Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Eesti Teadusfond, Estonian Journal of Archaeology, Harjumaa, Henriku Liivimaa kroonika, Izjaslav I, Jaroslav Tark, Kalevipoja sängi tüüpi linnus, Keava II linnamägi, Kehtna vald, Kiievi-Vene, Kraav, Kroonika, Kruus, Linnaaluste, Linnamägi, Linnus, Lohu linnuse piiramine, Päike, Rapla maakond, Sossolid, Suurvürst, Tartu linnus, Tšuudid, Valter Lang, Viikingiaeg, 1030, 1061, 11. sajand, 12. sajand, 1410, 1904, 9. sajand.
Ain Mäesalu
Ain Mäesalu aastal 2010 Ain Mäesalu (sündinud 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Uus!!: Keava linnamägi ja Ain Mäesalu · Näe rohkem »
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Uus!!: Keava linnamägi ja Andres Tvauri · Näe rohkem »
Eesti Teadusfond
Eesti Teadusfond (lühend ETF) oli riikliku teaduspoliitika elluviimiseks, teadusprojektide finantseerimiseks loodud asutus.
Uus!!: Keava linnamägi ja Eesti Teadusfond · Näe rohkem »
Estonian Journal of Archaeology
Estonian Journal of Archaeology ('Eesti arheoloogiaajakiri') on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös ning.
Uus!!: Keava linnamägi ja Estonian Journal of Archaeology · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Keava linnamägi ja Harjumaa · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Keava linnamägi ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Izjaslav I
Izjaslav I (1024–1078) oli Vana-Vene suurvürst aastatel 1054–1068, 1069–1073 ja 1076–1078, Novgorodi vürst, Kiievi vürst ja Volõõnia vürst.
Uus!!: Keava linnamägi ja Izjaslav I · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Keava linnamägi ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Kalevipoja sängi tüüpi linnus
Kalevipoja säng on II tüüpi muinaslinnus.
Uus!!: Keava linnamägi ja Kalevipoja sängi tüüpi linnus · Näe rohkem »
Keava II linnamägi
Keava II linnamägi ehk Keava Võnnumägi on linnamägi, mis asub Keava linnusest 700–800 m põhja pool, Keava–Hõreda teest 150 m läänes Linnaalustes.
Uus!!: Keava linnamägi ja Keava II linnamägi · Näe rohkem »
Kehtna vald
Kehtna vald on vald Rapla maakonna lõunaosas.
Uus!!: Keava linnamägi ja Kehtna vald · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Keava linnamägi ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kraav
Korrashoitud kraav Hollandis Laurits Andersen Ring, "Kraavikaevajad" (1885) Kraav on kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas.
Uus!!: Keava linnamägi ja Kraav · Näe rohkem »
Kroonika
Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.
Uus!!: Keava linnamägi ja Kroonika · Näe rohkem »
Kruus
Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.
Uus!!: Keava linnamägi ja Kruus · Näe rohkem »
Linnaaluste
Linnaaluste on küla Rapla maakonnas Kehtna vallas Keava aleviku kõrval.
Uus!!: Keava linnamägi ja Linnaaluste · Näe rohkem »
Linnamägi
Pada linnamägi Linnamägi on looduslik seljak või küngas, millel asus linnus või kindlustatud asula.
Uus!!: Keava linnamägi ja Linnamägi · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Keava linnamägi ja Linnus · Näe rohkem »
Lohu linnuse piiramine
Lohu linnuse piiramine toimus 1223./1224.
Uus!!: Keava linnamägi ja Lohu linnuse piiramine · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Keava linnamägi ja Päike · Näe rohkem »
Rapla maakond
Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Keava linnamägi ja Rapla maakond · Näe rohkem »
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Uus!!: Keava linnamägi ja Sossolid · Näe rohkem »
Suurvürst
Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18. sajandist alates ka osade kõrgaadlike tiitel Venemaal.
Uus!!: Keava linnamägi ja Suurvürst · Näe rohkem »
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Keava linnamägi ja Tartu linnus · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Keava linnamägi ja Tšuudid · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Keava linnamägi ja Valter Lang · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Keava linnamägi ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
1030
1030.
Uus!!: Keava linnamägi ja 1030 · Näe rohkem »
1061
1061.
Uus!!: Keava linnamägi ja 1061 · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Keava linnamägi ja 11. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Keava linnamägi ja 12. sajand · Näe rohkem »
1410
1410.
Uus!!: Keava linnamägi ja 1410 · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Keava linnamägi ja 1904 · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Keava linnamägi ja 9. sajand · Näe rohkem »
