Kiiremini kui brauser!
97 suhted: Antonio Possevino, Arnold von Vietinghoff, Bērzaune vasallilinnus, Burchard von Dreileben, Dietrich Damerow, Eduard Philipp Körber, Elva vald, Goswin von Herike, Gustav II Adolf, Hermann von Buxhövden, Jam-Zapolski vaherahu, Jüriöö ülestõus, Kalvi Aluve, Karula, Kastell, Kavilda ürgorg, Kavilda mõis, Lüneburg, Leedu, Liivi sõda, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa ordu, Otepää, Otepää muinaslinnus, Otepää piiskopilinnus, Poola kuningas, Puhja, Puhja kihelkond, Puhja kirik, Rannu, Rootsi kuningas, Rosen, Rzeczpospolita, Saksa keel, Sangaste, Stefan Batory, Tartu, Tartu piiskop, Tartu piiskopilinnus, Tartu piiskopkond, Tartumaa, Theoderic de Bekeshovede, Tiesenhausen, Torn, Ugandi, Urbanus V, Vaabina vasallilinnus, Vasallilinnus, Vastseliina piiskopilinnus, Viljandi komtuur, ..., Wennemar von Brüggenei, Zygmunt III Waza, 1223, 1224, 1260, 1354, 1361, 1362, 1396, 1397, 1449, 1481, 1486, 1493, 1495, 1499, 1515, 1522, 1543, 1546, 1550, 1558, 1564, 1568, 1577, 1582, 1584, 1587, 1588, 1590, 1591, 1600, 1626, 1627, 1628, 1634, 1649, 1655, 1656, 1658, 1670, 1781, 1789, 1802, 1862, 1993, 2019. Laienda indeks (47 rohkem) »
Antonio Possevino
:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Antonio Possevino · Näe rohkem »
Arnold von Vietinghoff
Arnold von Vietinghoff (ka Vietinghof, Vitinghove, surnud 11. juulil 1364) oli Liivi ordu maameister aastatel 1360–1364.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Arnold von Vietinghoff · Näe rohkem »
Bērzaune vasallilinnus
Linnuse territooriumil olev tornivare, ilmselt ümara suurtükitorni oma. U. 2010. aastal Berzaune vasallilinnus (eesti Bersoni, saksa Bersohn, vene Berzon) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Sesviina (Cesvaine) linnusepiirkonda ja oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Bērzaune vallas (Bērzaunes pagasts), Bērzaune asulas, Bērzaune jõe ülemjooksu vasakkaldal, Bērzaune luteri kirikust 350 m lõunas.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Bērzaune vasallilinnus · Näe rohkem »
Burchard von Dreileben
Burchard von Dreileben (ka Borchart van Dreinlove, Dreyleven, ladinapäraselt Borgardus de Drelegen) oli Liivimaa ordumeister aastatel 1340–1345.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Burchard von Dreileben · Näe rohkem »
Dietrich Damerow
Dietrich III Damerow (surnud umbes 1410) oli Tartu piiskop aastatel 1379–1400.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Dietrich Damerow · Näe rohkem »
Eduard Philipp Körber
Eduard Philipp Körber Eduard Philipp Körber (17. juuni 1770 Tori – 12. veebruar 1850 Tartu) oli Liivimaa vaimulik.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Eduard Philipp Körber · Näe rohkem »
Elva vald
Elva vald on 2.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Elva vald · Näe rohkem »
Goswin von Herike
Goswin von Herike (ka Herreke; surnud 10. septembril 1359) oli Liivi ordu maameister aastatel 1345–1359.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Goswin von Herike · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Hermann von Buxhövden
Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürst, kui ka vaimulik valitseja.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Hermann von Buxhövden · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »
Kalvi Aluve
Kalvi Aluve (7. mai 1929 Rakvere – 28. september 2009 Tallinn) oli eesti arhitekt ja arhitektuuriajaloolane.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Kalvi Aluve · Näe rohkem »
Karula
Karula on küla Valgamaal Valga vallas.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Karula · Näe rohkem »
Kastell
Kastell on linnusetüüp, kus peamist kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt paiknev ringmüür.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Kastell · Näe rohkem »
Kavilda ürgorg
Kavilda ürgorg Annikoru külas. Kavilda ürgorg on osaliselt kaitstav ürgorg Tartu maakonnas Elva vallas ja Konguta vallas.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Kavilda ürgorg · Näe rohkem »
Kavilda mõis
Kavilda mõis, ka Vana-Kavilda mõis (saksa keeles Kawelecht, ka Alt-Kawelecht) oli riigimõis, varem rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Kavilda mõis · Näe rohkem »
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Lüneburg · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Leedu · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Liivimaa konföderatsioon · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Otepää · Näe rohkem »
Otepää muinaslinnus
Otepää linnamägi ja Otepää linnus. Johann Christoph Brotze Otepää muinaslinnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Otepää muinaslinnus · Näe rohkem »
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Puhja
Puhja on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Puhja · Näe rohkem »
Puhja kihelkond
Puhja Püha Dionysiuse kirik Puhja kihelkond (lühend Puh; saksa keeles Kirchspiel Kawelecht) on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Puhja kihelkond · Näe rohkem »
Puhja kirik
Puhja kirik 1970ndatel Mälestuskivide avamine Adrian Virginiusele ja Käsu Hansule 1988. aastal Puhja kirik (ka: Puhja Püha Dionysiuse kirik) on kirik Puhja alevikus, Elva vallas, Tartu maakonnas.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Puhja kirik · Näe rohkem »
Rannu
Rannu on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Rannu · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rosen
Rosen on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Rosen · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sangaste
