7 suhted: Eesti kirjakeele norm, Keelenorming, Lause, Süntaktika, Sõna, Sõnaühend, Sõnamoodustus.
Eesti kirjakeele norm
Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem, mille ülesandeks on tagada ametliku keelekasutuse ühtlus ja selgus ning suunata avalikku keelekasutust.
Uus!!: Keelenorm ja Eesti kirjakeele norm · Näe rohkem »
Keelenorming
Keelenorming (lühemalt ka norming) on keelenormi fikseering keelekorraldusallikais (nt "Õigekeelsussõnaraamatus").
Uus!!: Keelenorm ja Keelenorming · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Keelenorm ja Lause · Näe rohkem »
Süntaktika
Süntaktika on keeleteaduse (või üldisemalt semiootika, samuti loogika) haru, mis tegeleb keele (või muu märgisüsteemi) märkide vaheliste seoste (süntaksi) uurimisega.
Uus!!: Keelenorm ja Süntaktika · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Keelenorm ja Sõna · Näe rohkem »
Sõnaühend
Sõnaühend on grammatiliselt seostuvate täistähenduslike ehk iseseisvate sõnade ühendus.
Uus!!: Keelenorm ja Sõnaühend · Näe rohkem »
Sõnamoodustus
Sõnamoodustus on grammatika osa, mis kirjeldab sõnade morfeemkoosseisu.
Uus!!: Keelenorm ja Sõnamoodustus · Näe rohkem »