Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Karjalased

Index Karjalased

Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.

119 suhted: Arheoloogia, Arheoloogiline kultuur, Ateism, Aunuse kubermang, Äänisjärv, Bolševikud, Eesti, Eesti 2021. aasta rahvaloendus, Eesti Rahva Muuseum, Elias Lönnrot, Enn Tarvel, Etnonüüm, Fennoskandia, Fennoskandia kilp, Haridus (ajakiri), Idaslaavlased, Iive, Ingeri sõda, Ingerisoomlased, Island, Isurid, Jätkusõda, Kalad, Kalamari, Kalevala, Kantele, Karjala, Karjala ANSV, Karjala kannas, Karjala keel, Karjala Rahva Liit, Karjala Vabariik, Karjala-Soome NSV, Karjalan Sanomat, Kasetoht, Käkisalmi lään, Kirik (pühakoda), Kirillitsa, Kodima, Kolmas Rootsi ristiretk, Kujutav kunst, Kuppel, Ladina tähestik, Lapimaa, Läänemeresoomlased, Lõuna-Karjala maakond, Leetopiss, Leningradi oblast, Lihhoslavl, Linnastumine, ..., Moskva oblast, Naatriumkloriid, Nõukogude Liit, Novgorodi kubermang, Novgorodi vabariik, Oma Mua, Paganlus, Pähkinäsaari rahu, Põhja-Karjala maakond, Põhjasõda, Peter von Köppen, Petroskoi, Piim, Pirukas, Puitarhitektuur, Rahvuseepos, Rahvuslus, Rootsi keel, Runo, Saaga, Sahharoos, Savo, Seened, Sigtuna hävitamine, Skandinaavia, Soome, Soome Suurvürstiriik, Soomlased, Stolbovo rahu, Talvesõda, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, Täyssinä rahu, Teine Rootsi ristiretk, Tohtkiri, Tohtkiri nr 292, Tver, Tveri karjala keel, Tveri kubermang, Tveri oblast, Vadjamaa, Valge mere – Läänemere kanal, Valter Lang, Vanausulised, Vene keel, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Vene-Rootsi sõda (1808–1809), Venelased, Venemaa, Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus, Vepslased, Viiburi, Viiburi linnus, 12. sajand, 1714, 1835, 1897, 19. sajand, 1920. aastad, 1926, 1939, 1959, 1970, 1979, 1989, 20. sajand, 2002, 2010, 2011. Laienda indeks (69 rohkem) »

Arheoloogia

Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.

Uus!!: Karjalased ja Arheoloogia · Näe rohkem »

Arheoloogiline kultuur

Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.

Uus!!: Karjalased ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »

Ateism

Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.

Uus!!: Karjalased ja Ateism · Näe rohkem »

Aunuse kubermang

Aunuse kubermangu maakonnad 1913. aastal.''Атлас "Россия. Географическое описание Российское Империи по губерниям и областям с географическими картами" СПб, 1913 г.'' Aunuse kubermang (vene keeles Олонецкая губерния; soome keeles Aunuksen kuvernementti) oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa SFNV haldusüksus (kubermang).

Uus!!: Karjalased ja Aunuse kubermang · Näe rohkem »

Äänisjärv

thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.

Uus!!: Karjalased ja Äänisjärv · Näe rohkem »

Bolševikud

Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.

Uus!!: Karjalased ja Bolševikud · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Karjalased ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti 2021. aasta rahvaloendus

Eesti 2021.

Uus!!: Karjalased ja Eesti 2021. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »

Eesti Rahva Muuseum

2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.

Uus!!: Karjalased ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »

Elias Lönnrot

Elias Lönnrot Elias Lönnrot (9. aprill 1802 – 19. märts 1884) oli soome rahvaluulekoguja, filoloog, arst ja botaanik.

Uus!!: Karjalased ja Elias Lönnrot · Näe rohkem »

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Karjalased ja Enn Tarvel · Näe rohkem »

Etnonüüm

Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus.

Uus!!: Karjalased ja Etnonüüm · Näe rohkem »

Fennoskandia

thumb Fennoskandia on Soome geoloogi Wilhelm Ramsay poolt kasutusele võetud nimi, millega ta tähistas geoloogiliselt terviklikku ala Põhja-Euroopas, kuhu kuuluvad Soome, kogu Karjala, Koola poolsaar ja suurem osa Skandinaavia poolsaarest.

Uus!!: Karjalased ja Fennoskandia · Näe rohkem »

Fennoskandia kilp

Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.

Uus!!: Karjalased ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »

Haridus (ajakiri)

Haridus oli Eestis ilmuv pedagoogikaajakiri.

Uus!!: Karjalased ja Haridus (ajakiri) · Näe rohkem »

Idaslaavlased

Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.

Uus!!: Karjalased ja Idaslaavlased · Näe rohkem »

Iive

Iive ehk absoluutne iive on mingi piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul.

Uus!!: Karjalased ja Iive · Näe rohkem »

Ingeri sõda

Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.

Uus!!: Karjalased ja Ingeri sõda · Näe rohkem »

Ingerisoomlased

Ingerisoomlased ehk ingerlased on 17.

Uus!!: Karjalased ja Ingerisoomlased · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Karjalased ja Island · Näe rohkem »

Isurid

Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.

Uus!!: Karjalased ja Isurid · Näe rohkem »

Jätkusõda

Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.

Uus!!: Karjalased ja Jätkusõda · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Karjalased ja Kalad · Näe rohkem »

Kalamari

Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.

Uus!!: Karjalased ja Kalamari · Näe rohkem »

Kalevala

"Kalevala" on 19.

Uus!!: Karjalased ja Kalevala · Näe rohkem »

Kantele

38-keeleline kontsert-''kantele'' Kantele on kannelt meenutav näppekeelpill, soome ja karjala rahvapill.

Uus!!: Karjalased ja Kantele · Näe rohkem »

Karjala

Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.

Uus!!: Karjalased ja Karjala · Näe rohkem »

Karjala ANSV

Karjala ANSV oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene SFNV ja Vene NFSV koosseisus aastatel 1923–1940 ja 1956–1991.

Uus!!: Karjalased ja Karjala ANSV · Näe rohkem »

Karjala kannas

Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).

Uus!!: Karjalased ja Karjala kannas · Näe rohkem »

Karjala keel

Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.

Uus!!: Karjalased ja Karjala keel · Näe rohkem »

Karjala Rahva Liit

Karjala Rahva Liidu koosolek Petroskois (2013) Karjala Rahva Liit (vene keeles Союз карельского народа, soome keeles Karjalan Kansanliitto, karjala keeles Karjalan Rahvahan Liitto) on Karjala vabariigis tegutsev ühiskondlik organisatsioon, mis tegeleb karjala kultuuri ja karjala keele säilitamise ja arendamisega.

Uus!!: Karjalased ja Karjala Rahva Liit · Näe rohkem »

Karjala Vabariik

Karjala Vabariik (vene Республика Карелия, karjala Karjalan tazavaldu, vepsa Karjalan Tazovaldkund, soome Karjalan tasavalta) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Loode föderaalringkonnas.

Uus!!: Karjalased ja Karjala Vabariik · Näe rohkem »

Karjala-Soome NSV

Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid Karjala-Soome NSV ja KSNSV) oli NSV Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1956.

Uus!!: Karjalased ja Karjala-Soome NSV · Näe rohkem »

Karjalan Sanomat

Karjalan Sanomat (soome keeles Karjala sõnumid) on Karjala Vabariigis Petroskois ilmuv soomekeelne ajaleht.

Uus!!: Karjalased ja Karjalan Sanomat · Näe rohkem »

Kasetoht

Lahtine kasetoht surnud kasel Kasetoht on kase koore pealmine korgistunud ja surnud osa, mis laseb tüvel jämedamaks kasvada.

Uus!!: Karjalased ja Kasetoht · Näe rohkem »

Käkisalmi lään

Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.

Uus!!: Karjalased ja Käkisalmi lään · Näe rohkem »

Kirik (pühakoda)

Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.

Uus!!: Karjalased ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »

Kirillitsa

Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.

Uus!!: Karjalased ja Kirillitsa · Näe rohkem »

Kodima

Kodima (vepsa keeles Kodumaa) on Karjala Vabariigis Petroskois ilmuv vepsakeelne ajaleht.

Uus!!: Karjalased ja Kodima · Näe rohkem »

Kolmas Rootsi ristiretk

Kolmas Rootsi ristiretk Soome oli aastal 1293 aset leidnud rootslaste sõjakäik paganatest karjalaste vastu.

Uus!!: Karjalased ja Kolmas Rootsi ristiretk · Näe rohkem »

Kujutav kunst

Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, esemeid, keskkonda) kujutav kunst.

Uus!!: Karjalased ja Kujutav kunst · Näe rohkem »

Kuppel

Rooma Peetri kiriku kuppel Kuppel on arhitektuurielement, mis kujutab endast õõnsat kera või muu sarnase pöördkeha ülemist poolt.

Uus!!: Karjalased ja Kuppel · Näe rohkem »

Ladina tähestik

Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.

Uus!!: Karjalased ja Ladina tähestik · Näe rohkem »

Lapimaa

Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.

Uus!!: Karjalased ja Lapimaa · Näe rohkem »

Läänemeresoomlased

Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.

Uus!!: Karjalased ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »

Lõuna-Karjala maakond

Lõuna-Karjala maakond on 1.

Uus!!: Karjalased ja Lõuna-Karjala maakond · Näe rohkem »

Leetopiss

Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.

Uus!!: Karjalased ja Leetopiss · Näe rohkem »

Leningradi oblast

Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.

Uus!!: Karjalased ja Leningradi oblast · Näe rohkem »

Lihhoslavl

pisi Lihhoslavl on linn Venemaal Tveri oblastis, Lihhoslavli rajooni keskus.

Uus!!: Karjalased ja Lihhoslavl · Näe rohkem »

Linnastumine

Üha enam laieneva San Francisco kaart aastast 1859 Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.

Uus!!: Karjalased ja Linnastumine · Näe rohkem »

Moskva oblast

Moskva oblasti haldusjaotuse kaart Moskva oblast asub Venemaa Keskföderaalringkonnas ümber Moskva linna, mis moodustab iseseisva haldusüksuse ja föderatsiooni subjekti.

Uus!!: Karjalased ja Moskva oblast · Näe rohkem »

Naatriumkloriid

Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.

Uus!!: Karjalased ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Karjalased ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Novgorodi kubermang

Novgorodi kubermang (vene keeles Новгородская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus aastatel 1727–1927.

Uus!!: Karjalased ja Novgorodi kubermang · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Karjalased ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Oma Mua

Oma Mua ('Oma Maa') on karjalakeelne ühiskondlik-poliitiline nädalaleht, mis ilmub Karjala Vabariigis.

Uus!!: Karjalased ja Oma Mua · Näe rohkem »

Paganlus

Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Karjalased ja Paganlus · Näe rohkem »

Pähkinäsaari rahu

Pähkinäsaari rahu (tuntud ka: Nöteborgi rahu ja Orešeki rahu) oli 1323.

Uus!!: Karjalased ja Pähkinäsaari rahu · Näe rohkem »

Põhja-Karjala maakond

Põhja-Karjala maakond on 1.

Uus!!: Karjalased ja Põhja-Karjala maakond · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Karjalased ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Peter von Köppen

Peter von Köppen Peter von Köppen (vene keeles Пётр Иванович Кёппен; 2. märts (vkj 19. veebruar) 1793 Harkov – 4. juuni (vkj 23. mai) 1864 Krimm) oli baltisaksa päritolu Venemaa teadlane.

Uus!!: Karjalased ja Peter von Köppen · Näe rohkem »

Petroskoi

Petroskoi (karjala ja soome keeles Petroskoi; vene keeles Петрозаводск; teise maailmasõja aegne soomekeelne nimi Äänislinna) on Karjala Vabariigi pealinn Äänisjärve läänekaldal Venemaal.

Uus!!: Karjalased ja Petroskoi · Näe rohkem »

Piim

Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.

Uus!!: Karjalased ja Piim · Näe rohkem »

Pirukas

Õunapirukas Pirukas Pirukas on peenestatud ja maitsestatud täidisega pagaritoode.

Uus!!: Karjalased ja Pirukas · Näe rohkem »

Puitarhitektuur

Metropol Parasol Sevillas on väidetavalt maailma suurim puitkonstruktsioon Puitmaterjali töötlemisjäljed ligi 500 000 aastat vanal Kalambo leiul Puitarhitektuur ehk puuarhitektuur on arhitektuuri haru, milles peamise ehitusmaterjalina kasutatakse puitu.

Uus!!: Karjalased ja Puitarhitektuur · Näe rohkem »

Rahvuseepos

Rahvuseepos on ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos.

Uus!!: Karjalased ja Rahvuseepos · Näe rohkem »

Rahvuslus

Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.

Uus!!: Karjalased ja Rahvuslus · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Uus!!: Karjalased ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Runo

Runo on karjala ja soome rahvalaul.

Uus!!: Karjalased ja Runo · Näe rohkem »

Saaga

Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.

Uus!!: Karjalased ja Saaga · Näe rohkem »

Sahharoos

Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.

Uus!!: Karjalased ja Sahharoos · Näe rohkem »

Savo

Savo maakond Soome kaardil (kollasega) Savo (soome keeles Savo, rootsi keeles Savolax) on Soome ajalooline maakond, mis asus Häme ja Karjala vahel.

Uus!!: Karjalased ja Savo · Näe rohkem »

Seened

Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.

Uus!!: Karjalased ja Seened · Näe rohkem »

Sigtuna hävitamine

Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.

Uus!!: Karjalased ja Sigtuna hävitamine · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Karjalased ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Karjalased ja Soome · Näe rohkem »

Soome Suurvürstiriik

Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.

