Kiiremini kui brauser!
142 suhted: Aeratsioon, Aeratsioonivöönd, Aleuriit, Allikas, Aluselisus, Aluspõhi, Anorgaaniline aine, Armin Öpik, Artur Luha, Atmosfäär, August Wilhelm Hupel, Ülo Heinsalu, Bakterid, Dolomiidistumine, Dolomiit, Eesti, Eesti keel, Erosioon, Geoloogia, Gustav Vilbaste, Hape, Hüdrostaatiline rõhk, Infiltratsioon, Jaagarahu lade, Jää, Jääaeg, Järv, Jõelähtme, Jõgi, Juur, Kaevandus, Kalad, Karbonaatsed mineraalid, Kare vesi, Karl Orviku, Karr, Karsti platoo, Karstikaitseala, Karstikoobas, Karstilehter, Karstumine, Kata, Keskdevon, Kevad, Kihilisus, Kips, Kivim, Kose vald, Kose-Uuemõisa, Kostivere karstiala, ..., Kraav, Kuimetsa, Kuimetsa karstiala, Kuivajõe, Kuivajõe karstiala, Kuivajõgi, Kurisu, Kuusalu vald, Kvaternaar, Laava, Lahustamine, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, Läänemeri, Looded, Loopealne, Lubjakivi, Lumi, Maa-alune jõgi, Maapõu, Maapind, Maavara, Madal-Eesti, Marmor, Märgala, Merevesi, Mergel, Meri, Mineraal, Moraavia karst, Muda, Muld, Murenemine, Nõgu, Nõlv, Oja, Oksüdatsioon, Ordoviitsium, Orgaaniline aine, Pae (Kehtna), Pae karstiala, Paisjärv, Paljandumine, Põhjavesi, Põld, Põlevkivi, Pinnakate, Pinnavorm, Poorsus, Purdkivim, Purdsetend, Rapla rajoon, Reljeef, Saastamine, Sademed, Sademevesi, Salajõe, Salajõe karstiala, Savi, Sete, Settekivim, Silur, Sloveenia, Soolad, Stalagmiit, Stalaktiit, Sufosioon, Suvi, Taimestik, Tallinn, Tallinna–Narva maantee, Talv, Tektoonilised liikumised, Termokarst, Tsement, Tuhala, Tuhala jõgi, Tuhala karstiala, Tuhala nõiakaev, Turism, Vaika saared, Vasaristi karstiala, Vasaristi oja, Väetamine, Veelained, Vesi, Vilsandi, Vilsandi ja Vaikade karrid, Virulase koobas, 1782, 18. sajand, 20. sajand. Laienda indeks (92 rohkem) »
Aeratsioon
Aeratsioon ehk õhustus ehk õhustamine (kreeka sõnast aēr 'õhk') on protsess, mille käigus õhku või hapnikku juhitakse, segustatakse või lahustatakse vedelikus (veeaeratsioon) või mingis muus (lähedases) aines.
Uus!!: Karst ja Aeratsioon · Näe rohkem »
Aeratsioonivöönd
Õhustusvööndi skemaatiline kujutamine Aeratsioonivöönd ehk õhustusvöönd (ka aeratsioonivöö) on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett.
Uus!!: Karst ja Aeratsioonivöönd · Näe rohkem »
Aleuriit
Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2–62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Karst ja Aleuriit · Näe rohkem »
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Uus!!: Karst ja Allikas · Näe rohkem »
Aluselisus
Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.
Uus!!: Karst ja Aluselisus · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Karst ja Aluspõhi · Näe rohkem »
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Uus!!: Karst ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »
Armin Öpik
Armin Aleksander Öpik (24. juuni 1898 Lontova, Virumaa – 15. jaanuaril 1983 Canberra) oli eesti geoloog.
Uus!!: Karst ja Armin Öpik · Näe rohkem »
Artur Luha
Artur Heinrich Luha (27. juuni vkj/9. juuli ukj 1892 Keila vald, Harjumaa – 29. detsember 1953 Tallinn) oli eesti geoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).
Uus!!: Karst ja Artur Luha · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Karst ja Atmosfäär · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Karst ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Ülo Heinsalu
Ülo Heinsalu (23. september 1928 – 27. jaanuar 1994) oli eesti geoloog ja looduskaitsja.
Uus!!: Karst ja Ülo Heinsalu · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Karst ja Bakterid · Näe rohkem »
Dolomiidistumine
Dolomiidistumine (inglise dolomitization) on protsess, mille käigus lubjakivi muutub osaliselt või täielikult dolomiidiks (dolokiviks).
Uus!!: Karst ja Dolomiidistumine · Näe rohkem »
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Karst ja Dolomiit · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Karst ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Karst ja Eesti keel · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Karst ja Erosioon · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Karst ja Geoloogia · Näe rohkem »
Gustav Vilbaste
Gustav Vilbaste (aastani 1935 Gustav Vilberg; 3. september 1885 Haavakannu, Kodasoo vald – 21. veebruar 1967 Tallinn) oli eesti botaanik, publitsist, kodu-uurija ja looduskaitsja.
Uus!!: Karst ja Gustav Vilbaste · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Karst ja Hape · Näe rohkem »
Hüdrostaatiline rõhk
Hüdrostaatiline rõhk anuma põhjale on ühesuguse vedelikutaseme korral kõigis anumates ühesuurune (ei sõltu anuma kujust ega vedeliku hulgast) Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalus vedelikus.
Uus!!: Karst ja Hüdrostaatiline rõhk · Näe rohkem »
Infiltratsioon
Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse.
Uus!!: Karst ja Infiltratsioon · Näe rohkem »
Jaagarahu lade
Lademe stratotüüp asub Jaagarahu karjääris Jaagarahu lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Karst ja Jaagarahu lade · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Karst ja Jää · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Karst ja Jääaeg · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Karst ja Järv · Näe rohkem »
Jõelähtme
Droonivideo Rebala kivikalmetest Jõelähtmes Jõelähtme on küla Harjumaal Tallinnast idas, Jõelähtme valla keskus.
Uus!!: Karst ja Jõelähtme · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Karst ja Jõgi · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Karst ja Juur · Näe rohkem »
Kaevandus
Kaevanduse pealmaakompleks (tõstetorn, rikastusvabrik, laadimispunkt) Kaevur Boliivia kaevanduses Kaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all.
Uus!!: Karst ja Kaevandus · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Karst ja Kalad · Näe rohkem »
Karbonaatsed mineraalid
Karbonaatsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad karbonaatiooni (CO32–) ning metallikatiooni.
Uus!!: Karst ja Karbonaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Kare vesi
vannisegisti Arizonas Kare vesi (ka kalk vesi) on suure mineraalainete sisaldusega vesi (vastandina pehmele veele).
Uus!!: Karst ja Kare vesi · Näe rohkem »
Karl Orviku
Karl Orviku (aastani 1927 Janson, Jaansoon; 17. august 1903 Kohtla, Ida-Virumaa – 7. märts 1981 Tallinn) oli eesti geoloog, loodusteaduste doktor (1940), geoloogia-mineraloogiadoktor (1946), Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Uus!!: Karst ja Karl Orviku · Näe rohkem »
Karr
Karrid Karr on karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure.
Uus!!: Karst ja Karr · Näe rohkem »
Karsti platoo
Rilke rajast Duino (Devini) kaljudele Karsti platoo (sloveeni keeles Kras, itaalia keeles Carso, saksa keeles Karst) on lubjakivist koosnev piiriäärne platoo Sloveenia edelaosas ja Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Karst ja Karsti platoo · Näe rohkem »
Karstikaitseala
Droonivideo Kostivere karstialast Karstikaitseala on looduskaitsealuse territooriumi tüüp, kus tähelepanu alla on võetud karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormid, näiteks koopad.
Uus!!: Karst ja Karstikaitseala · Näe rohkem »
Karstikoobas
Khao Binni karstikoobas, Tai Karstikoobas on maa-alune tühik – koobas, mis on tekkinud kergesti lahustuvate kivimite (lubjakivi, dolomiit, marmor, kips jm) lahustumise ja langetuste tagajärjel.
Uus!!: Karst ja Karstikoobas · Näe rohkem »
Karstilehter
Väike karstilehter Saksamaal Karstilehter on vees lahustuvate kivimite pinna sisse tekkinud korrapärane, koonusjas, liua- või vannitaoline süvend.
Uus!!: Karst ja Karstilehter · Näe rohkem »
Karstumine
Karstumine (inglise karstification) on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.
Uus!!: Karst ja Karstumine · Näe rohkem »
Kata
Kata on küla Harju maakonna Kose vallas Tuhala jõe ääres.
Uus!!: Karst ja Kata · Näe rohkem »
Keskdevon
Keskdevon on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Karst ja Keskdevon · Näe rohkem »
Kevad
Õitsev kirsipuu kevadel Kevadlillede õisi Penijõe matkarada kevadel Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Karst ja Kevad · Näe rohkem »
Kihilisus
Kihilisus on settekivimeile iseloomulik tekstuur, mis väljendub üksteisele järgnevais kihtides.
Uus!!: Karst ja Kihilisus · Näe rohkem »
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Uus!!: Karst ja Kips · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Karst ja Kivim · Näe rohkem »
Kose vald
Kose vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Uus!!: Karst ja Kose vald · Näe rohkem »
Kose-Uuemõisa
Kose-Uuemõisa on alevik Harju maakonna Kose vallas.
Uus!!: Karst ja Kose-Uuemõisa · Näe rohkem »
Kostivere karstiala
Vaade Kostivere karstialale linnulennult Droonivideo Kostivere karstialast 2021. aasta kevadel Jäänukpankadest on tuntuim 2,8 meetri kõrgune Kivilaud.Kostivere karstiala on Kostivere alevikus Jõelähtme vallas asuv karstiala, mille on kujundanud Lasnamäe lademe lubjakivist läbi voolav Jõelähtme jõgi.
Uus!!: Karst ja Kostivere karstiala · Näe rohkem »
Kraav
Korrashoitud kraav Hollandis Laurits Andersen Ring, "Kraavikaevajad" (1885) Kraav on kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas.
Uus!!: Karst ja Kraav · Näe rohkem »
Kuimetsa
Kuimetsa on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.
Uus!!: Karst ja Kuimetsa · Näe rohkem »
Kuimetsa karstiala
Koopasuue Kuimetsa karstialal. Kuimetsa karstiala. Suurvesi Kuimetsa karstialal Kuimetsa karstiala (ka: Kuimetsa Iida urked, Iida urked, Iie urked, Iida karstiala) on karstiala Rapla maakonnas Rapla vallas ning Harjumaal Juuru kihelkonnas, Kuimetsa külas.
Uus!!: Karst ja Kuimetsa karstiala · Näe rohkem »
Kuivajõe
Kuivajõe on küla Harju maakonna Kose vallas Tallinna–Tartu maantee ääres.
Uus!!: Karst ja Kuivajõe · Näe rohkem »
Kuivajõe karstiala
Kuivajõe karstiala on karstiala Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe küla ja Kose-Uuemõisa vahel Kuivajõe orus (vaadatud 26.04.2013).
Uus!!: Karst ja Kuivajõe karstiala · Näe rohkem »
Kuivajõgi
Kuivajõgi (ka Kuivajõe jõgi) on Pirita jõe vasakpoolne lisajõgi, mis algab Vonka rabast loodes ja suubub Pirita jõkke Kose-Uuemõisa kohal.
Uus!!: Karst ja Kuivajõgi · Näe rohkem »
Kurisu
Pudisoo jõe ääres Kurisu on karstumise tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm, mille põhjast toimub pinnavee äravool läbi pugemite põhjavette.
Uus!!: Karst ja Kurisu · Näe rohkem »
Kuusalu vald
Kuusalu vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas.
Uus!!: Karst ja Kuusalu vald · Näe rohkem »
Kvaternaar
Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.
Uus!!: Karst ja Kvaternaar · Näe rohkem »
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Uus!!: Karst ja Laava · Näe rohkem »
Lahustamine
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).
Uus!!: Karst ja Lahustamine · Näe rohkem »
Lääne-Nigula vald
Lääne-Nigula vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.
Uus!!: Karst ja Lääne-Nigula vald · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Karst ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Karst ja Läänemeri · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Karst ja Looded · Näe rohkem »
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Karst ja Loopealne · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Karst ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Uus!!: Karst ja Lumi · Näe rohkem »
Maa-alune jõgi
Maa-alune jõgi ehk salajõgi on maapinnast allpool voolav vooluveekogu.
Uus!!: Karst ja Maa-alune jõgi · Näe rohkem »
Maapõu
Maapõu on maakoore ülaosa, mis paikneb mullakihi all või selle puudumisel maapinna ja veekogude põhja all, mis on kättesaadav geoloogiliseks uurimiseks ja inimtegevuseks.
Uus!!: Karst ja Maapõu · Näe rohkem »
Maapind
Maapind on Maa pind.
Uus!!: Karst ja Maapind · Näe rohkem »
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Uus!!: Karst ja Maavara · Näe rohkem »
Madal-Eesti
Madal-Eesti allprovints ehk Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud.
Uus!!: Karst ja Madal-Eesti · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Karst ja Marmor · Näe rohkem »
Märgala
Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.
Uus!!: Karst ja Märgala · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Karst ja Merevesi · Näe rohkem »
Mergel
Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim.
Uus!!: Karst ja Mergel · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Karst ja Meri · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Karst ja Mineraal · Näe rohkem »
Moraavia karst
Moraavia karst on Tšehhi kõige tähtsam karstiala, mis hõlmab ligi 100 ruutkilomeetrit, on 5 kilomeetrit lai ja 24 kilomeetrit pikk.
Uus!!: Karst ja Moraavia karst · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Karst ja Muda · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Karst ja Muld · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Karst ja Murenemine · Näe rohkem »
Nõgu
Nõgu on looduslik negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Karst ja Nõgu · Näe rohkem »
Nõlv
Lõhavere linnamäe nõlv Nõlv on üle 20kraadi kallakuga maapind.
Uus!!: Karst ja Nõlv · Näe rohkem »
Oja
Nigula oja Rannu vallas Tartumaal Mägioja Butchers Creek Austraalias Yellow River Indianas Oja on jõest väiksem looduslik vooluveekogu.
Uus!!: Karst ja Oja · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Karst ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Karst ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Karst ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Pae (Kehtna)
Pae on küla Rapla maakonnas Kehtna vallas.
Uus!!: Karst ja Pae (Kehtna) · Näe rohkem »
Pae karstiala
Pae karstiala on karstiala Rapla maakonnas Kehtna vallas.
Uus!!: Karst ja Pae karstiala · Näe rohkem »
Paisjärv
Verzasca jõele paisutatud Vogorno järv Šveitsis Saesaare paisjärv talvel Paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu (veehoidla).
Uus!!: Karst ja Paisjärv · Näe rohkem »
Paljandumine
Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.
Uus!!: Karst ja Paljandumine · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Karst ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Karst ja Põld · Näe rohkem »
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Uus!!: Karst ja Põlevkivi · Näe rohkem »
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Uus!!: Karst ja Pinnakate · Näe rohkem »
Pinnavorm
Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Uus!!: Karst ja Pinnavorm · Näe rohkem »
Poorsus
visualiseerida. Mihkel Kree foto Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu.
Uus!!: Karst ja Poorsus · Näe rohkem »
Purdkivim
Liivakivi on tüüpiline purdkivim (Suur Taevaskoda) Purdkivim ehk klastiline kivim on purdosakestest koosnev settekivim.
Uus!!: Karst ja Purdkivim · Näe rohkem »
Purdsetend
Gauja lademe liivakivist pude liivakivi ja selle küljest murenenud liiv Purdsetend on purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum.
Uus!!: Karst ja Purdsetend · Näe rohkem »
Rapla rajoon
Rapla rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s. Rajoon moodustati 1950.
Uus!!: Karst ja Rapla rajoon · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Karst ja Reljeef · Näe rohkem »
Saastamine
õhu saastajad. Suitsevad korstnad on klassikaliseks saastamise näiteks. Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.
Uus!!: Karst ja Saastamine · Näe rohkem »
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Uus!!: Karst ja Sademed · Näe rohkem »
Sademevesi
Sademevesi ehk sajuvesi on nii vihma kui ka lume või rahena taevast tulnud vesi, mis ei ole maapinnalt veel midagi kaasa võtnud.
Uus!!: Karst ja Sademevesi · Näe rohkem »
Salajõe
Salajõe on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Karst ja Salajõe · Näe rohkem »
Salajõe karstiala
Salajõe karstiala suvel Salajõe karstiala kevadise suurvee ajal Salajõe karstiala on karstiala Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Karst ja Salajõe karstiala · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Karst ja Savi · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Karst ja Sete · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Karst ja Settekivim · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Karst ja Silur · Näe rohkem »
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Uus!!: Karst ja Sloveenia · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Karst ja Soolad · Näe rohkem »
Stalagmiit
Stalagmiidid ühes koopas Prantsusmaal Hérault' departemangus Stalagmiit on koopa põrandalt üles ulatuv tilkekivi.
Uus!!: Karst ja Stalagmiit · Näe rohkem »
Stalaktiit
Treak Cliffi koopas Inglismaal Stalaktiit on koopa laes rippuv tilkekivi.
Uus!!: Karst ja Stalaktiit · Näe rohkem »
Sufosioon
Sufosioon on geoloogiline protsess, mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine.
Uus!!: Karst ja Sufosioon · Näe rohkem »
Suvi
Aasovi mere rand Suvi on kõige soojem aastaaeg, mis tuleb pärast kevadet ning enne sügist ning mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Karst ja Suvi · Näe rohkem »
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Uus!!: Karst ja Taimestik · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Karst ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna–Narva maantee
Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on üks Eesti põhimaanteid.
Uus!!: Karst ja Tallinna–Narva maantee · Näe rohkem »
Talv
Pillapalu metsasiht talvel 2014 Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel Talv Saaremaal, jaanuar 2009 Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011 Talv Kuopios, veebruar 2019 Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Karst ja Talv · Näe rohkem »
Tektoonilised liikumised
Tektoonilised liikumised on endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes.
Uus!!: Karst ja Tektoonilised liikumised · Näe rohkem »
Termokarst
Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine.
Uus!!: Karst ja Termokarst · Näe rohkem »
Tsement
Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid.
Uus!!: Karst ja Tsement · Näe rohkem »
Tuhala
Tuhala on küla Harju maakonna Kose vallas.
Uus!!: Karst ja Tuhala · Näe rohkem »
Tuhala jõgi
Tuhala jõgi (ka Kata jõgi) on jõgi Põhja-Eestis.
Uus!!: Karst ja Tuhala jõgi · Näe rohkem »
Tuhala karstiala
Karstilehter Tuhala karstialal Tuhala karstiala on karstiala, mis asub Harjumaal Kose vallas Tuhala maastikukaitsealal.
Uus!!: Karst ja Tuhala karstiala · Näe rohkem »
Tuhala nõiakaev
Tuhala nõiakaev "keemas" (2013) Tuhala nõiakaev oma "keemisperioodil" (2010) Tuhala nõiakaev on ajutine tõusuallikas Tuhala maastikukaitsealal Tuhala karstiala läbival maa-alusel jõel.
Uus!!: Karst ja Tuhala nõiakaev · Näe rohkem »
Turism
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Uus!!: Karst ja Turism · Näe rohkem »
Vaika saared
Vaika saared Maa-ameti kaldaerofotol Vaika saared kaardil Rand Alumisel Vaikal, taustal Vilsandi Vaika saared ehk Vaikad on umbes 5 hektari suurune saarestik Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes.
Uus!!: Karst ja Vaika saared · Näe rohkem »
Vasaristi karstiala
Kurisu Vasaristi karstialal. Vasaristi karstiala on karstiala Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Uus!!: Karst ja Vasaristi karstiala · Näe rohkem »
Vasaristi oja
Vasaristi oja Vasaristi joa all. Vasaristi oja on oja Kuusalu vallas.
Uus!!: Karst ja Vasaristi oja · Näe rohkem »
Väetamine
Väetamine on põllumajanduslik tegevus, mille käigus mulda viiakse taimede kasvu soodustamiseks väetist, mis sisaldab taimetoiteelemente.
Uus!!: Karst ja Väetamine · Näe rohkem »
Veelained
Veelained on vees tekkivad lained.
Uus!!: Karst ja Veelained · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Karst ja Vesi · Näe rohkem »
Vilsandi
Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul.
Uus!!: Karst ja Vilsandi · Näe rohkem »
Vilsandi ja Vaikade karrid
Vilsandi ja Vaikade karrid (ka Karrid Vilsandi ja Vaika vahel) on karrid Vilsandi lääneosas ja Vaika saartel.
Uus!!: Karst ja Vilsandi ja Vaikade karrid · Näe rohkem »
Virulase koobas
Sissepääs Virulase koopasse Koobas on suhteliselt lai, kuid suuremas osas väga madal. Pildil on koopauurija Martin Liira. Virulase koobas on karstikoobas Harjumaal Kose vallas Kata külas.
Uus!!: Karst ja Virulase koobas · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Karst ja 1782 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Karst ja 18. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Karst ja 20. sajand · Näe rohkem »
