Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kartsinoom

Index Kartsinoom

Kartsinoom (ladina carcinoma; vanakreeka sõnast karkinoma) ehk vähk (kitsamas mõttes) on pahaloomuline kasvaja, mis tekib epiteelkoe rakkudest.

24 suhted: Adenoom, Anaplaasia, Diferentseerumine, DNA, Elund, Epidemioloogia, Epiteelkude, Kartsinoom, Kasvaja, Kopsuvähk, Kude, Lümfisõlm, Leukeemia, Maailma Terviseorganisatsioon, Marrasknahk, Metastaseerumine, Mitoos, Mutatsioon, Nekroos, Parasitism, RHK-10, Struuma, TNM-klassifikatsioon, Tsütoplasma.

Adenoom

Adenoom on healoomuline kasvaja, mis lähtub näärmekoest.

Uus!!: Kartsinoom ja Adenoom · Näe rohkem »

Anaplaasia

Anaplaasia on rakkude diferentseerumiseastme vähenemine.

Uus!!: Kartsinoom ja Anaplaasia · Näe rohkem »

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks. Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Uus!!: Kartsinoom ja Diferentseerumine · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Kartsinoom ja DNA · Näe rohkem »

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Uus!!: Kartsinoom ja Elund · Näe rohkem »

Epidemioloogia

Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid.

Uus!!: Kartsinoom ja Epidemioloogia · Näe rohkem »

Epiteelkude

Epiteelkude ehk epiteel (ingl k "epithelial tissue", kr k thēlē “nisa”) on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.

Uus!!: Kartsinoom ja Epiteelkude · Näe rohkem »

Kartsinoom

Kartsinoom (ladina carcinoma; vanakreeka sõnast karkinoma) ehk vähk (kitsamas mõttes) on pahaloomuline kasvaja, mis tekib epiteelkoe rakkudest.

Uus!!: Kartsinoom ja Kartsinoom · Näe rohkem »

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Uus!!: Kartsinoom ja Kasvaja · Näe rohkem »

Kopsuvähk

Kopsuvähk (cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvat, sageli ravimatut ning surmaga lõppevat haiguste rühma.

Uus!!: Kartsinoom ja Kopsuvähk · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Kartsinoom ja Kude · Näe rohkem »

Lümfisõlm

Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.

Uus!!: Kartsinoom ja Lümfisõlm · Näe rohkem »

Leukeemia

Leukeemia on vere ja luuüdi vähk ehk rahvakeeli verevähk või valgeveresus.

Uus!!: Kartsinoom ja Leukeemia · Näe rohkem »

Maailma Terviseorganisatsioon

Maailma Terviseorganisatsiooni lipp Maailma Terviseorganisatsioon (varasem eestikeelne nimetus Maailma Tervishoiuorganisatsioon; rahvusvaheline lühend WHO ingliskeelsest nimetusest World Health Organization; eesti keeles on kasutatud ka lühendit MTO) on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärk on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu.

Uus!!: Kartsinoom ja Maailma Terviseorganisatsioon · Näe rohkem »

Marrasknahk

Marrasknahk ehk epidermis(epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.

Uus!!: Kartsinoom ja Marrasknahk · Näe rohkem »

Metastaseerumine

Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.

Uus!!: Kartsinoom ja Metastaseerumine · Näe rohkem »

Mitoos

Mitoos. Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.

Uus!!: Kartsinoom ja Mitoos · Näe rohkem »

Mutatsioon

Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.

Uus!!: Kartsinoom ja Mutatsioon · Näe rohkem »

Nekroos

Nekroos ehk kärbus ehk koekärbus (ladina keeles necrosis) on enamiku eukarüootsete elusorganismide osa (elundi, koe või koeosa) rakkude kohalik programmeerimata surm erinevate kahjustavate tegurite toimel.

Uus!!: Kartsinoom ja Nekroos · Näe rohkem »

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Uus!!: Kartsinoom ja Parasitism · Näe rohkem »

RHK-10

RHK-10 (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, 10. versioon, ladina keeles Classificatio internationalis morborum, CIM-10) on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide, epidemioloogia, sümptomite ja ebanormaalsete leidude ning kaebuste statistilise klassifikatsiooni kümnes versioon.

Uus!!: Kartsinoom ja RHK-10 · Näe rohkem »

Struuma

Struumahaige naine Struuma ehk hõõtsik (ladina keeles struma) on osadel loomadel, sh inimestel esineda võiv püsiv suurenenud kilpnääre või kilpnäärmekude, mis on patogeneesist või kilpnäärme funktsionaalsest seisundist sõltumatu.

Uus!!: Kartsinoom ja Struuma · Näe rohkem »

TNM-klassifikatsioon

TNM-klassifikatsiooniks ehk TNM süsteemiks (inglise tumor-nodus-metastasis system) nimetatakse pahaloomuliste kasvajate kliinilise klassifikatsiooni süsteemi, milles märgitakse tuumori asukoht, lümfisõlmede haaratus ja metastaaside olemasolu.

Uus!!: Kartsinoom ja TNM-klassifikatsioon · Näe rohkem »

Tsütoplasma

Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Kartsinoom ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Pahaloomuline kasvaja.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »