – see on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.

Uus!!: Karbokatioonid ja Asendusrühm · Näe rohkem »

Asendusreaktsioon

Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Karbokatioonid ja Asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Bensüülkloriid

Bensüülkloriid ehk klorometüülbenseen ehk α-klorotolueen (keemiline valem) on orgaaniline ühend.

Uus!!: Karbokatioonid ja Bensüülkloriid · Näe rohkem »

Butüülrühm

''n''-butüülrühm ''i''-butüülrühm ''sec''-butüülrühm ''tert''-butüülrühm tsüklobutüülrühm Butüülrühm on molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja kus on 4 süsiniku aatomit.

Uus!!: Karbokatioonid ja Butüülrühm · Näe rohkem »

Elektrofiil

Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.

Uus!!: Karbokatioonid ja Elektrofiil · Näe rohkem »

Elektrofiilne asendusreaktsioon

Elektrofiilne asendusreaktsioon on keemiline protsess, kui substraadi molekulis mingi aatom või rühm asendatakse elektrofiilse reagendi poolt mingi teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Karbokatioonid ja Elektrofiilne asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Elektrofiilne liitumine

Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).

Uus!!: Karbokatioonid ja Elektrofiilne liitumine · Näe rohkem »

Elektrokeemia

Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.

Uus!!: Karbokatioonid ja Elektrokeemia · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Karbokatioonid ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Uus!!: Karbokatioonid ja Elektronkiht · Näe rohkem »

Elektronpaar

Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.

Uus!!: Karbokatioonid ja Elektronpaar · Näe rohkem »

Elimineerimisreaktsioon

väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.

Uus!!: Karbokatioonid ja Elimineerimisreaktsioon · Näe rohkem »

Friedeli-Craftsi reaktsioon

Friedeli-Craftsi reaktsioon on keemiline meetod aromaatsete ühendite alküülimiseks ja atsüülimiseks veevaba alumiiniumkloriidi kui katalüsaatori manulusel: kus Ar on arüülrühm ja R on alküülrühm.

Uus!!: Karbokatioonid ja Friedeli-Craftsi reaktsioon · Näe rohkem »

Funktsionaalrühm

Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.

Uus!!: Karbokatioonid ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »

Heteroaatom

Heteroaatom on orgaanilise ühendi molekulis esinev mis tahes muu elemendi aatom peale süsiniku ja vesiniku.

Uus!!: Karbokatioonid ja Heteroaatom · Näe rohkem »

Interaktsioon

Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.

Uus!!: Karbokatioonid ja Interaktsioon · Näe rohkem »

Intermediaat

Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.

Uus!!: Karbokatioonid ja Intermediaat · Näe rohkem »

Intramolekulaarne efekt

Intramolekulaarne efekt (ehk sisemolekulaarne ehk molekulisisene efekt) on keemias protsess, nähtus või omadus, mis tuleneb konkreetse molekuli struktuurist.

Uus!!: Karbokatioonid ja Intramolekulaarne efekt · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Karbokatioonid ja Ioon · Näe rohkem »

Isobutaan

Isobutaan Isobutaan ehk metüülpropaan on alkaan (küllastunud süsivesinik), mille molekulis on neli süsinikuaatomit, nagu ka butaanil, kuid mis erineb butaanist molekulistruktuuri poolest.

Uus!!: Karbokatioonid ja Isobutaan · Näe rohkem »

Isobuteen

Isobuteen ehk isobutüleen ehk 2-metüülpropeen (CH3)2C.

Uus!!: Karbokatioonid ja Isobuteen · Näe rohkem »

Isomeerid

Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.

Uus!!: Karbokatioonid ja Isomeerid · Näe rohkem »

Isomerisatsioon

Keemias tähendab isomerisatsioon aine molekulis aatomite omavahelist ümberpaiknemist, nii et moodustub uus molekul täpselt nendestsamadest aatomitest.

Uus!!: Karbokatioonid ja Isomerisatsioon · Näe rohkem »

Isopreen

pisi pisi pisi Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend, mis kuulub konjugeeritud dieenide klassi.

Uus!!: Karbokatioonid ja Isopreen · Näe rohkem »

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Uus!!: Karbokatioonid ja Kaksikside · Näe rohkem »

Katalüüs

Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.

Uus!!: Karbokatioonid ja Katalüüs · Näe rohkem »

Kõrvalreaktsioon

Kõrvalreaktsioon (side reaction) on soovimatu keemiline reaktsioon, mis vähendab sünteesiprodukti saagist või moonutab klassikalise keemilise analüüsi tulemust.

Uus!!: Karbokatioonid ja Kõrvalreaktsioon · Näe rohkem »

Kiirust limiteeriv staadium

Keemilise reaktsiooni kiirust limiteeriv staadium on astmelise reaktsiooni kõige aeglasem staadium, s. t. kõige aeglasem elementaarreaktsioon teel lähteühenditest produktideni.

Uus!!: Karbokatioonid ja Kiirust limiteeriv staadium · Näe rohkem »

Kloorimine

Kloorimine (varem ka kloreerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse kloori aatom(id) aine molekuli koostisse.

Uus!!: Karbokatioonid ja Kloorimine · Näe rohkem »

Konjugatsioon

Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine.

Uus!!: Karbokatioonid ja Konjugatsioon · Näe rohkem »

Kontsentratsioon

Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.

Uus!!: Karbokatioonid ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Karbokatioonid ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Lahkuv rühm

Keemias tähistab mõiste "lahkuv rühm" orgaanilise molekuli osa, mis keemilise reaktsiooni käigus eraldub (lahkub) molekulist koos elektronpaariga; see on keemilise sideme heterolüütilise katkemise protsess.

Uus!!: Karbokatioonid ja Lahkuv rühm · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Uus!!: Karbokatioonid ja Lahusti · Näe rohkem »

Lewisi happed ja alused

Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.

Uus!!: Karbokatioonid ja Lewisi happed ja alused · Näe rohkem »

Metallüülkloriid

Metallüülkloriid ehk 2-metüül-3-kloro-1-propeen on allüülsete ühendite klassi kuuluv orgaaniline ühend, mille keemiline valem on CH2.

Uus!!: Karbokatioonid ja Metallüülkloriid · Näe rohkem »

Monomeer

Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.

Uus!!: Karbokatioonid ja Monomeer · Näe rohkem »

Naaberrühma osalemine

Heteroaatomi elektronpaari osalemine Kaksiksideme elektronpaari osalemine tsüklobutüül-homoallüülrühma osalemine Aromaatse tsükli osalemine Naaberrühma osalemine on orgaaniliste reaktsioonidega seonduv nähtus, kui esineb reaktsiooni intermediaadi täiendav molekulisisene stabilisatsioon reaktsioonitsentrist kaugemal asuva elektronpaari doonori osalusel, kusjuures ei ole tegu konjugeeritud sidemetega.

Uus!!: Karbokatioonid ja Naaberrühma osalemine · Näe rohkem »

Nukleofiil

Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.

Uus!!: Karbokatioonid ja Nukleofiil · Näe rohkem »

Nukleofiilne asendusreaktsioon

Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Karbokatioonid ja Nukleofiilne asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Orgaaniline reaktsioon

Orgaaniline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles osalevad orgaanilised ühendid, üks või enam.

Uus!!: Karbokatioonid ja Orgaaniline reaktsioon · Näe rohkem »

Paralleelreaktsioonid

Paralleelreaktsioonid ehk konkureerivad reaktsioonid (competing reactions) on samal ajal kulgevad keemilised reaktsioonid, millel on vähemalt üks ühine lähteaine.

Uus!!: Karbokatioonid ja Paralleelreaktsioonid · Näe rohkem »

Polümerisatsioon

Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.

Uus!!: Karbokatioonid ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »

Primaarne süsinikuaatom

Primaarne süsinikuaatom orgaanilise ühendi molekulis on seotud vaid ühe kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas kolme vesinikuaatomiga või kahe vesinikuaatomi ja funktsionaalrühmaga.

