Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Alam-Austria, Alemannia, Alpid, Arheoloogiline kultuur, Arnulf (Frangi keiser), Austria, Ülem-Austria, Baieri, Bajuvaarid, Bulgaarid, Dante Alighieri, Drava, Ernst Raudne, Etnos, Frangi riik, Frangid, Friuli, Germaanlased, Giovanni Boccaccio, Habsburgid, Hertsog, Ida-Alpid, Ida-Frangi riik, Indoeuroopa keeled, Itaalia, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jean Bodin, Karl Suur, Karolingid, Karolingide impeerium, Kärnteni hertsogkond, Kärnteni liidumaa, Kärnteni mark, Keelkond, Keldi keeled, Klagenfurt, Konstantinoopol, Kraini mark, Ladina keel, Langobardid, Lõunaslaavi keeled, Lienzi ringkond, Ludwig Sakslane, Maria Saal, Markkrahv, Missa, Noricum, Pärismaalased, Pusteri org, Rooma riik, ..., Saksa keel, Salzburgi liidumaa, Samo, Sava, Slaavi keeled, Sloveeni keel, Sloveenia, Sloveenid, Steiermargi liidumaa, Ungarlased, Vürstkond, Zollfeld, 658, 828. Laienda indeks (14 rohkem) »
Alam-Austria
Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa.
Uus!!: Karantaania ja Alam-Austria · Näe rohkem »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Uus!!: Karantaania ja Alemannia · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Karantaania ja Alpid · Näe rohkem »
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Uus!!: Karantaania ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Uus!!: Karantaania ja Arnulf (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Karantaania ja Austria · Näe rohkem »
Ülem-Austria
Ülem-Austria on Austria liidumaa.
Uus!!: Karantaania ja Ülem-Austria · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Karantaania ja Baieri · Näe rohkem »
Bajuvaarid
Kematheni sõdalase haua rekonstruktsioon, kes arvatakse olevat olnud baierlane Baieri, tuntud ka kui austria-baieri, saksa keele murrete leviala kaart Bajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased.
Uus!!: Karantaania ja Bajuvaarid · Näe rohkem »
Bulgaarid
Bulgaarid olid turgi hõimud.
Uus!!: Karantaania ja Bulgaarid · Näe rohkem »
Dante Alighieri
"Dante ja Beatrice aias", 1903, Cesare Saccaggi prerafaeliitide stiilis maalDante Alighieri (umbes 1265 Firenze – 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane.
Uus!!: Karantaania ja Dante Alighieri · Näe rohkem »
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Karantaania ja Drava · Näe rohkem »
Ernst Raudne
Ernst Raudne poegadega Ernst Raudne (1377 – 10. juuni 1424) oli 1386–1406 üks Habsburgide soost Austria hertsogitest, seejärel kuni surmani Steiermargi, Kärnteni ja Kraini valitseja.
Uus!!: Karantaania ja Ernst Raudne · Näe rohkem »
Etnos
Etnos (kreeka keeles ἔθνος ethnos 'rahvas') on inimeste kogum, mida iseloomustab ajalooliselt kujunenud ühine kultuur.
Uus!!: Karantaania ja Etnos · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Karantaania ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Karantaania ja Frangid · Näe rohkem »
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Karantaania ja Friuli · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Karantaania ja Germaanlased · Näe rohkem »
Giovanni Boccaccio
Giovanni Boccaccio (16. juuni 1313 – 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik ja õpetlane.
Uus!!: Karantaania ja Giovanni Boccaccio · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Karantaania ja Habsburgid · Näe rohkem »
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Uus!!: Karantaania ja Hertsog · Näe rohkem »
Ida-Alpid
Piz Bernina (keskel-vasakul) koos Biancogratiga vasakul, Piz Scerscen (keskel-paremal) ja Piz Roseg (paremal), vaadatuna Piz Corvatschilt Lääne- ja Ida-Alpide piiritlemine Ida-Alpid on nimi, mis antud Alpide idapoolsele osale, mida defineeritakse tavaliselt alana ida pool joont Bodeni järvest ja Alpi Reini orust kuni Splügeni mäekuruni Alpi veelahkmel ja Liro jõge pidi alla kuni Como järveni lõunas.
Uus!!: Karantaania ja Ida-Alpid · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Karantaania ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Karantaania ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Karantaania ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Karantaania ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Jean Bodin
Jean Bodin Jean Bodin (1529 või 1530 Angers, Maine-et-Loire'i departemang – 1596 Laon, Aisne'i departemang) oli prantsuse õigus- ja poliitikafilosoof, õigusteadlane ja majandusteadlane, Pariisi parlamendi liige ja õigusteaduste professor Toulouse'i ülikoolis.
Uus!!: Karantaania ja Jean Bodin · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Karantaania ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Karantaania ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Karantaania ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Uus!!: Karantaania ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Uus!!: Karantaania ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Uus!!: Karantaania ja Kärnteni mark · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Karantaania ja Keelkond · Näe rohkem »
Keldi keeled
Keldi keeled kuuluvad indoeuroopa keelkonda.
Uus!!: Karantaania ja Keldi keeled · Näe rohkem »
Klagenfurt
Klagenfurt on linn Austrias, Kärnteni liidumaa pealinn.
Uus!!: Karantaania ja Klagenfurt · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Karantaania ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Uus!!: Karantaania ja Kraini mark · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Karantaania ja Ladina keel · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Karantaania ja Langobardid · Näe rohkem »
Lõunaslaavi keeled
Slaavi keeled Lõuna-slaavi murdekontiinum Lõunaslaavi keeled on indoeuroopa keelkonna alla slaavi keelte hulka kuuluv keelterühm, mille leviala asub Lõuna-Euroopas.
Uus!!: Karantaania ja Lõunaslaavi keeled · Näe rohkem »
Lienzi ringkond
Lienzi ringkond (itaalia Distretto di Lienz) on ringkond Austrias Tiroolis.
Uus!!: Karantaania ja Lienzi ringkond · Näe rohkem »
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Uus!!: Karantaania ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »
Maria Saal
Maria Saal (sloveeni: Gospa Sveta) on vald ja alev Austria Kärnteni liidumaa Klagenfurdi ringkonnas.
Uus!!: Karantaania ja Maria Saal · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Karantaania ja Markkrahv · Näe rohkem »
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Uus!!: Karantaania ja Missa · Näe rohkem »
Noricum
Noricum oli keltide kuningriik (ladina keeles Regnum Noricum) tänapäeva Austria alal ning hiljem Rooma riigi provints.
Uus!!: Karantaania ja Noricum · Näe rohkem »
Pärismaalased
Saamide perekond aastal 1900 Põliselanikud ehk pärismaalased ehk aborigeenid on etnos või etnosed, kes on mingil maal elanud teadaolevalt kauem ja varem kui teised, hiljem sisserännanud etnosed või etnoste esindajad.
Uus!!: Karantaania ja Pärismaalased · Näe rohkem »
Pusteri org
Pustertali ringkond (roheline) Lõuna-Tiroolis Pusteri org (itaalia: Val Pusteria; saksa: Pustertal, ladiini: Val de Puster) on org Alpides, mis jookseb ida-läänesuunalisena Lienzist Ida-Tiroolis, Austrias Mühlbachini Brixeni lähedal Lõuna-Tiroolis Itaalias.
Uus!!: Karantaania ja Pusteri org · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Karantaania ja Rooma riik · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Karantaania ja Saksa keel · Näe rohkem »
Salzburgi liidumaa
Salzburgi liidumaa on Austria liidumaa.
Uus!!: Karantaania ja Salzburgi liidumaa · Näe rohkem »
Samo
Samo asutas esimese teadaoleva slaavi hõimude poliitilise liidu, tuntud kui Samo riik (kuningriik või hõimuliit), mis ulatus Sileesiast tänapäeva Sloveeniani, valitsedes seda aastast 623 kuni oma surmani aastal 658.
Uus!!: Karantaania ja Samo · Näe rohkem »
Sava
Sava on jõgi Euroopa kaguosas.
Uus!!: Karantaania ja Sava · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Karantaania ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Uus!!: Karantaania ja Sloveeni keel · Näe rohkem »
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Uus!!: Karantaania ja Sloveenia · Näe rohkem »
Sloveenid
Sloveenide diasporaa Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.
Uus!!: Karantaania ja Sloveenid · Näe rohkem »
Steiermargi liidumaa
Steiermark (horvaadi ja sloveeni Štajerska, ungari Stájerország) on Austria liidumaa.
Uus!!: Karantaania ja Steiermargi liidumaa · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Karantaania ja Ungarlased · Näe rohkem »
Vürstkond
Vürstkond või vürstiriik võib olla kas monarhiline feodatuur või suveräänne riik, mida juhib või valitseb vürsti ja/või vürstinna tiitliga valitsev monarh või mõne muu tiitliga monarh, mida peetakse mõiste vürst üldise tähenduse alla kuuluvaks.
Uus!!: Karantaania ja Vürstkond · Näe rohkem »
Zollfeld
Vaade Karnburgilt Maria Saalile Zollfeld (sloveeni: Gosposvetsko polje) on veidi tõusev tasandik Austria Kärnteni liidumaal.
Uus!!: Karantaania ja Zollfeld · Näe rohkem »
658
658.
Uus!!: Karantaania ja 658 · Näe rohkem »
828
828.
Uus!!: Karantaania ja 828 · Näe rohkem »
