Kiiremini kui brauser!
116 suhted: Aafrika, Abasiinid, Abhaasi-adõgee keeled, Abhaasid, Adõgee, Agulid, Anatoolia, Arheoloogia, Armeenia, Armeenlased, Artšid, Aserbaidžaan, Aserbaidžaanlased, Avaarid, Balkaarid, Balkani riigid, Dagestan, Dargid, Dateerimine, Doonau, Ehe, Etnos, Euroopa, Geenivool, Geneetika, Geograafia, Georgia, Grusiinid, Haplogrupp, Harilik nisu, Helmes, Homo erectus, Hunnid, Ida, Ida-Euroopa lauskmaa, Immigratsioon, Indoeuroopa keeled, Ingušid, Inimene (perekond), Iraan, Jääaeg, Järglane, Kabardid, Kaevandamine, Kalmõkid, Karatšaid, Kartveli keeled, Kaspia meri, Kaukaasia, Keel, ..., Keelkond, Kesk-Euroopa, Kirre, Kolju, Korrelatsioon, Kronoloogia, Kujutav kunst, Kumõkid, Kurdid, Lakid, Lazid, Lähis-Ida, Lõuna, Lõuna-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia, Leib, Lesgid, Loe, Luu, Mäestik, Merikarp, Mitokondriaalne DNA, Murre, Must meri, Neandertallane, Neoliitikum, Nisu, Nogaid, Nomaadid, Org, Osseedid, Paleoliitikum, Pärismaalased, Põhja-Kaukaasia, Põllumajandus, Põlvnemine, Populatsioon, Rahvaarv, Rahvas, Rahvastik, Rannik, Ränne, Riik, Rutulid, Sagedus, Slaavi keeled, Stepp, Sulamine, Suur-Kaukasus, Taatlased, Tabassaraanid, Tšerkessid, Tšetšeenid, Tööriist, Türgi, Teooria, Tsahhid, Turgi keeled, Ukrainlased, Uuring, Vahemeri, Vask, Venelased, Venemaa, Viinamari, Y-kromosoom. Laienda indeks (66 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Aafrika · Näe rohkem »
Abasiinid
Abasiinid 19. sajandi keskel Abasiinid (ka abaasid; abasiini keeles абаза) on rahvas, kellest enamik elab Venemaal Karatšai-Tšerkessi Vabariigis.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Abasiinid · Näe rohkem »
Abhaasi-adõgee keeled
Abhaasi-adõgee keeled ehk Loode-Kaukaasia keeled on keelkond Kaukaasia keeli.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Abhaasi-adõgee keeled · Näe rohkem »
Abhaasid
Abhaasid (abhaasi keeles аҧсуаа) on Kaukaasia rahvas.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Abhaasid · Näe rohkem »
Adõgee
Adõgee (ametlik nimi Adõgee Vabariik) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Lõuna föderaalringkonnas.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Adõgee · Näe rohkem »
Agulid
Agulid (endanimetus агулар) on rahvas Dagestanis.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Agulid · Näe rohkem »
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Anatoolia · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Armeenlased · Näe rohkem »
Artšid
Artšid on Põhja-Kaukaasia kaguosa asustav rahvas.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Artšid · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Aserbaidžaanlased
pisi Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserbaidžaanid ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani Azərbaycanlılar آذربایجانلیلار, Azərbaycan türkləri ترکهای آذربایجانی Stephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups. Harvard University Press, 1981, lk 171.) on aserbaidžaani keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Aserbaidžaanlased · Näe rohkem »
Avaarid
Avaarid (ka avaarlased) on rahvas Dagestanis ja naaberaladel.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Avaarid · Näe rohkem »
Balkaarid
Balkaaride asuala Balkaarid (endanimetused аланла, таулула) on turgi rahvas Põhja-Kaukaasias Kabardi-Balkaarias ja naaberaladel.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Balkaarid · Näe rohkem »
Balkani riigid
Balkani riigid Balkani riikideks ehk Balkani maadeks nimetatakse Kagu-Euroopa riike, mis asuvad Balkani poolsaarel.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Balkani riigid · Näe rohkem »
Dagestan
Dagestani Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas. Dagestan asub Kaukasuse peaahelikust põhja jääval mäestiku- ja eelmägede alal Tšetšeenia ja Kaspia mere vahelisel alal. Nimi Dagestan ('mägede maa') tuleneb türgi sõnast dağ ('mägi'), millele on lisatud pärsia sufiks -stan ('maa').
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Dagestan · Näe rohkem »
Dargid
Dargide osakaal nende asualadel Dagestanis 2002. aasta rahvaloenduse järgi Dargid (ka dargiinid; endanimetus дарган, дарганти, даргва) on rahvas Dagestanis.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Dargid · Näe rohkem »
Dateerimine
Dateerimine on aja kindlaks määramine.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Dateerimine · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Doonau · Näe rohkem »
Ehe
August Pollak, "Vaikelu ehetega" (1907) Keenia mees traditsiooniliste ehetega Ehe on ese, mida kasutatakse millegi või kellegi ehtimiseks, kaunistamiseks.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Ehe · Näe rohkem »
Etnos
Etnos (kreeka keeles ἔθνος ethnos 'rahvas') on inimeste kogum, mida iseloomustab ajalooliselt kujunenud ühine kultuur.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Etnos · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Euroopa · Näe rohkem »
Geenivool
Geenivool ehk geenisiire (inglise gene flow) on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Geenivool · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Geneetika · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Geograafia · Näe rohkem »
Georgia
Georgia on Ameerika Ühendriikide osariik.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Georgia · Näe rohkem »
Grusiinid
Grusiinid ehk georglased (varem eesti keeles grusiinlased; gruusia keeles ქართველები (kharthvelebi)) on Lõuna-Kaukaasia rahvas, kes elab põhiliselt Gruusias (2014. aasta rahvaloenduse andmetel 3 224 564).
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Grusiinid · Näe rohkem »
Haplogrupp
Haplogrupp on molekulaarses evolutsioonis sarnaste DNA variantide (haplotüüpide) kogum, mis omab ühist üksiku nukleotiidi polümorfismiga esivanemat.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Haplogrupp · Näe rohkem »
Harilik nisu
Harilik nisu ehk pehme nisu (Triticum aestivum) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Harilik nisu · Näe rohkem »
Helmes
Erikujulised ja eri valmistusviisidega klaashelmed Helmes on ehte osana või tekstiilide kaunistamiseks kasutatav väike ese, mille kuju (sageli ümarjas) ja kasutatud materjal (nt kivi, luu, pärlmutter, klaas) võivad olla mitmesugused.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Helmes · Näe rohkem »
Homo erectus
Homo erectus ("püstine inimene") on perekonda inimene kuuluv hominiid ehk inimlane, kes praeguseks on välja surnud.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Homo erectus · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Hunnid · Näe rohkem »
Ida
Idakaar kompassil Ida (E või O) on üks neljast põhi-ilmakaarest.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Ida · Näe rohkem »
Ida-Euroopa lauskmaa
Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab suure osa Euroopast Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Ida-Euroopa lauskmaa · Näe rohkem »
Immigratsioon
Rändesaldo maailmas. Sinisega on märgitud riigid, kuhu rännatakse, ja punaka värvusega riigid, kust lahkutakse Argentinasse saabuvad Euroopa sisserändajad Immigratsioon ehk sisseränne on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Immigratsioon · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Ingušid
Ingušitar, 1881 Ingušid (endanimetus galgai) on rahvas Põhja-Kaukaasias Inguššias ja mõnel pool mujal, kes kõnelevad nahhi-dagestani keelte hulka kuuluvat inguši keelt.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Ingušid · Näe rohkem »
Inimene (perekond)
Inimene (Homo) on inimlaste perekond, kuhu kuulub inimene ja väljasurnud inimese liigid.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Inimene (perekond) · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Iraan · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Jääaeg · Näe rohkem »
Järglane
Lammas ja tema järglane, lambatall Järglane on sugulisel või suguta paljunemisel tekkinud isend.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Järglane · Näe rohkem »
Kabardid
Kabardid (kabardi-tšerkessi keeles: Къэбэрдей адыгэхэр; adõgee keeles: Къэбэртай адыгэхэр; vene keeles Кабардинцы) ehk kabardiinid on üks adõgee rahvastest.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Kabardid · Näe rohkem »
Kaevandamine
Harku karjäär on avakaevandus, kust ammutatakse lubjakivi VKG Ojamaa kaevandus on maa-alune põlevkivikaevandus Kaevandamine on maavara looduslikust seisundist eemaldamine.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Kaevandamine · Näe rohkem »
Kalmõkid
Kalmõkid teed joomas 19. sajandi lõpul Kalmõkid on mongoli rahvas Venemaa Föderatsioonis Kalmõkkias.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Kalmõkid · Näe rohkem »
Karatšaid