Uus!!: Karbokatioonid ja Primaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Karbokatioonid ja Prooton · Näe rohkem »

Prootonhapped

Prootonhapped on sellised happed, mis dissotsiatsioonil (ionisatsioonil) annavad prootoni H+ (hüdroksooniumiooni H3O+) ja happe aniooni A−: Prootonhapped on mineraalhapetest näiteks väävelhape H2SO4, soolhape HCl ja lämmastikhape HNO3 ning orgaanilistest hapetest on tuntuimad sipelghape HCOOH, äädikhape CH3COOH ja bensoehape.

Uus!!: Karbokatioonid ja Prootonhapped · Näe rohkem »

Reaktsiooni kiirus

Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.

Uus!!: Karbokatioonid ja Reaktsiooni kiirus · Näe rohkem »

Reaktsioonivõime

Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.

Uus!!: Karbokatioonid ja Reaktsioonivõime · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Karbokatioonid ja Süsinik · Näe rohkem »

Sekundaarne süsinikuaatom

Sekundaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kahe kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas kahe vesinikuaatomiga või ühe vesinikuaatomi ja funktsionaalrühmaga.

Uus!!: Karbokatioonid ja Sekundaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »

SN1-reaktsioon

Orgaanilises keemias tähendab SN1-reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub esimest järku nukleofiilse asendusena (unimolecular (1) nucleophilic (N) substitution (S)).

Uus!!: Karbokatioonid ja SN1-reaktsioon · Näe rohkem »

Stüreen

Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.

Uus!!: Karbokatioonid ja Stüreen · Näe rohkem »

Steeriline efekt

Tri-(''tert''-butüül)amiini reaktsioonid on steeriliselt takistatud, kuna atakk lämmastiku aatomile (näidatud sinisega) on raskendatud Steeriline efekt tähendab keemilise reaktsiooni kiiruse muutust, mille põhjustab reaktsioonis osaleva molekuli reaktsioonitsentri ekraneeritus naabruses olevate (suuremahuliste) asendusrühmade poolt.

Uus!!: Karbokatioonid ja Steeriline efekt · Näe rohkem »

Telomerisatsioon

Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.

Uus!!: Karbokatioonid ja Telomerisatsioon · Näe rohkem »

Tertsiaarne süsinikuaatom

Tertsiaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kolme kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas vesinikuaatomiga või funktsionaalrühmaga.

Uus!!: Karbokatioonid ja Tertsiaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »

Tsüklisatsioon

Nazarovi tsüklisatsioon Dieckmanni tsükliseerimisreaktsioon Tsüklisatsioon või tsükliseerimine on enamasti orgaaniline reaktsioon, mille tulemusena moodustub tsüklilise struktuuriga ühend, see tähendab mingi hulk aatomeid ühineb, nii et saadakse suletud ring ehk tsükkel.

Uus!!: Karbokatioonid ja Tsüklisatsioon · Näe rohkem »

Tsüklohekseen

Tsüklohekseeni struktuurivalemid Tsüklohekseen (ka tetrahüdrobensool; keemiline valem C6H10) on tsükloalkeenide klassi kuuluv orgaaniline ühend.

Uus!!: Karbokatioonid ja Tsüklohekseen · Näe rohkem »

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.

Uus!!: Karbokatioonid ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Väliselektronkiht

Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.

Uus!!: Karbokatioonid ja Väliselektronkiht · Näe rohkem »

2-metüül-2-buteen

2-metüül-2-buteen 2-metüül-2-buteen ehk metüül-2-buteen ehk trimetüületüleen (CH3)2C.

Uus!!: Karbokatioonid ja 2-metüül-2-buteen · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kabokatioon, Karbeeniumioon, Karbeeniumioonid, Karbkatioon, Karbkatioonid, Karbokatioon, Karbooniumioon, Karbooniumioonid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »