Kiiremini kui brauser!
26 suhted: Aeg, Aprioorne teadmine, Aristoteles, Bruno Mölder, Fakt, Filosoofia, Hulk, Immanuel Kant, Jüri Saar (filosoof), Kreeka keel, Kvaliteet, Kvantiteet, Mateeria, Märt Väljataga, Olemine, Olemus, Omadus, Paratamatus, Reaalsus, Rektsioon, Ruum, Sündmus, Seisund, Substants, Suhe (filosoofia), Vaim.
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Aeg · Näe rohkem »
Aprioorne teadmine
Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Aprioorne teadmine · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Aristoteles · Näe rohkem »
Bruno Mölder
Bruno Mölder 2014. aasta 2. detsembril seminaril "Rahvusvahelised rahvusteadused rahvusülikoolis" Bruno Mölder (sündinud 18. märtsil 1975) on eesti filosoof.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Bruno Mölder · Näe rohkem »
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Fakt · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Filosoofia · Näe rohkem »
Hulk
Hulga mõiste on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Hulk · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Jüri Saar (filosoof)
Jüri Saar (1941 – 1984) oli eesti filosoof.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Jüri Saar (filosoof) · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kvaliteet
Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Kvaliteet · Näe rohkem »
Kvantiteet
Kvantiteet ehk kogus (ladina keeles quantitas) on asjade loendatav kogus või mõõdetav suurus.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Kvantiteet · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Mateeria · Näe rohkem »
Märt Väljataga
Märt Väljataga esinemas kirjandusfestivalil HeadReadFoto: Ave Maria Mõistlik, 3. juuni 2012 Märt Väljataga (sündinud 30. märtsil 1965) on eesti kirjanduskriitik, filosoof, tõlkija ja luuletaja.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Märt Väljataga · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Olemine · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Olemus · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Omadus · Näe rohkem »
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Paratamatus · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Reaalsus · Näe rohkem »
Rektsioon
Rektsioon ehk sõltumine on alistuse eriliik.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Rektsioon · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Ruum · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Sündmus · Näe rohkem »
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Seisund · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Substants · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Vaim
Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.
Uus!!: Kategooria (filosoofia) ja Vaim · Näe rohkem »
