Kiiremini kui brauser!
31 suhted: A Treatise of Human Nature, Aspekt, David Hume, David Sanford, Donald Davidson, Epifenomenalism, Fakt, Füüsikaline suurus, Hans Reichenbach, Jäävusseadus, Kontrafaktuaalne sõltuvus, Lahkarvamus, Lõpp-põhjus, Metafüüsika, Nähtus, Omadus, Paratamatus, Põhjus, Põhjuslik tajuteooria, Põhjuslik uurimus, Pidevus, Sündmus, Seletus, Seos, Struktuur, Tegu, Tingimus, 1739, 1748, 1980, 1985.
A Treatise of Human Nature
"A Treatise of Human Nature" ("Traktaat inimloomusest") on David Hume'i filosoofiline raamat.
Uus!!: Põhjuslikkus ja A Treatise of Human Nature · Näe rohkem »
Aspekt
Aspekt (ladina sõnast aspectus 'vaade') on seisu- või vaatekoht, millelt käsitletakse mõnda nähtust (asja, sündmuse, objekti, mõistet), nähtuse üks külgi.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Aspekt · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Põhjuslikkus ja David Hume · Näe rohkem »
David Sanford
David H. Sanford (sündinud 13. detsembril 1937 Detroitis Michigani osariigis) on USA päritolu filosoof.
Uus!!: Põhjuslikkus ja David Sanford · Näe rohkem »
Donald Davidson
Donald Herbert Davidson (6. märts 1917 Springfield, Massachusetts – 30. august 2003 Berkeley, California) oli ameerika filosoof, analüütilise filosoofia suurkujusid.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Donald Davidson · Näe rohkem »
Epifenomenalism
Epifenomenalism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt on olemas epifenomenid – entiteedid, mis on küll põhjustatud, kuid millel pole tagajärgi (või pole füüsilisi tagajärgi).
Uus!!: Põhjuslikkus ja Epifenomenalism · Näe rohkem »
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Fakt · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Hans Reichenbach
Hans Reichenbach (26. september 1891 HamburgMauro Murzi., Interneti filosoofiaentsüklopeedia. – 9. aprill 1953 Los Angeles) oli saksa füüsik, filosoof ja loogik.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Hans Reichenbach · Näe rohkem »
Jäävusseadus
Jäävusseadus (ingl conservation law) on füüsikaseadus, mis ütleb, et vaadeldavas isoleeritud süsteemis mingi kindel mõõdetav füüsikaline suurus ei muutu, kui selles süsteemis toimub mingi muutus.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Jäävusseadus · Näe rohkem »
Kontrafaktuaalne sõltuvus
Sündmus A on kontrafaktuaalses sõltuvuses sündmusest B parajasti siis, kui A ei oleks aset leidnud, kui B ei oleks aset leidnud.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Kontrafaktuaalne sõltuvus · Näe rohkem »
Lahkarvamus
Lahkarvamus on kahe või enama isiku erimeelsused (arvamused) millegi suhtes.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Lahkarvamus · Näe rohkem »
Lõpp-põhjus
Lõpp-põhjus ehk eesmärkpõhjus (ladina causa finalis) on põhjus, mis seotud eesmärgiga.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Lõpp-põhjus · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Nähtus
Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Nähtus · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Omadus · Näe rohkem »
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Paratamatus · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Põhjus · Näe rohkem »
Põhjuslik tajuteooria
Põhjuslik ehk kausaalne tajuteooria on epistemoloogiline seisukoht, et tajumine tähendab viibimist tajutava objektiga õiges põhjuslikus seoses olevas seisundis.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Põhjuslik tajuteooria · Näe rohkem »
Põhjuslik uurimus
Põhjuslik uurimus on põhjuse ja tagajärje suhte uurimine .
Uus!!: Põhjuslikkus ja Põhjuslik uurimus · Näe rohkem »
Pidevus
Pidevuse all mõistetakse üldkeeles katkematut edasikestmist või ühendust.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Pidevus · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Sündmus · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Põhjuslikkus ja Seletus · Näe rohkem »
Seos
Seos (ladina keeles nexus, saksa keeles Verknüpfung) on objektide vastastikune tingitus või sõltuvus, mille puhul ühe objekti olemasolu, puudumine või muutumine on teise objekti olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Seos · Näe rohkem »
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Struktuur · Näe rohkem »
Tegu
Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Tegu · Näe rohkem »
Tingimus
Tingimus on objekti või nähtuse omadus, mis võimaldab (tagab, tingib) midagi või arvatakse midagi võimaldavat.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Tingimus · Näe rohkem »
1739
1739.
Uus!!: Põhjuslikkus ja 1739 · Näe rohkem »
1748
1748.
Uus!!: Põhjuslikkus ja 1748 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Põhjuslikkus ja 1980 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Põhjuslikkus ja 1985 · Näe rohkem »
