Side

867 suhted: Aatom, Aatomiabsorptsioonispektroskoopia, Aatomiemissioonispektroskoopia, Aatomimudel, Aatomiraadius, Aatomispekter, Aatomispektroskoopia, Aatomituum, Aatommass, Aatommassiühik, Aatomnumber, Aatomorbitaal, Aatomrefraktsioon, Aatomruumala, Aatomsoojus, Aatomvõre, Absorbent, Absorptsioon (keemia), Absorptsioonikolonn, Adhesioon, Adiabaat, Adiabaatiline protsess, Adsorbent, Adsorptsioon, Adsorptsioonkromatograafia, Adukt, Aerosool, Afiinsuskromatograafia, Afineerimine, Aglükoon, Agregaatolek, Ahela ülekanne, Ahela kasv, Ahela lõpetamine, Ahela levik, Ahelaisomeeria, Ahelpolümerisatsioon, Ahelreaktsioon (keemia), Aine omadused, Ainehulk, Aineosake, Ainete puhastamine, Aktiivsüsi, Aktiivsete põrgete teooria, Aktiivtsenter, Aktinoidid, Aktivatsioonienergia, Aktseptor (keemia), Akvameetria, Aldehüüdid, ..., Aldoolkondensatsioon, Aldoosid, Aleksejevi reegel, Alfaheeliks, Alifaatsed ühendid, Alitsüklilised ühendid, Alkaanid, Alkaloidid, Alküülhaliidid, Alküülimine, Alküülkloriidid, Alküülrühm, Alküünid, Alkeemia, Alkeenid, Alkeenide metatees, Alkoholaadid, Alkoholid, Alkoksürühm, Allüülne asend, Allüülne ümbergrupeering, Allüülne kloorimine, Allüülrühm, Allüülsed ühendid, Allüülsed rühmad, Allosteeriline regulatsioon, Allotroopia, Aluminotermiline reaktsioon, Alumosilikaadid, Alus (keemia), Aluseline keskkond, Aluseline oksiid, Aluselisus, Amfoteerne aine, Amfoteerne oksiid, Amfoteersus, Amiidid, Amiinid, Aminoglükosiidid, Aminohapped, Aminorühm, Ammoonium, Ammooniumhüdroksiid, Amorfne aine, Analüüt, Analüütiline keemia, Analüütiline proov, Anhüdriidid, Anioon, Anodeerimine, Anomeer, Anomeerne efekt, Anomeerne süsinik, Anorgaaniline aine, Anorgaaniline analüüs, Anorgaaniline ühend, Anorgaaniline keemia, Anorgaanilised polümeerid, Arüülrühm, Areenid, Aromaatsus, Arrheniuse võrrand, Arvutuskeemia, Asümmeetriline süntees, Asümmeetriline süsinik, Asendiisomeeria, Asendusrühm, Asendusreaktsioon, Aseotroopne destillatsioon, Aseotroopne segu, Astmeline dissotsiatsioon, Astmeline polümerisatsioon, Astmeline reaktsioon, Atsüülimine, Atsüülrühm, Atsetaalid, Atsetüülimine, Atsetüülrühm, Atsetoksüülrühm, Aufbau printsiip, Aurumine, Aurustamine, Aurutamine (keemia), Autokatalüüs, Autooksüdatsioon, Avatud süsteem, Avogadro arv, Avogadro seadus, Bürett, Beeri seadus, Beetalaktaamid, Bensüülrühm, Bensoüülrühm, Bensoiinkondensatsioon, Bifunktsionaalne ühend, Bioanorgaaniline keemia, Biokeemiline hapnikutarve, Bioorgaaniline keemia, Biureedireaktsioon, Bohri aatomiteooria, Boltzmanni konstant, Bose-Einsteini statistika, Bosonid, Boyle'i-Mariotte'i seadus, Broomimine, Brutoreaktsioon, Bunseni põleti, Bunseni reaktsioon, Butüülrühm, Carnot' tsükkel, CAS-i registreerimisnumber, Cis-trans-isomeeria, Claiseni kondensatsioon, Clapeyroni-Clausiuse võrrand, Comptoni hajumine, D-elemendid, Deani-Starki aparaat, Dehüdraatimine, Dehüdrogeenimine, Dehüdrohalogeenimine, Dehüdrokloreerimine, Dekarboksüülimine, Demetülatsioon, Denaturatsioon, Dendrimeer, Deprotoneerimine, Derivaat, Derivatiseerimine, Desoksüribonukleotiidid, Desorptsioon, Destillatsioonikolonn, Destilleerimine, Dialüüs, Diastereomeer, Dieenid, Difraktsioon, Difusioon, Difusioonlimiteeritud reaktsioon, Dimeer, Dioolid, Dipool, Dipoolmoment, Diraci võrrand, Dispergant, Dissotsiatsioon (keemia), Dissotsiatsiooniaste, Dissotsiatsioonikonstant, Ditiokarbonaadid, Doonor (keemia), Een-reaktsioon, Eeterlikud õlid, Eetrid, Efervestsents, Eksikaator, Eksklusioonkromatograafia, Eksotermiline reaktsioon, Eksponendieelne tegur, Ekstraktsioon, Ekvivalent (keemia), Ekvivalentpunkt, Elav polümerisatsioon, Elektriline kaksikkiht, Elektrofiil, Elektrofiilne liitumine, Elektroforees, Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia, Elektrokeemiline potentsiaal, Elektrokromatograafia, Elektrolüüs, Elektrolüüt, Elektrolüütiline dissotsiatsioon, Elektron, Elektronafiinsus, Elektronegatiivsus, Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia, Elektronkate, Elektronkiht, Elektronkonfiguratsioon, Elektronpaar, Elektronskeem, Elektroodipotentsiaal, Elektroosmoos, Elektropihustusionisatsioon, Elektrosüntees, Elementaarlüli, Elementaarreaktsioon, Elimineerimisreaktsioon, Elueerimine, Empiiriline valem, Emulgaator, Emulsioon, Enantiomeer, Endotermiline reaktsioon, Energia, Enooleetrid, Enoolid, Ensümaatiline hüdrolüüs, Entalpia, Entroopia, Epoksiidid, Ergastatud olek, Eripöörang, Eripind, Estrid, Etaanhape, Etüülrühm, Faas (füüsikaline keemia), Faasiülekande katalüüs, Faasisiire, Faraday arv, Füüsikaline keemia, Füüsikalised omadused, Fütokeemia, Fenüülrühm, Fenoolglükosiidid, Fenoolid, Filterpaber, Flegma, Flogiston, Flokulatsioon, Flotatsioon, Fluorestsents, Fluoriidid, Fosfaadid, Fosfolipiidid, Fosforüülumine, Fosgeen, Fotokeemiline reaktsioon, Fraktsioneerimine, Fraktsioneeriv destillatsioon, Freoonid, Friedeli-Craftsi alküülimine, Friedeli-Craftsi atsüülimine, Friedeli-Craftsi reaktsioon, Frosti diagramm, Fruktooligosahhariidide puhastamine, Funktsionaalrühm, Gaas, Gaasikromatograafia, Gaasikromatograafia-massispektromeetria, Gaasistamine, Galvaanielement, Gay-Lussaci seadus, Geel, Geelelektroforees, Geelkromatograafia, Geokeemia, Gibbsi vabaenergia, Glükoproteiinid, Glükosüülimine, Glükosiidid, Glükuronisatsioon, Glutamaat, Graafiline struktuurivalem, Grafeen, Grignardi reaktsioon, Grubbsi katalüsaatorid, Halogeeniühendid, Halogeenid, Halogeenimine, Halogeniidid, Hammetti võrrand, Hape, Hapnikhapped, Happe dissotsiatsioonikonstant, Happeanhüdriidid, Happearv, Happeline keskkond, Happeline oksiid, Happesusindikaator, Haruldased muldmetallid, Hüdratatsioon, Hüdrofiilsus, Hüdrofoobsus, Hüdrohalogeenimine, Hüdrokeemia, Hüdroksüülrühm, Hüdroksübensüülalkoholid, Hüdroksülatsioon, Hüdroksiidid, Hüdroksiidioon, Hüdrolüüs, Hüdrooniumioon, Hüdropürolüüs, Hüdrotermiline karboniseerimine, Hügroskoopsus, Hüpertooniline lahus, Hüpotooniline lahus, Hõbepeeglireaktsioon, Helmholtzi vabaenergia, Henry seadus, Heteroaatom, Heterogeenne katalüüs, Heterogeenne reaktsioon, Heterogeenne süsteem, Heterolüüs, Heterotsüklilised ühendid, Homoallüülne rühm, Homogeenne süsteem, Homolüüs, Homoloogiline rida, Humiinained, Huumusained, Ideaalse gaasi olekuvõrrand, Indeks (keemia), Indikaator (keemia), Inertsus (keemia), Inhibiitor, Initsieerimisreaktsioon, Instrumentaalanalüüs, Intermediaat, Intramolekulaarne efekt, Intramolekulaarne reaktsioon, Ioniidid, Ionogeel, Ioon, Ioonide hüdraatumine, Iooniline side, Ioonivahetuskromatograafia, Ioonne vedelik, Ioonpolümerisatsioon, Ioonreaktsioon, Ioonsed ained, Ioonvõre, Ioonvõrrand, Isomeerid, Isomerisatsioon, Isoosmootsed lahused, Isotoop, IUPACi nomenklatuur, Jahuti, Jaotuskromatograafia, John Dalton, Jonoon, Kahedimensionaalne kromatograafia, Kaitserühm, Kaksikioon, Kaksikside, Kaltsineerimine, Kapillaarelektroforees, Karbanioon, Karbiidid, Karbokatioonid, Karboksüülhapped, Karboksürühm, Karbonaatne karedus, Karbonüülühend, Karbonüülrühm, Karbotermia, Kare vesi, Karl Fischeri tiitrimine, Karoteenid, Karotenoidid, Katalüüs, Katalüütiline tsükkel, Katalüsaator, Katioon, Katioonne polümerisatsioon, Katlakivi, Katood, Küllastumata lahus, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Küllastunud lahus, Külmumine, Kütuseelement, Küvett, Kõrgmolekulaarsed ühendid, Kõrgsurvevedelikkromatograafia, Kõrvalahel, Kõrvalreaktsioon, Keemia, Keemia filosoofia, Keemianomenklatuur, Keemiaseadused, Keemik, Keemikute loend, Keemiline afiinsus, Keemiline aktiivsus, Keemiline analüüs, Keemiline ökoloogia, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline energia, Keemiline füüsika, Keemiline hapnikutarve, Keemiline kineetika, Keemiline plahvatus, Keemiline potentsiaal, Keemiline reaktsioon, Keemiline sümbol, Keemiline süntees, Keemiline side, Keemiline stabiilsus, Keemiline struktuur, Keemiline tasakaal, Keemiline vooluallikas, Keemilised omadused, Keemiliste ainete loend, Keemiliste elementide loend, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemine, Keemistemperatuur, Keetmine (laboris), Kelaadid, Kelaatumine, Kemikaal, Keminformaatika, Kemomeetria, Kemoselektiivsus, Kemosorptsioon, Keskkonna happelisus, Keskkonnakeemia, Keskmise tugevusega hape, Keto-enooltautomeeria, Ketoosid, Kiirust limiteeriv staadium, Kippi aparaat, Kiraalne molekul, Klassikaline keemiline analüüs, Kloorimine, Klooritud süsivesinikud, Kloorivesi, Kloriidid, Klorometüülalküüleetrid, Koagulatsioon, Kohesioon, Kolloid, Kolloidkeemia, Kolloidsüsteem, Kolmikside, Kolorimeetria, Kompleksühend, Kondensatsioonireaktsioon, Kondenseerunud tsüklitega molekulid, Konformatsioon, Konjugeerunud sidemed, Konsekutiivsed reaktsioonid, Kontsentratsioon, Koostise püsivuse seadus, Kopolümeer, Kordne side, Kordsete suhete seadus, Korrosioon, Kovalentne side, Krakkimine, Kriitiline punkt, Kristallhüdraat, Kristalliseerumine, Kristallstruktuur, Kristallvesi, Kromatograafia, Kromatograafiline analüüs, Kromofoor, Krooneetrid, Krotüülrühm, Ksanteenvärvid, Ksantogeenhapped, Ksantoproteiinireaktsioon, Kuivdestillatsioon, Kuningvesi, Kvalitatiivne analüüs, Kvantitatiivne analüüs, Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus, Kvantkeemia, Kvaternaarne süsinikuaatom, Kvaternaarsed ammooniumkatioonid, Lagunemisreaktsioon, Lahkuv rühm, Lahus, Lahusti, Lahustunud aine, Lahustuvus, Lahutusmeetodid, Lakmus, Laktaamid, Laktoonid, Latimeri diagramm, Lähteaine, Lämmastikalused, Lämmastiku oksiidid, Lüofiilsus, Lüofoobsus, Le Chatelier' printsiip, Leegitest, Leelis, Lenduvad orgaanilised ühendid, Lenduvus, Lewisi happed ja alused, Liebigi jahuti, Ligand, Lihtaine, Lihtdestillatsioon, Liikuv faas, Liitaine, Liitumispolümerisatsioon, Liitumisreaktsioon, Lipoproteiinid, Looduslikud ühendid, Lubjapiim, Lubjavesi, Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon, Madala energiaga ioonide hajumise spektroskoopia, Mahtanalüüs, Mahuprotsent, Makromolekul, Markovnikovi reegel, Massi jäävuse seadus, Massiarv, Massiprotsent, Massitoimeseadus, Märgumine, Müoonium, Mõõtenõud, Merekeemia, Mesüülrühm, Metaboliit, Metallid, Metallide elektrokeemiline pingerida, Metalliline side, Metallivõre, Metallorgaanilised ühendid, Metüülrühm, Metoksürühm, Mikrolainekeemia, Mikrotsoonanalüüs paberil, Mitmekomponentne reaktsioon, Mitsunobu reaktsioon, Mitteelektrolüüt, Mittekarbonaatne karedus, Mittemetallid, Mittemolekulaarne aine, Molaalne kontsentratsioon, Molaarmass, Molaarne kontsentratsioon, Molaarruumala, Molekul, Molekulaardestillatsioon, Molekulaarne aine, Molekulaarorbitaal, Molekulaarorbitaalide teooria, Molekulaarsus, Molekuli konfiguratsioon, Molekuli polaarsus, Molekuli steeriline pinge, Molekulide kontsentratsioon, Molekulivalem, Molekulmass, Monoamiinid, Monomeer, Monosahhariidid, Mool, Moolimurd, N-terminaalne ots, Naaberrühma osalemine, Nõrk elektrolüüt, Nõrk hape, Nõrutamine, Neutraalne oksiid, Neutralisatsioon, Neutron, Nimelised reaktsioonid, Nitraadid, Nitreerimine, Nitriilid, Nitritid, Nitrorühm, Nitrotselluloosid, Normaalrõhk, Nukleofiil, Nukleofiilne asendusreaktsioon, Nukleofiilne tsenter, Nukleosiid, Nukleotiidid, Oksüdatsioon, Oksüdatsiooniaste, Oksüdeerija, Oksülipiinid, Oksiidid, Oktanooli-vee jaotuskoefitsient, Oleofiilsus, Oligomeer, Oligomerisatsioon, Oligosahhariidid, Ooniumühendid, Optiline aktiivsus, Orbitaal, Orgaaniline analüüs, Orgaaniline keemia, Orgaaniline reaktsioon, Orgaaniline süntees, Orgaanilised ühendid, Orgaanilised happed, Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur, Organokatalüüs, Osalaeng, Osarõhk, Osarõhkude seadus, Paberkromatograafia, Paralleelreaktsioonid, Payne'i ümberasendus, Pöördfaaskromatograafia, Pöördosmoos, Pöördumatu reaktsioon, Pöörduv reaktsioon, Pöörlev rõngas-ketaselektrood, Püknomeeter, Pürofoorsus, Pürolüüsigaasikromatograafia, Põlemine, Põlemissoojus, Põlevkivikeemia, Peenkeemia, Pehme vesi, Pentüülrühm, Peptiidid, Peptiidisüntees, Peptiidside, Pihussüsteem, Pihustuspürolüüs, Piirpind, Pindaktiivsed ained, Pinnanähtused, Pipett, Plaatinametallid, Plahvatusohtlik aine, Polüklooritud bifenüülid, Polükondensaadid, Polükondensatsioon, Polümeerid, Polümeeride keemia, Polümeeride pundumine, Polümerisatsioon, Polümerisatsiooniaste, Polüsahhariidid, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Poolestusaeg, Poolläbilaskev membraan, Poolsüntees, Potentsiostaat, Prenüülrühm, Primaarne süsinikuaatom, Promootor (keemia), Prooton, Prootonhapped, Propüülrühm, Prostaglandiinid, Protoneerimine, Protoonne lahusti, PubChem, Puhas aine, Puhverdusvõime, Puhverlahus, Puhvermahtuvus, Puriinid, Radikaal, Radikaalinitsiaator, Radikaalreaktsioon, Radiolüüs, Rakenduskeemia, Raney nikkel, Rasvad, Rasvhapped, Ratsemaat, Röntgenstruktuurianalüüs, Reagent, Reaktiiv, Reaktiivne molekulaardünaamika, Reaktsiooni järk, Reaktsiooni kiirus, Reaktsiooni kiiruskonstant, Reaktsiooni mehhanism, Reaktsiooni staadium, Reaktsiooni tee, Reaktsioonidestillatsioon, Reaktsioonikoordinaat, Reaktsioonivõime, Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip, Reaktsioonivõrrand, Redokspotentsiaal, Redoksreaktsioon, Reduktsioon (keemia), Redutseerija, Refraktomeetria, Regioselektiivsus, Rektifikatsioon, Rektifikatsioonikolonn, Renaturatsioon, Resonants (keemia), Retentsiooniindeks, Ristseos, Roheline keemia, Rotatsioonaurusti, Saadus, Saagis, Sadenemine, Sadestumiskoefitsient, Sahhariidid, Samaaegne destillatsioon-ekstraktsioon, Süsinikuskeleti hargnemine, Süsivesinikud, Sedimentatsioon (keemia), Seebid, Seebistumine, Seebistumisarv, Segamisreegel, Sekundaarne süsinikuaatom, Selektiivsus (keemia), Selitamine, Sensormolekul, Setitamine, Siirdemetallid, Siirdeseisund, Sildtsüklilised ühendid, Silikoonid, Sisestandard, SN1-reaktsioon, SN2 reaktsioon, SNi reaktsioon, Solvatatsioon, Sommelet' reaktsioon, Sonokeemia, Soojusefekt, Soolad, Soolsus, Sorbent, Sorptsioon, Soxhleti ekstraktor, Spektrofotomeetria, Spektromeeter, Stabiilne isotoop, Standardlahus, Standardproov, Statsionaarne olek (keemia), Stöhhiomeetria, Steeriline efekt, Stereoisomeer, Stereokeemia, Stereokese, Stereoselektiivsus, Steroidid, Struktuurianaloog, Struktuuriisomeer, Struktuurivalem, Sublimeerumine, Substraat (biokeemia), Substraat (keemia), Sulam, Sulamine, Sulamissoojus, Sulamistemperatuur, Sulamite loend, Supramolekulaarkeemia, Suspensioon, Suzuki reaktsioon, Tagasijooks, Tahkumine, Tahm, Tautomeerid, Täissüntees, Tärklis, Tüviühend, Tõeline lahus, Telomerisatsioon, Termodünaamiline versus kineetiline kontroll, Termokeemiline muundamine, Termolüüs, Terpeenid, Terpenoidid, Tertsiaarne süsinikuaatom, Tihedusfunktsionaali teooria, Tiigel, Tiitrimine, Tioolid, Tosüülrühm, Trans-efekt, Transrasvad, Triiton, Trimeer, Triviaalnimetus, Tsükliavamispolümerisatsioon, Tsüklilised ühendid, Tsüklilised nukleotiidid, Tsüklisatsioon, Tsükloalkaanid, Tsüklodekstriinid, Tugev elektrolüüt, Tugev hape, Ugi reaktsioon, Universaalindikaator, Vaakumdestillatsioon, Vaba radikaal, Vahad, Vaht, Vaikhapped, Valentselektron, Valentssidemete teooria, Valgustundlikud kaitserühmad, Van 't Hoffi seadus, Van der Waalsi jõud, Väliselektronkiht, Võõrustaja-külalise kompleks, Vedelik, Vedelikkromatograafia-massispektromeetria, Vee ioonkorrutis, Vee karedus, Veeaurudestillatsioon, Vesilahus, Vesinikeksponent, Vesinikelektrood, Vesinikioon, Vesinikkarbonaadid, Vesinikside, Vilsmeieri-Haacki reaktsioon, Voogsisestusanalüüs, White'i küvett, Zaitsevi reegel, 100-protsendiline alkohol. Laienda indeks (817 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatom · Näe rohkem »

Aatomiabsorptsioonispektroskoopia

Aatomiabsorptsioonispektromeeter Aatomiabsorptsioonispektromeetria (ka aatomabsorptsioonispektromeetria; lühend AAS) on aatomispektromeetria meetod, mis põhineb aatomite elektronide ergastumisel valguse neeldumise toimel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatomiabsorptsioonispektroskoopia · Näe rohkem »

Aatomiemissioonispektroskoopia

Aatomiemissioonispektroskoopia (AES) on spektroskoopia haru, mis põhineb aatomite kiirgusspektritel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatomiemissioonispektroskoopia · Näe rohkem »

Aatomimudel

Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatomimudel · Näe rohkem »

Aatomiraadius

Aatomiraadius on suurus, mis on avaldatav naaberaatomite omavahelise kauguse kaudu aines.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatomiraadius · Näe rohkem »

Aatomispekter

Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele energiatasemele.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatomispekter · Näe rohkem »

Aatomispektroskoopia

Aatomispektroskoopia (ka aatomspektroskoopia) ehk aatomispektromeetria on spektroskoopiliste meetodite kogum keemiliste elementide kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks määramiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatomispektroskoopia · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatomituum · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatommassiühik

Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatommassiühik · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Aatomorbitaal

tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »

Aatomrefraktsioon

Aatomrefraktsioon on molekulrefraktsiooni komponent, mis vastab molekuli ühele aatomile.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatomrefraktsioon · Näe rohkem »

Aatomruumala

Aatomruumala on keemilise elemendi ühe kilogrammaatomi ruumala.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatomruumala · Näe rohkem »

Aatomsoojus

Aatomsoojus on soojushulk, mis kulub ühe kilogrammaatomi aine temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatomsoojus · Näe rohkem »

Aatomvõre

Teemandi kristallvõre Aatomvõre on üks kristallivõre põhitüüpe, kus kristallivõre sõlmedes asuvad aatomid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aatomvõre · Näe rohkem »

Absorbent

Absorbent ehk absorbeeriv aine on mingit ainet imav (nagu käsn imab vett) materjal.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Absorbent · Näe rohkem »

Absorptsioon (keemia)

Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Absorptsioon (keemia) · Näe rohkem »

Absorptsioonikolonn

Laboratoorne absorber. '''1a)''': CO2 sisend; '''1b)''': H2O sisend; '''2)''': väljund; '''3)''': absorptsiooni kolonn; '''4)''': kolonni täidis Absorptsioonikolonn ehk absorber on absorbendiga täidetud toru, mida kasutatakse läbivoolutatava gaasi või vedeliku kuivatamiseks (näiteks silikageeliga täidetud kolonn) või mõne gaasisegus sisalduva komponendi absorbeerimiseks (näiteks aktiivsöega).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Absorptsioonikolonn · Näe rohkem »

Adhesioon

Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Adhesioon · Näe rohkem »