Karatšai vanemad 19. sajandi lõpul Karatšaid on turgi rahvas Põhja-Kaukaasias Karatšai-Tšerkessias ja naaberaladel.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Karatšaid · Näe rohkem »
Kartveli keeled
Kartveli keeled ehk Lõuna-Kaukaasia keeled on Kaukaasia keelte haru, mida kõneldakse Kaukaasias.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Kartveli keeled · Näe rohkem »
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Kaspia meri · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Keel · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Keelkond · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kirre
thumb Kirre (NE ehk NO) on vaheilmakaar, mille asimuut on 45 kraadi.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Kirre · Näe rohkem »
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Kolju · Näe rohkem »
Korrelatsioon
Korrelatsiooniks (keskladina keeles correlatio, vastastikune seos) nimetatakse statistikas juhuslike suuruste X ja Y vahel esinev statistiline seos.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Korrelatsioon · Näe rohkem »
Kronoloogia
Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Kronoloogia · Näe rohkem »
Kujutav kunst
Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, esemeid, keskkonda) kujutav kunst.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Kujutav kunst · Näe rohkem »
Kumõkid
Kumõkkide asuala Kumõkkide lipp Kumõki pere 19.sajandil Kumõkid (endanimetus къумукълар) on turgi rahvas Dagestanis.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Kumõkid · Näe rohkem »
Kurdid
Kurdi mehed (1873) Kurdide asuala Kurdid on kurdi keelt rääkiv omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Kurdid · Näe rohkem »
Lakid
Lakkide osakaal, nende asualadel Dagestanis 2002 a. rahvaloenduse järgi Laki rahvuslipp Lakid on rahvas Dagestanis.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Lakid · Näe rohkem »
Lazid
Lazi mehed traditsioonilises riietuses, 1900 Lazid (lazi ლაზი või ლაზეფე; türgi lazlar, gruusia ლაზი või ჭანი) on rahvakild, kes elab Musta mere ääres Türgis ja vähemal määral Gruusias.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Lazid · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Lõuna
thumb Lõuna (S) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 180 kraadi.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Lõuna · Näe rohkem »
Lõuna-Euroopa
Lõuna-Euroopa Lõuna-Euroopa on piirkond Euroopa lõunaosas.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Lõuna-Euroopa · Näe rohkem »
Lõuna-Kaukaasia
Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »
Leib
Peenleib pisi Leib on rukki- või nisujahust (harvem muust) valmistatud tainast küpsetatud toit.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Leib · Näe rohkem »
Lesgid
Lesgid on rahvas Dagestanis ja Aserbaidžaani põhjaosas.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Lesgid · Näe rohkem »
Loe
thumb Loe ehk põhjalääs (NW) on vaheilmakaar, mille asimuut on 315 kraadi.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Loe · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Luu · Näe rohkem »
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Mäestik · Näe rohkem »
Merikarp
Erisuguseid merikarpe Merikarp ehk merekarp on merelise eluviisiga teo või karbi suuremamõõtmeline välisskelett ehk koda.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Merikarp · Näe rohkem »
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Mitokondriaalne DNA · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Murre · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Must meri · Näe rohkem »
Neandertallane
Nüüdisinimese ja neandertallase koljude võrdlus ''Homo neanderthalensis''(Charles R. Knight) Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo sapiens neanderthalensis) on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest (Homo erectus), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Neandertallane · Näe rohkem »
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Neoliitikum · Näe rohkem »
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Nisu · Näe rohkem »
Nogaid
Nogai tüdrukud rahvariietes 20. sajandi algul pisi Nogaid on turgi rahvas Põhja-Kaukaasias Nogai stepis.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Nogaid · Näe rohkem »
Nomaadid
Saami perekond aastal 1900 Nomaadid (ainsuses nomaad; kreeka keeles (ainsuses) νομάς, nomas, (mitmuses) νομάδες, nomades) on inimesed, inimrühmad või rahvad (rändrahvad), kes rändavad pidevalt ühest elupaigast teise.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Nomaadid · Näe rohkem »
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Org · Näe rohkem »
Osseedid
