Sisukord
14 suhted: A. H. Tammsaare, Anija vald, Artur Adson, Eduard Virgo, Friedebert Tuglas, Harju maakond, Harju-Jaani kihelkond, Harjumaa, Kõrboja peremees, Marie Under, Pikva mõis, Poolmõis, Saksa keel, 1884.
A. H. Tammsaare
A.
Vaata Kaserahu mõis ja A. H. Tammsaare
Anija vald
Anija vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna idaosas.
Vaata Kaserahu mõis ja Anija vald
Artur Adson
Karl Arthur Adson (Tartu – 5. jaanuar 1977 Stockholm) oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist.
Vaata Kaserahu mõis ja Artur Adson
Eduard Virgo
Gori šarž Eduard-Reinhold Virgo VR III/2 (perekonnanimi kuni 1933 ka Virk; 16. oktoober 1878 Päide, Rakvere kihelkond, Virumaa – 28. aprill 1938 Tallinn) oli Eesti ühiskonnategelane ja diplomaat.
Vaata Kaserahu mõis ja Eduard Virgo
Friedebert Tuglas
Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; vkj 18. veebruar / ukj 2. märts 1886 Ahja, Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) – 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Vaata Kaserahu mõis ja Friedebert Tuglas
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Kaserahu mõis ja Harju maakond
Harju-Jaani kihelkond
Harju-Jaani kirik Harju-Jaani kihelkond (lühend HJn, Rootsi valitsusajal Sayentacken, saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast kagu pool ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Kaserahu mõis ja Harju-Jaani kihelkond
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Kaserahu mõis ja Harjumaa
Kõrboja peremees
"Kõrboja peremees" on 1922.
Vaata Kaserahu mõis ja Kõrboja peremees
Marie Under
Marie Under umbes 1903. aastal Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja.
Vaata Kaserahu mõis ja Marie Under
Pikva mõis
Pikva mõis Pikva mõis (saksa keeles Pickwa) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Kaserahu mõis ja Pikva mõis
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Vaata Kaserahu mõis ja Poolmõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Kaserahu mõis ja Saksa keel
1884
1884.
Vaata Kaserahu mõis ja 1884