Uus!!: Karjalased ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »

Soomlased

Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Uus!!: Karjalased ja Soomlased · Näe rohkem »

Stolbovo rahu

Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.

Uus!!: Karjalased ja Stolbovo rahu · Näe rohkem »

Talvesõda

Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.

Uus!!: Karjalased ja Talvesõda · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Karjalased ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Uus!!: Karjalased ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »

Täyssinä rahu

Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.

Uus!!: Karjalased ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »

Teine Rootsi ristiretk

Aastal 1249 Soome vallutamisele aluse pannud Birger jarl kujutatuna 19. sajandil Teine Rootsi ristiretk oli 13. sajandil Birger jarli juhtimisel aset leidnud Rootsi sõjaretk tänapäeva Soome aladele.

Uus!!: Karjalased ja Teine Rootsi ristiretk · Näe rohkem »

Tohtkiri

Novgorodi tohtkiri nr 210 Tohtkiri on kasetohule kirjutatud dokument.

Uus!!: Karjalased ja Tohtkiri · Näe rohkem »

Tohtkiri nr 292

Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel 1957.

Uus!!: Karjalased ja Tohtkiri nr 292 · Näe rohkem »

Tver

Tver (vene Тверь) on linn Venemaal, Tveri oblasti keskus.

Uus!!: Karjalased ja Tver · Näe rohkem »

Tveri karjala keel

Tveri karjala keel (tiverin karielan kieli) on karjala keele murre, mis tänu kauasele isolatsioonile sugulaskeeltest säilis arhailisemas vormis kui teised karjala keele murded.

Uus!!: Karjalased ja Tveri karjala keel · Näe rohkem »

Tveri kubermang

Tveri kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang).

Uus!!: Karjalased ja Tveri kubermang · Näe rohkem »

Tveri oblast

Tveri oblast on 1.

Uus!!: Karjalased ja Tveri oblast · Näe rohkem »

Vadjamaa

Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.

Uus!!: Karjalased ja Vadjamaa · Näe rohkem »

Valge mere – Läänemere kanal

Valge mere – Läänemere veetee (sh Neeva ja Sviri jõgi ja Valge mere – Läänemere kanal) Valge mere – Läänemere kanal (vene keeles Беломорско-Балтийский канал, lühendatult Беломорканал, ББК; 1961. aastani Stalini-nimeline Valge mere – Läänemere kanal) on kanal, mis ühendab Valget merd Äänisjärvega.

Uus!!: Karjalased ja Valge mere – Läänemere kanal · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Uus!!: Karjalased ja Valter Lang · Näe rohkem »

Vanausulised

Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.

Uus!!: Karjalased ja Vanausulised · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Karjalased ja Vene keel · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Uus!!: Karjalased ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1808–1809)

Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.

Uus!!: Karjalased ja Vene-Rootsi sõda (1808–1809) · Näe rohkem »

Venelased

Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Karjalased ja Venelased · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Karjalased ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus

Rahvaloenduse blanketi esimene lehekülg. Sellist blanketti kasutati Kiievi kubermangus Venemaa keisririigi 1897.

Uus!!: Karjalased ja Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »

Vepslased

Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.

Uus!!: Karjalased ja Vepslased · Näe rohkem »

Viiburi

Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.

Uus!!: Karjalased ja Viiburi · Näe rohkem »

Viiburi linnus

Viiburi linnus (juuni 2012) Viiburi linnus (soome keeles Viipurin linna, rootsi keeles Wiborgs slott) on rootslaste ehitatud keskaegne linnus Karjalas, mille ümber kujunes Viiburi linn.

Uus!!: Karjalased ja Viiburi linnus · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Karjalased ja 12. sajand · Näe rohkem »

1714

1714.

Uus!!: Karjalased ja 1714 · Näe rohkem »

1835

1835.

Uus!!: Karjalased ja 1835 · Näe rohkem »

1897

1897.

Uus!!: Karjalased ja 1897 · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Karjalased ja 19. sajand · Näe rohkem »

1920. aastad

1920.

Uus!!: Karjalased ja 1920. aastad · Näe rohkem »

1926

1926.

Uus!!: Karjalased ja 1926 · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: Karjalased ja 1939 · Näe rohkem »

1959

1959.

Uus!!: Karjalased ja 1959 · Näe rohkem »

1970

1970.

Uus!!: Karjalased ja 1970 · Näe rohkem »

1979

1979.

Uus!!: Karjalased ja 1979 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Karjalased ja 1989 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Karjalased ja 20. sajand · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Karjalased ja 2002 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Karjalased ja 2010 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Karjalased ja 2011 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »