Sisukord
61 suhted: Aed, Alkalitroofne järv, Arumetsad, Aruniit, Atsidotroofne järv, Düseutroofne järv, Düstroofne järv, Erich Lõhmus, Eutroofne järv, Halotroofne järv, Harilik jänesekapsas, Hüpertroofne järv, Jaanus Paal, Järv, Jõgi, Kalju, Karjäär (mäendus), Kastikuloo kasvukohatüüp, Kõdusoomets, Kraav, Laanemetsad, Lammimets, Leesikaloo kasvukohatüüp, Liivia Laasimer, Liivik, Lodumets, Loometsad, Loopealne, Lubikaloo kasvukohatüüp, Luht, Madalsoo, Mullastik, Mustika kasvukohatüüp, Naat, Nõmmemetsad, Nõmmeniit, Oligotroofne järv, Palumetsad, Paluniit, Park, Pärisaruniit, Põld, Pelagiaal, Pohla kasvukohatüüp, Raba, Rabamets, Rannaniit, Rohumaa, Salumetsad, Sambliku kasvukohatüüp, ... Laienda indeks (11 rohkem) »
Aed
Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.
Vaata Kasvukohatüüp ja Aed
Alkalitroofne järv
Alkalitroofne ehk lubja- ehk allikatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete, keskmine biogeenide ja väike huumusainete sisaldus.
Vaata Kasvukohatüüp ja Alkalitroofne järv
Arumetsad
Männik Arumetsad on üks peamisi metsatüübiklasse.
Vaata Kasvukohatüüp ja Arumetsad
Aruniit
Aruniit on niit, mis asub kuival või parasniiskel alal.
Vaata Kasvukohatüüp ja Aruniit
Atsidotroofne järv
Atsidotroofne järv on väga happelise veega mineraalmaajärv, mis toitub metsa- või sooaladelt tulevast veest.
Vaata Kasvukohatüüp ja Atsidotroofne järv
Düseutroofne järv
Düseutroofne ehk segatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur biogeenide ja huumusainete sisaldus ning üldjuhul väike mineraalainete sisaldus.
Vaata Kasvukohatüüp ja Düseutroofne järv
Düstroofne järv
Düstroofne ehk huumustoiteline järv on järv, millele on iseloomulik väike mineraalainete ja biogeenide sisaldus ning suur huumusainete sisaldus.
Vaata Kasvukohatüüp ja Düstroofne järv
Erich Lõhmus
Erich Lõhmus (20. juuli 1928 Narva – 7. aprill 1995 Tartu) oli eesti metsateadlane.
Vaata Kasvukohatüüp ja Erich Lõhmus
Eutroofne järv
Eutroofne ehk rohketoiteline järv on järv, kus on suur toiteainete sisaldus ja seetõttu suur primaarprodutsentide produktiivsus.
Vaata Kasvukohatüüp ja Eutroofne järv
Halotroofne järv
Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus.
Vaata Kasvukohatüüp ja Halotroofne järv
Harilik jänesekapsas
Harilik jänesekapsas (Oxalis acetosella) on jänesekapsaliste sugukonda jänesekapsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Kasvukohatüüp ja Harilik jänesekapsas
Hüpertroofne järv
Hüper(eu)troofne ehk ülirohketoiteline järv (ka liigtoiteline järv) on järv, kus on väga suur toitainete sisaldus ja ülemäärane taimestik.
Vaata Kasvukohatüüp ja Hüpertroofne järv
Jaanus Paal
Jaanus Paal ELUS 150. aastapäeval Tartu Ülikooli raamatukogus 2003 Jaanus Paal (sündinud 16. septembril 1947 Urvaste vallas Võrumaal) on eesti botaanik.
Vaata Kasvukohatüüp ja Jaanus Paal
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Kasvukohatüüp ja Järv
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Kasvukohatüüp ja Jõgi
Kalju
Kalju all mõistetakse kõvast kivimist paljandit, mis ulatub ümbritsevast pinnasest kõrgemale, või suurt järskude nõlvadega kivist kaldapanga osa.
Vaata Kasvukohatüüp ja Kalju
Karjäär (mäendus)
Harku karjäär Karjääriks nimetatakse kohta maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale.
Vaata Kasvukohatüüp ja Karjäär (mäendus)
Kastikuloo kasvukohatüüp
Kastikuloole iseloomulik kõrreline metskastik Kastikuloo kasvukohatüüp on levinud saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis nõrgalt lainjail paetasandikel ja -kõvikutel, mille mikroreljeef on tasane või lainjas.
Vaata Kasvukohatüüp ja Kastikuloo kasvukohatüüp
Kõdusoomets
Kõdusoomets on kuivendatud soomullal kasvav mets.
Vaata Kasvukohatüüp ja Kõdusoomets
Kraav
Korrashoitud kraav Hollandis Laurits Andersen Ring, "Kraavikaevajad" (1885) Kraav on kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas.
Vaata Kasvukohatüüp ja Kraav
Laanemetsad
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Vaata Kasvukohatüüp ja Laanemetsad
Lammimets
Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatudÖkoloogialeksikon.
Vaata Kasvukohatüüp ja Lammimets
Leesikaloo kasvukohatüüp
Leesikaloo (LL) (Arctostaphylos-alvarsite type) on loometsade rühma kõige keerukam ja tuuleõrnem kasvukohatüüp.
Vaata Kasvukohatüüp ja Leesikaloo kasvukohatüüp
Liivia Laasimer
Liivia-Maria Laasimer (aastani 1935 Reinberg, aastatel 1935–1943 Reinomägi; 21. juuni 1918 Tartu – 26. veebruar 1988 Tartu) oli eesti botaanik (geobotaanik) ja taimesüstemaatik, bioloogiadoktor (1965).
Vaata Kasvukohatüüp ja Liivia Laasimer
Liivik
Tinaliiv Mustoja maastikukaitsealal. Selle liiviku kujunemist mõjutas laskeväljaks olemine Liivik on hõreda taimkatte või taimkatteta väheliigestunud pinnamoega liivane ala.
Vaata Kasvukohatüüp ja Liivik
Lodumets
Lodumets on liigniiskel alal (lodus või soos) olev mets, kus kasvavad kuused või segapuud (segamets).
Vaata Kasvukohatüüp ja Lodumets
Loometsad
Loomets Norras Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal või sellel lasuval rähal.
Vaata Kasvukohatüüp ja Loometsad
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Vaata Kasvukohatüüp ja Loopealne
Lubikaloo kasvukohatüüp
Lubikaloole iseloomulik lubikas Lubikaloo kasvukohatüüp asub paetasandike tasastel või kergelt nõgusatel karbonaatsetel muldadel, kus niiskusrežiim ajutiselt vaheldub.
Vaata Kasvukohatüüp ja Lubikaloo kasvukohatüüp
Luht
Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.
Vaata Kasvukohatüüp ja Luht
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Vaata Kasvukohatüüp ja Madalsoo
Mullastik
Mullastik ehk muldkate on mingile territooriumile iseloomulike muldade kogu.
Vaata Kasvukohatüüp ja Mullastik
Mustika kasvukohatüüp
Mustika kasvukohatüüp on Eesti metsade kasvukohatüüpidest kõige levinum – sellesse kuulub kuni 20% Eesti metsadest, valdavalt Kagu-Eestis.
Vaata Kasvukohatüüp ja Mustika kasvukohatüüp
Naat
Naat (Aegopodium L.) on Euroopa ja Aasia parasvöötmealadel kasvav ühe-, kahe- või mitmeaastaste rohttaimede perekond sarikaliste sugukonnast.
Vaata Kasvukohatüüp ja Naat
Nõmmemetsad
Nõmmemännik Läänemaal Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Vaata Kasvukohatüüp ja Nõmmemetsad
Nõmmeniit
Nõmmeniidud on kõige hõredama ja kidurama taimestikuga aruniidud.
Vaata Kasvukohatüüp ja Nõmmeniit
Oligotroofne järv
Oligotroofne ehk vähetoiteline järv (kreeka oligo 'väike', vähe' + trophe 'toitained, toit') on järv, millele on iseloomulik väga väike toitainete sisaldus ja üldjuhul vähene taimestik.
Vaata Kasvukohatüüp ja Oligotroofne järv
Palumetsad
Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp.
Vaata Kasvukohatüüp ja Palumetsad
Paluniit
Paluniidud on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, neid on ka varem põlluna kasutatud aladel.
Vaata Kasvukohatüüp ja Paluniit
Park
Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Vaata Kasvukohatüüp ja Park
Pärisaruniit
Pärisaruniit on niidu tüüp, aruniidu alaliik.
Vaata Kasvukohatüüp ja Pärisaruniit
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Vaata Kasvukohatüüp ja Põld
Pelagiaal
Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.
Vaata Kasvukohatüüp ja Pelagiaal
Pohla kasvukohatüüp
Pohla kasvukohatüüp (PH) (Vaccinum vitis-idaea site type) Lõhmus, E. (2004).
Vaata Kasvukohatüüp ja Pohla kasvukohatüüp
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Vaata Kasvukohatüüp ja Raba
Rabamets
Rabamets on kooslus, mis kasvab väga paksul vesisel turbasamblakihil.
Vaata Kasvukohatüüp ja Rabamets
Rannaniit
Vaade Matsalu lahele ning Haeska rannaniidule Haeska linnuvaatlustornist Biskaia lahe ääres Hispaanias Rannaniit (vanemas kirjanduses ka randniit) on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla.
Vaata Kasvukohatüüp ja Rannaniit
Rohumaa
Rohumaa on peamiselt rohttaimedega kaetud ala.
Vaata Kasvukohatüüp ja Rohumaa
Salumetsad
Sügisene salumets Puhtulaiul. Salumets Kübassaare maastikukaitsealal. Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi.
Vaata Kasvukohatüüp ja Salumetsad
Sambliku kasvukohatüüp
Pihla-Kaibaldi lka, Kõrgessaare vald, Hiiumaa) Cladonia sp., PorosamblikSambliku kasvukohatüüp (SM) on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum.
Vaata Kasvukohatüüp ja Sambliku kasvukohatüüp
Sürjametsad
Sürjametsad on õhukestel ja kuivadel lubjarikkail muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Vaata Kasvukohatüüp ja Sürjametsad
Semidüstroofne järv
Semidüstroofne ehk poolhuumustoiteline järv on järv, millele on iseloomulik keskmine huumusainete, väike mineraalainete ja keskmine biogeensete ainete sisaldus.
Vaata Kasvukohatüüp ja Semidüstroofne järv
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Vaata Kasvukohatüüp ja Siirdesoo
Sinilille kasvukohatüüp
Sinilille kasvukohatüübi (Hepatica site type) määratlemine on võrdlemisi ebamäärane.
Vaata Kasvukohatüüp ja Sinilille kasvukohatüüp
Soomets
Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad).
Vaata Kasvukohatüüp ja Soomets
Soostunud metsad
Soostunud metsad ehk soovikumetsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad.
Vaata Kasvukohatüüp ja Soostunud metsad
Sublitoraal
Sublitoraal on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhiosast (teised on supralitoraal ja eulitoraal).
Vaata Kasvukohatüüp ja Sublitoraal
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Vaata Kasvukohatüüp ja Taimestik
Tehisveekogu
Tehisveekogu on veekogu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena.
Vaata Kasvukohatüüp ja Tehisveekogu
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Vaata Kasvukohatüüp ja Tiik
Viktor Masing
Viktor Masing (11. aprill 1925 Tartu – 18. märts 2001) oli eesti botaanik, biogeograaf, sooteadlane, ökoloog ja loodusteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).
Vaata Kasvukohatüüp ja Viktor Masing
Tuntud ka kui Metsakasvukohatüüp.