Osseet 18. sajandi riietuses, Ramonov Vano (19. sajand) Osseedid on idairaani keelte hulka kuuluvat osseedi keelt kõnelev rahvas Kaukaasias.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Osseedid · Näe rohkem »
Paleoliitikum
Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Paleoliitikum · Näe rohkem »
Pärismaalased
Saamide perekond aastal 1900 Põliselanikud ehk pärismaalased ehk aborigeenid on etnos või etnosed, kes on mingil maal elanud teadaolevalt kauem ja varem kui teised, hiljem sisserännanud etnosed või etnoste esindajad.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Pärismaalased · Näe rohkem »
Põhja-Kaukaasia
Põhja-Kaukaasia ehk Ees-Kaukaasia (vene Северный Кавказ) on Kaukaasia osa, mis jääb Kaukasuse peaahelikust põhja poole, ulatudes kuni Aasia ja Euroopa loodusgeograafilise piirini Kuma-Manõtši nõos.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Põhja-Kaukaasia · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Põlvnemine
Põlvnemine on isendi või indiviidi seotus oma esivanematega.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Põlvnemine · Näe rohkem »
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Populatsioon · Näe rohkem »
Rahvaarv
Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Rahvaarv · Näe rohkem »
Rahvas
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Rahvas · Näe rohkem »
Rahvastik
Rahvastik on demograafias inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon, maakera rahvastik) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik).
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Rahvastik · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Rannik · Näe rohkem »
Ränne
Rändesaldo riigiti aastal 2008: positiivne (sinine), negatiivne (oranž), stabiilne (roheline) ja andmed puuduvad (hall) Ränne ehk migratsioon (ka rändamine) on püsiv elukoha vahetus.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Ränne · Näe rohkem »
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Riik · Näe rohkem »
Rutulid
Rutulid (varem eesti keeles rutuulid) on rahvas Dagestanis.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Rutulid · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Sagedus · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Stepp · Näe rohkem »
Sulamine
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Sulamine · Näe rohkem »
Suur-Kaukasus
Kaukasus Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias, osa Kaukasusest.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Suur-Kaukasus · Näe rohkem »
Taatlased
Taatlased on taadi keelt kõnelev rahvas, keda 1979.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Taatlased · Näe rohkem »
Tabassaraanid
Tabassaraanide asuala Tabassaraanid on rahvas Dagestanis.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Tabassaraanid · Näe rohkem »
Tšerkessid
Tšerkessid (endanimetus адыгэ, adõgee) on üks adõgee rahvastest, elupaigaga Karatšai-Tšerkessias.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Tšerkessid · Näe rohkem »
Tšetšeenid
Grupp tšetšeene 19. sajandi lõpul Tšetšeenid on Kaukaasia rahvas, kes elavad peamiselt Tšetšeeni Vabariigis, kus neid elab hinnanguliselt 1,2 miljonit, moodustades 95% rahvastikust.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Tšetšeenid · Näe rohkem »
Tööriist
Käsitööriistad Tööriist on inimese valmistatud või looduslik abivahend, mis lihtsustab mingi eseme valmistamist või mingit tegevust.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Tööriist · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Türgi · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Teooria · Näe rohkem »
Tsahhid
Tsahuride asuala Tsahhid ehk tsahurid on rahvas Dagestanis ja Aserbaidžaanis.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Tsahhid · Näe rohkem »
Turgi keeled
pisi Turgi keeled on Altai keelterühma kuuluv keelkond, mille keeli kõnelevad põhiliselt Kagu-Euroopas ja Aasias elavad turgi rahvad.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Turgi keeled · Näe rohkem »
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Ukrainlased · Näe rohkem »
Uuring
Uuring võib olla.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Uuring · Näe rohkem »
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Vahemeri · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Vask · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Venemaa · Näe rohkem »
Viinamari
Valged viinamarjad on tegelikult rohelised Kollased viinamarjad Mustjassinised viinamarjad Punased viinamarjad Viinamari on viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Viinamari · Näe rohkem »
Y-kromosoom
Inimese Y-kromosoom Y-kromosoom on üks gonosoomidest, mis esineb ainult heterogameetsel sugupoolel (nt isasimetajatel, ka mehel) koos ühe X-kromosoomiga.
Uus!!: Kaukaasia rahvad ja Y-kromosoom · Näe rohkem »
