Kiiremini kui brauser!
43 suhted: Aatom, Õunhape, Bensoehape, Biokeemia, Estrid, Etaan, Etaanhape, Etanool, Fenoolid, Hape, Hapnik, Hüdroksiidid, Homoloogiline rida, IUPACi nomenklatuur, Karboksürühm, Keemiline reaktsioon, Keemistemperatuur, Lahus, Metaanhape, Metallid, Molekul, Normaaltingimused, Oksiidid, Orgaaniline keemia, Palderjanhape, Piimhape, Rasvhapped, Saadus, Süsihape, Süsihappegaas, Süsinik, Süsivesinikud, Sidrunhape, Soolad, Tahkis, Tihedus, Triviaalnimetus, Vedelik, Vesi, Vesinik, Vesinikioon, Vesinikside, Viinhape.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Aatom · Näe rohkem »
Õunhape
Õunhape (molekulvalem C3H4O5), on värvitu kristalliline orgaaniline aine, süsivesinik, (mitte ajada segi maloonhappega ehk hüdroksüpropaandihappega, valemiga C3H4O4), Kuulub dihapete hulka.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Õunhape · Näe rohkem »
Bensoehape
Bensoehappe molekuli mudel Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape (ka benseenhape, bensoaat) on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille naatriumsoola kasutatakse röga lahtistava vahendina.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Bensoehape · Näe rohkem »
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Biokeemia · Näe rohkem »
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Estrid · Näe rohkem »
Etaan
Etaan (C2H6 ehk CH3CH3) on kahe süsiniku aatomiga alkaan.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Etaan · Näe rohkem »
Etaanhape
Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Etaanhape · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Etanool · Näe rohkem »
Fenoolid
Kahealuselised fenoolid: katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon Bifenool Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Fenoolid · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Hape · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdroksiidid
Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Hüdroksiidid · Näe rohkem »
Homoloogiline rida
Sulamistemperatuuri (sinine) ja keemistemperatuuri (violetne) muutus ''n''-alkaanide homoloogililises reas Homoloogiline rida on samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida, mille liikmed erinevad naaberliikmest mingi kindla struktuurielemendi võrra.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Homoloogiline rida · Näe rohkem »
IUPACi nomenklatuur
IUPACi nomenklatuur ehk süstemaatiline keemianomenklatuur on keemiliste elementide ja ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.
Uus!!: Karboksüülhapped ja IUPACi nomenklatuur · Näe rohkem »
Karboksürühm
Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Karboksürühm · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Karboksüülhapped ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Lahus · Näe rohkem »
Metaanhape
pisi Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Metaanhape · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Karboksüülhapped ja Metallid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Molekul · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Oksiidid · Näe rohkem »
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »
Palderjanhape
Palderjanhape ehk pentaanhape (ehk butaan-1-karboksüülhape) on karboksüülhapete klassi kuuluv keemiline aine valemiga C4H9COOH.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Palderjanhape · Näe rohkem »
Piimhape
L(+)-piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape (inglise k lactic acid) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H6O3 ja lihtsustatud struktuurivalem CH3CH(OH)COOH.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Piimhape · Näe rohkem »
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Rasvhapped · Näe rohkem »
Saadus
Saadused ehk lõppsaadused on keemilised ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Saadus · Näe rohkem »
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Süsihape · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Sidrunhape
Sidrunhape Sidrunhappe molekuli mudel polariseeritud valguses Sidrunhape (IUPACi nimi 2-hüdroksüpropaan-1,2,3-trikarboksüülhape) isoleeriti sidrunist.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Sidrunhape · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Soolad · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Tahkis · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Tihedus · Näe rohkem »
Triviaalnimetus
Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Triviaalnimetus · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikioon
Vesinikiooni kolm isotoopi Vesinikioon on termin, millega tähistatakse vesiniku kõikvõimalikke ioone.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Vesinikioon · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Vesinikside · Näe rohkem »
Viinhape
Viinhape (ehk 2,3-dihüdroksübutaandihape) on orgaaniline hape, mida leidub paljude puuviljade mahlas (viinamarjamahl) ja veinides ning seda lisatakse toiduainetele (E334) hapu maitse tugevdamiseks ja antioksüdandina.
Uus!!: Karboksüülhapped ja Viinhape · Näe rohkem »
