Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Anglikaani kirik, Cambridge'i Ülikool, Euroopa, Gabriel, Gregoriuse kalender, Hunt, Idakirik, Jaanipäev, Jüripäev, Juliuse kalender, Kaalikas, Karask, Karjane, Kartul, Katoliku kirik, Kõrts, Koduhani, Kodukits, Laat, Lammas, Liha, Maausk, Miikael, Naeris, Oxfordi Ülikool, Pulmad, Raafael, Rahvakalender, Rukkileib, Sai, Sült, Sõrmus, Sepik, Tartumaa, Võrumaa, Verikäkk, Wales, 12. oktoober, 29. september, 4. sajand, 5. sajand.
Anglikaani kirik
Anglikaani kirik on õpetuse laadilt protestantlik, hierarhiliselt struktuurilt ja jumalateenistuse korralt katoliiklik Suurbritannia riigikirik.
Uus!!: Mihklipäev ja Anglikaani kirik · Näe rohkem »
Cambridge'i Ülikool
Cambridge'i Ülikool on ülikool Cambridge'i linnas Inglismaal.
Uus!!: Mihklipäev ja Cambridge'i Ülikool · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Mihklipäev ja Euroopa · Näe rohkem »
Gabriel
Fragment Leonardo da Vinci maalist "Maarja kuulutus" Gabriel (ka Gaabriel; Gavriʼel,, Jibrīl) on judaismis, kristluses ja islamis üks peainglitest, Jumala saadik, sõnumitooja.
Uus!!: Mihklipäev ja Gabriel · Näe rohkem »
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Uus!!: Mihklipäev ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Mihklipäev ja Hunt · Näe rohkem »
Idakirik
Idakirik (ka idakristlus) on üks kahest kristluse põhiharust, koondnimetus kõigile Euroopast ida pool tekkinud ja arenenud kristlikele kirikutele.
Uus!!: Mihklipäev ja Idakirik · Näe rohkem »
Jaanipäev
Jaanituli Altjal (2009) Amandus Adamsoni "Jaanituli" 1906. aastast Jaanituli Arukülas (2013) Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha.
Uus!!: Mihklipäev ja Jaanipäev · Näe rohkem »
Jüripäev
Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303.
Uus!!: Mihklipäev ja Jüripäev · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Mihklipäev ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kaalikas
Kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica) on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim.
Uus!!: Mihklipäev ja Kaalikas · Näe rohkem »
Karask
Karask (keskmurdes kohmakas) on keefiri, hapu‑ või petipiima, kohupiima või ka jogurtiga tehtud odra‑ või jämeda nisujahu tainast küpsetis.
Uus!!: Mihklipäev ja Karask · Näe rohkem »
Karjane
Lambakari Argentinas Patagoonias Karjane ehk karjus (ka karjalaps, karjapoiss või karjatüdruk) on karjamaal loomakarja valvaja; see on ülesanne, mida usaldati ka lastele.
Uus!!: Mihklipäev ja Karjane · Näe rohkem »
Kartul
Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.
Uus!!: Mihklipäev ja Kartul · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Mihklipäev ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Uus!!: Mihklipäev ja Kõrts · Näe rohkem »
Koduhani
Koduhani (Anser anser domesticus või Anser cygnoides domesticus) on kodustatud hani (kas hallhani või stepihani).
Uus!!: Mihklipäev ja Koduhani · Näe rohkem »
Kodukits
Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Mihklipäev ja Kodukits · Näe rohkem »
Laat
Tartu maarjalaat 2011. aastal Jäneda laat 2016. aasta mais Laat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.
Uus!!: Mihklipäev ja Laat · Näe rohkem »
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Uus!!: Mihklipäev ja Lammas · Näe rohkem »
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Uus!!: Mihklipäev ja Liha · Näe rohkem »
Maausk
Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.
Uus!!: Mihklipäev ja Maausk · Näe rohkem »
Miikael
Miikael võitlemas lohega (Raffael) Miikael (heebrea keeles 'otsekui (Jumal) El', aramea keeles ܡܝܟܐܝܠ Mīkhāʼēl, kreeka keeles Μιχαήλ Michaél, araabia keeles مِيكَالَ Mikal ja ميكائيل Mika´il, ukraina keeles Архангел Михаїл) on kristluses üks peainglitest.
Uus!!: Mihklipäev ja Miikael · Näe rohkem »
Naeris
Naeris (Brassica rapa rapa) on Vahemere maadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim.
Uus!!: Mihklipäev ja Naeris · Näe rohkem »
Oxfordi Ülikool
Oxfordi Ülikool (ingl University of Oxford) on ülikool Oxfordis Inglismaal.
Uus!!: Mihklipäev ja Oxfordi Ülikool · Näe rohkem »
Pulmad
Pulmad ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale (sh siirderiitusi).
Uus!!: Mihklipäev ja Pulmad · Näe rohkem »
Raafael
Raafael on peaingel, kelle nimi tähendab "Jumal tervistab"; ta on kaitseinglite pealik ja kogu inimkonna kaitseingel.
Uus!!: Mihklipäev ja Raafael · Näe rohkem »
Rahvakalender
Rahvakalender on mingi rahva pärimuslik ajaarvamissüsteem, mille juurde kuuluvad ka uskumused, kombed, rahvalaulud jms.
Uus!!: Mihklipäev ja Rahvakalender · Näe rohkem »
Rukkileib
Haputainast rukkileib kreeka pähklitega Rukkileib on leib, mida valmistatakse peamiselt rukkijahust.
Uus!!: Mihklipäev ja Rukkileib · Näe rohkem »
Sai
Sai on teatud sorti nisujahust valmistatud leib ja toiduaine ning pagaritoode.
Uus!!: Mihklipäev ja Sai · Näe rohkem »
Sült
Saksa sült Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud.
Uus!!: Mihklipäev ja Sült · Näe rohkem »
Sõrmus
Rooma keisririigi ajast Sõrmus on enamasti metallist rõnga- või spiraalikujuline (võrujas) sõrmeehe.
Uus!!: Mihklipäev ja Sõrmus · Näe rohkem »
Sepik
Sepik on traditsiooniline eesti pagaritoode, tavaliselt pätsikujuline küpsetis, mille tainas on valmistatud jämedast nisu- või odrajahust või nisu-, odra- või rukkijahu segust (võidakse lisada ka kliisid, purustatud teri, linnasejahu vms) ning kergitatud pärmi abil.
Uus!!: Mihklipäev ja Sepik · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Mihklipäev ja Tartumaa · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Mihklipäev ja Võrumaa · Näe rohkem »
Verikäkk
Verikäkk on odrajahust (harvemini rukkijahust) ning vee või petipiimaga ja loomaverega segatud tihkest tainast valmistatud pätsike, millele lisati sibulaga pekitükkeEesti rahvakultuuri leksikon.
Uus!!: Mihklipäev ja Verikäkk · Näe rohkem »
Wales
Wales (inglise keeles; kõmri keeles Cymru; ladina keeles Cambria; eesti keeles harva ka Kõmrimaa) on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias.
Uus!!: Mihklipäev ja Wales · Näe rohkem »
12. oktoober
12.
Uus!!: Mihklipäev ja 12. oktoober · Näe rohkem »
29. september
29.
Uus!!: Mihklipäev ja 29. september · Näe rohkem »
4. sajand
4.
Uus!!: Mihklipäev ja 4. sajand · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Mihklipäev ja 5. sajand · Näe rohkem »
