Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Ants Viires, Anum, Arvi Ränk, Ämber (mõõtühik), Eesti etnograafia sõnaraamat, Eesti rahvakultuuri leksikon, Kangas, Katlaahel, Katlakook, Katlapuu, Katlavinn, Kolmjalg (etnograafia), Lõuna-Eesti, Malm, Pada (Viru-Nigula), Padu, Pajapink, Pajarõngas, Pliit, Poti, Pulmad, Raud, Reheahi, Saun, Talu, Toop, 17. sajand, 18. sajand, 19. sajand.
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Pada ja Ants Viires · Näe rohkem »
Anum
Hispaania savianumad Anum ehk nõu on seest õõnes ese (väiksem mahuti), milles on võimalik hoida tahkes ja tavaliselt ka vedelas olekus aineid, õhukindlalt suletud anumas ka gaasilises olekus aineid.
Uus!!: Pada ja Anum · Näe rohkem »
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Uus!!: Pada ja Arvi Ränk · Näe rohkem »
Ämber (mõõtühik)
Ämber ehk pang on mahuühik, mis on võrdne 12,299 liitriga.
Uus!!: Pada ja Ämber (mõõtühik) · Näe rohkem »
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Uus!!: Pada ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Uus!!: Pada ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »
Kangas
Naine kudumas käsitsi kangaspuudel (India) Kangas on kangaspuudel või kudumismasinal kootud pikk riidetükk, millest saab teha rõivaid ja muid tekstiilesemeidEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.
Uus!!: Pada ja Kangas · Näe rohkem »
Katlaahel
Katlaahel, ka pajaahel, oli raudvarvast ja hambulisest lehest koosnev konstruktsioon, mis riputati rehetoas või suveköögis lee kohaleEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Pada ja Katlaahel · Näe rohkem »
Katlakook
Katlakook ehk pajakook oli puust vahend (kook) katla riputamiseks rehetoa või suveköögi lee kohaleArvi Ränk.
Uus!!: Pada ja Katlakook · Näe rohkem »
Katlapuu
Katlapuu oli ahjukülje sisse tehtud aukudesse kinnitatud puu lee kohal.
Uus!!: Pada ja Katlapuu · Näe rohkem »
Katlavinn
Katlavinn (Mihkli talumuuseum) Katlavinn on seade, mille abil saab kergesti liigutada katelt tule kohale ja kohalt.
Uus!!: Pada ja Katlavinn · Näe rohkem »
Kolmjalg (etnograafia)
Kolmjalg ehk pajaraud on kolme jalaga raudrõngas, mille peal hoiti tulelõkke kohal padasid ja pannisid.
Uus!!: Pada ja Kolmjalg (etnograafia) · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Pada ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Malm
Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku.
Uus!!: Pada ja Malm · Näe rohkem »
Pada (Viru-Nigula)
Pada küla asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Padajõe ääres.
Uus!!: Pada ja Pada (Viru-Nigula) · Näe rohkem »
Padu
Padu (varem ka Pada) on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Uus!!: Pada ja Padu · Näe rohkem »
Pajapink
Pajapink oli neljakandiline puuklotsist jalgadega pingike, millel oli kaks avaust kumerapõhjalise paja toetamiseks, kui see asetati põrandaleArvi Ränk.
Uus!!: Pada ja Pajapink · Näe rohkem »
Pajarõngas
Pajarõngas, ka pajakrants või katlaalus oli alus, millele asetati padaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Pada ja Pajarõngas · Näe rohkem »
Pliit
Pliit on seade, mille kuumutataval horisontaalsel pinnal (pliidiplaadil, -raual või -rõngal) valmistatakse toitu või soojendatakse midagi.
Uus!!: Pada ja Pliit · Näe rohkem »
Poti
pisi Poti ehk pada on kaardimast.
Uus!!: Pada ja Poti · Näe rohkem »
Pulmad
Pulmad ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale (sh siirderiitusi).
Uus!!: Pada ja Pulmad · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Pada ja Raud · Näe rohkem »
Reheahi
Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.
Uus!!: Pada ja Reheahi · Näe rohkem »
Saun
Vana palkseina ja uue rookatusega suitsusaun Hiiumaal 2014. aastal Saun Esna allikajärve ääres Suurupi ülemise tuletorni saun, ehitatud 1896 Palksauna keris ja lava. Kerise kohal on kuumaveepaak Eesti kõige põhjapoolsem saun Keri saarel Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 °C juures) võetakse leili ja pestakse.
Uus!!: Pada ja Saun · Näe rohkem »
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Uus!!: Pada ja Talu · Näe rohkem »
Toop
Toop on vana mahuühik.
Uus!!: Pada ja Toop · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Pada ja 17. sajand · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Pada ja 18. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Pada ja 19. sajand · Näe rohkem »