Sangaste ehk Sangastõ ehk Kirikuküla on alevik Valga maakonnas Otepää vallas.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Sangaste · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Tartu piiskopilinnus
Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Tartu piiskopilinnus · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Tartumaa · Näe rohkem »
Theoderic de Bekeshovede
Theoderic de Bekeshovede (ka Theoderic(h) von Buxhövden, von Buxhoeveden, de Bikeshoved, Theoderic(h) de Raupe, de Raupena, de Rope, de Ropa, von der Ropp) oli Riia piiskopi Alberti vend, Idumea foogt, oma teise venna piiskop Hermanni vasall Ugandis ning de Rope'de (von der Ropp) mõisnikusoo rajaja.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Theoderic de Bekeshovede · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Torn
Pisa kellatorn. Torn on kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Torn · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Ugandi · Näe rohkem »
Urbanus V
Urbanus V (Guillaume de Grimoard, 1310 – 19. detsember 1370) oli paavst 1362–1370.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Urbanus V · Näe rohkem »
Vaabina vasallilinnus
Vaabina linnuse territoorium 2014. aastal. Vaade idast linnuseala lääneplatoole Vaabina vasallilinnus (saksa keeles Ülzen, Uelzen) oli Tartu piiskopkonna lõunaosas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Võru maakonna Antsla valla Vaabina küla territooriumil.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Vaabina vasallilinnus · Näe rohkem »
Vasallilinnus
Vasallilinnus on vasalli poolt rajatud või kasutuses olnud linnus.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Vasallilinnus · Näe rohkem »
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »
Viljandi komtuur
Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Viljandi komtuur · Näe rohkem »
Wennemar von Brüggenei
Wennemar von Brüggenei oli Liivi ordu maameister aastatel 1389–1401.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Wennemar von Brüggenei · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
1223
1223.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1223 · Näe rohkem »
1224
1224.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1224 · Näe rohkem »
1260
1260.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1260 · Näe rohkem »
1354
1354.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1354 · Näe rohkem »
1361
1361.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1361 · Näe rohkem »
1362
1362.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1362 · Näe rohkem »
1396
1396.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1396 · Näe rohkem »
1397
1397.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1397 · Näe rohkem »
1449
1449.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1449 · Näe rohkem »
1481
1481.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1481 · Näe rohkem »
1486
1486.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1486 · Näe rohkem »
1493
1493.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1493 · Näe rohkem »
1495
1495.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1495 · Näe rohkem »
1499
1499.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1499 · Näe rohkem »
1515
1515.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1515 · Näe rohkem »
1522
1522.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1522 · Näe rohkem »
1543
1543.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1543 · Näe rohkem »
1546
1546.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1546 · Näe rohkem »
1550
1550.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1550 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1558 · Näe rohkem »
1564
1564.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1564 · Näe rohkem »
1568
1568.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1568 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1577 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1582 · Näe rohkem »
1584
1584.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1584 · Näe rohkem »
1587
1587.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1587 · Näe rohkem »
1588
1588.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1588 · Näe rohkem »
1590
1590.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1590 · Näe rohkem »
1591
1591.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1591 · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1600 · Näe rohkem »
1626
1626.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1626 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1627 · Näe rohkem »
1628
1628.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1628 · Näe rohkem »
1634
1634.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1634 · Näe rohkem »
1649
1649.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1649 · Näe rohkem »
1655
1655.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1655 · Näe rohkem »
1656
1656.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1656 · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1658 · Näe rohkem »
1670
1670.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1670 · Näe rohkem »
1781
1781.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1781 · Näe rohkem »
1789
1789.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1789 · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1802 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1862 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 1993 · Näe rohkem »
2019
2019.
Uus!!: Kavilda vasallilinnus ja 2019 · Näe rohkem »
