Sisukord
48 suhted: Babüloonia, Balalaika, Bandžo, Elektrikitarr, Harf, Heli, Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus, Kannel, Karl August Hermann, Kõlakast, Keelpillide loend, Keelpilliorkester, Kitara, Kitarr, Klaver, Klavessiin, Klaviatuur (muusika), Klavikord, Kontrabass, Kordofonid, Lauto, Lüüra, Mandoliin, Metallid, Muusikainstrument, Muusikainstrumentide loend, Muusikainstrumentide süstemaatiline loend, Muusikaline heli, Näppepillid, Pillikeel, Plektron, Poogen (muusika), Poogenkeelpillid, Rebekk, Reet Kasik, Resonaator, Roop (muusika), Sümfooniaorkester, Sõrmlaud, Skulptuur, Tšello, Tsitter, Ukulele, Võnkumine, Viiul, Viiuli perekond, Vioola, 1886.
- Orkestrid
Babüloonia
Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.
Vaata Keelpillid ja Babüloonia
Balalaika
Balalaika (vene keeles балала́йка) on kolme keele, puust kolmnurkse kõlakasti ja pika sõrmlauaga vene keelpill.
Vaata Keelpillid ja Balalaika
Bandžo
Tenorbandžo Bandžo on Ameerikast pärit keelpill, mida kasutatakse kantri- ja džässmuusikas.
Vaata Keelpillid ja Bandžo
Elektrikitarr
Fenderi elektrikitarr Elektrikitarr on muusikainstrument, kordofon.
Vaata Keelpillid ja Elektrikitarr
Harf
Bishapurist välja kaevatud Sassaniidide mosaiik harfimängijast Harf on näppekeelpill, millel on enamasti 47 keelt ja diapasoon 6 ja pool oktavit.
Vaata Keelpillid ja Harf
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Vaata Keelpillid ja Heli
Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus
Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus on saksa etnomusikoloogide Erich Moritz von Hornbosteli ja Curt Sachsi loodud muusikainstrumentide liigitamise süsteem, mille kohaselt muusikainstrumendid on liigitatud heli tekitamise viisi järgi.
Vaata Keelpillid ja Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus
Kannel
38 keelega kannel 280px Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument.
Vaata Keelpillid ja Kannel
Karl August Hermann
Karl August Hermann TÜ lektor Karl August Hermann Karl August Hermann (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.
Vaata Keelpillid ja Karl August Hermann
Kõlakast
Kitarri põhjata kõlakast Kõlakast on keelpilli kambrikujuline avaga osa, mis muudab pilli tekitatavat heli, võimendab seda resonantsi abil ja vahendab ümbritsevasse õhku.
Vaata Keelpillid ja Kõlakast
Keelpillide loend
__NoTOC__ Sellel leheküljel on loetletud keelpille.
Vaata Keelpillid ja Keelpillide loend
Keelpilliorkester
Keelpilliorkester Inglismaal Keelpilliorkester on keelpillidest koosnev orkester.
Vaata Keelpillid ja Keelpilliorkester
Kitara
Apollon kitaraga Kitara oli muusikainstrument vanaajal.
Vaata Keelpillid ja Kitara
Kitarr
Epiphone'i elektrikitarr Kitarr on kromaatiline keelpill.
Vaata Keelpillid ja Kitarr
Klaver
Henriëtte Ronner-Knip (1897) Klaver on klahvpill.
Vaata Keelpillid ja Klaver
Klavessiin
Klavessiin (ka tšembalo; prantsuse keeles clavecin, itaalia keeles clavicembalo, cembalo, inglise keeles harpsichord) on muusikainstrument (klahvkeelpill, näppekeelpill), mille heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamisega näpitakse plektroniga (sulerootsuga).
Vaata Keelpillid ja Klavessiin
Klaviatuur (muusika)
Kolmeoktavine klaviatuur Klaviatuur ehk klahvistik on muusikas klahvpilli osa.
Vaata Keelpillid ja Klaviatuur (muusika)
Klavikord
Klavikord on Euroopa klahvpill.
Vaata Keelpillid ja Klavikord
Kontrabass
Kontrabass on keelpill, mis kuulub viiuli perekonda.
Vaata Keelpillid ja Kontrabass
Kordofonid
Kordofonid - Cornelis Sachtleven. Duett. 1635 Kordofonid on muusikainstrumendid, kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel.
Vaata Keelpillid ja Kordofonid
Lauto
Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill.
Vaata Keelpillid ja Lauto
Lüüra
Lüüra on keelpill, mida kasutati juba Antiik-Kreekas.
Vaata Keelpillid ja Lüüra
Mandoliin
Mandoliin on ümara- või lamedapõhjalise kõlakastiga, sõrmlaua ja harilikult nelja samale kõrgusele häälestatud keelepaariga väike kaheksakeeleline keelpill.
Vaata Keelpillid ja Mandoliin
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Keelpillid ja Metallid
Muusikainstrument
Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend.
Vaata Keelpillid ja Muusikainstrument
Muusikainstrumentide loend
Siin on alfabeetiliselt loetletud muusikainstrumente.
Vaata Keelpillid ja Muusikainstrumentide loend
Muusikainstrumentide süstemaatiline loend
Siin on süstemaatiliselt loetletud muusikainstrumente. Süstematiseerimise alused.
Vaata Keelpillid ja Muusikainstrumentide süstemaatiline loend
Muusikaline heli
Muusikaline heli ehk muusikaheli ehk toon, on heli, millel on lisaks muudele heli põhiomadustele helitugevusele, helikestusele, tämbrile ja toposele selgelt eristatav helikõrgus.
Vaata Keelpillid ja Muusikaline heli
Näppepillid
Näppepillid (saksa keeles Zupfinstrumente) ehk näppekeelpillid (inglise keeles plucked string instruments), ka näpitspillid on keelpillid, mida mängitakse sõrmedega või elastse plaadikese (plektroniga) näppides.
Vaata Keelpillid ja Näppepillid
Pillikeel
Mähisega keeled Pillikeel ehk lihtsalt keel on kordofoni (keeltega muusikainstrumendi) osa, mis võnkumisel tekitab heli.
Vaata Keelpillid ja Pillikeel
Plektron
Kitarriplektronid. Ülevalt päripäeva: plastplektron, imiteeritud kilpkonnakilp, plastplektron hõõrdumisvastase kattega, roostevabast terasest plektron, (võrdhaarne) kolmnurkplektron, "hai uim". Plektron (kreeka sõnast tähendusega 'lööma') on plastist või harvemini muust materjalist ese, mis on mõeldud näppekeelpillide (kõige sagedamini kitarri, kuid näiteks ka kandle) keelte tõmbamiseks.
Vaata Keelpillid ja Plektron
Poogen (muusika)
Tšello poogen Poogna osad Poogen on vahend, millega muusikainstrumendi teatud osa vastu hõõrumisel tekib vibratsioon, mille pill muudab heliks.
Vaata Keelpillid ja Poogen (muusika)
Poogenkeelpillid
Poogenkeelpillid ehk poogenpillid on keelpillid, mille mängimisel kasutatakse poognat.
Vaata Keelpillid ja Poogenkeelpillid
Rebekk
Rebekk on pooliku pirni kujulise kerega puidust poogenkeelpill, mis oli populaarne 14.–16.
Vaata Keelpillid ja Rebekk
Reet Kasik
Reet Kasik (sündinud 5. mail 1946) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.
Vaata Keelpillid ja Reet Kasik
Resonaator
Resonaator (ladina keeles resonare 'vastu kajama') on füüsikas keha või kehade süsteem, mis on võimeline hakkama välise ergutuse toimel võnkuma resonantsi tõttu.
Vaata Keelpillid ja Resonaator
Roop (muusika)
Viiuli roop Kitarri roop Kromaatilise kandle roop Roop on keelpillide ja mõnede klahvpillide metallist, puidust või luust detail, mis ühendab keeli pilli kerega, on keelte võnkuva osa alguseks ja kannab nende võnkumist edasi pilli kerele.
Vaata Keelpillid ja Roop (muusika)
Sümfooniaorkester
Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad.
Vaata Keelpillid ja Sümfooniaorkester
Sõrmlaud
Kitarri krihvidega sõrmlaudSõrmlaud on kaelaga keelpillide pikk ja kitsas osa, mille poole vajutatakse pillikeeli, et määrata keele kõlava osa pikkus ja seega helikõrgus.
Vaata Keelpillid ja Sõrmlaud
Skulptuur
Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis Guanyini puuskulptuur Hongkongi kunstimuuseumis Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.
Vaata Keelpillid ja Skulptuur
Tšello
Tšello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill.
Vaata Keelpillid ja Tšello
Tsitter
Tsitter Tsitter on kandlesarnane keelpill.
Vaata Keelpillid ja Tsitter
Ukulele
Martin 3K ukulele 1930. aastatest Henry Kailimai ukulele pala Noodivihiku "My Pretty Hawaiian Baby" kaanekujundus 1920. aastast Ukulele on kitarri meenutav Hawaii päritolu keelpill.
Vaata Keelpillid ja Ukulele
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Vaata Keelpillid ja Võnkumine
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Vaata Keelpillid ja Viiul
Viiuli perekond
Viiuli, vioola ja tšello poogen Viiuli perekond on pilliperekond, mis koosneb viiulisarnastest poogenkeelpillidest.
Vaata Keelpillid ja Viiuli perekond
Vioola
Vioola ehk altviiul (itaalia keeles viola) on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill.
Vaata Keelpillid ja Vioola
1886
1886.
Vaata Keelpillid ja 1886
Vaata ka
Orkestrid
- Keelpillid
- Keelpilliorkester
- Orkester
Tuntud ka kui Keelpill.