Adiabaat

isotermid (samatemperatuuri kõverad) Adiabaat on pöörduva adiabaatilise protsessi kõver olekudiagrammil.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Adiabaat · Näe rohkem »

Adiabaatiline protsess

Adiabaatiline protsess (kreeka adiabatos 'läbistamatu') on termodünaamiline protsess, mille jooksul süsteemil puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Adiabaatiline protsess · Näe rohkem »

Adsorbent

Adsorbent ehk adsorbeeriv aine on suure eripindalaga, vees lahustumatu aine, mis koondab oma pinnale teist ainet (adsorbaati).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Adsorbent · Näe rohkem »

Adsorptsioon

Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Adsorptsioon · Näe rohkem »

Adsorptsioonkromatograafia

Adsorptsioonkromatograafiaks nimetatakse keemiliste ühendite kromatograafilise lahutamise meetodeid, milles kasutatakse liikumatu faasina tahket adsorbenti (silikageel, alumiiniumoksiid, aktiivsüsi, alumosilikaat jm), mille pinnal toimuvad ainete adsorptsiooni ja desorptsiooni protsessid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Adsorptsioonkromatograafia · Näe rohkem »

Adukt

Keemias on adukt kahe eri molekuli 1:1 ühinemise saadus, sõltumata sellest, mis tüüpi sidemed nende molekulide vahel tekivad.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Adukt · Näe rohkem »

Aerosool

Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aerosool · Näe rohkem »

Afiinsuskromatograafia

Afiinsuskromatograafia on biokeemias kasutatav meetod, mida kasutatakse ainete eraldamiseks, lähtudes nendele ainetele ainuomastest keemilistest ja immunoloogilistest vastasmõjudest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Afiinsuskromatograafia · Näe rohkem »

Afineerimine

Afineerimine on kulla, hõbeda, plaatina või mõne muu väärismetalli puhastamine lisanditest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Afineerimine · Näe rohkem »

Aglükoon

Aglükoon on glükosiidi mittesahhariidne koostisosa, mida sahhariidiga seob glükosiidside.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aglükoon · Näe rohkem »

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Agregaatolek · Näe rohkem »

Ahela ülekanne

Ahela ülekanne on ahelpolümerisatsiooni protsessis esinev konkureeriv reaktsioon, milles kasvava polümeeriahela (P*) aktiivsus kantakse üle mingile teisele molekulile.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ahela ülekanne · Näe rohkem »

Ahela kasv

Ahela kasv ehk ahela kasvuetapp (chain growth) on ahelreaktsiooni korduv elementaarreaktsioon, mis viib makromolekuli või polümeerse molekuli tekkele.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ahela kasv · Näe rohkem »

Ahela lõpetamine

Radikaalne ahelreaktsioon kahe võimaliku ahela lõpetamisega: 1. rekombinatsioon ja 2. disproportsioneerumine Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ahela lõpetamine · Näe rohkem »

Ahela levik

Ahela levik (propagation), on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioonide jada, mille tulemuseks on ikka ja jälle uute aktiivsete osakeste teke.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ahela levik · Näe rohkem »

Ahelaisomeeria

Ahelaisomeeria on orgaaniliste ühendite isomeeria, mis tuleneb süsinikahela erinevast struktuurist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ahelaisomeeria · Näe rohkem »

Ahelpolümerisatsioon

Ahelpolümerisatsiooniks nimetatakse polümerisatsioonireaktsiooni, milles kaksiksidet sisaldavad või tsüklilised monomeeri molekulid liituvad üksteisega kaksiksideme või tsükli katkemise läbi ja moodustavad kõrgmolekulaarsed molekulid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ahelpolümerisatsioon · Näe rohkem »

Ahelreaktsioon (keemia)

Keemiline ahelreaktsioon on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad radikaalid või ioonid).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ahelreaktsioon (keemia) · Näe rohkem »

Aine omadused

Aine omadused on sellele iseloomulikud keemilised ja füüsikalised omadused.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aine omadused · Näe rohkem »

Ainehulk

Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ainehulk · Näe rohkem »

Aineosake

Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aineosake · Näe rohkem »

Ainete puhastamine

Ainete puhastamine tähendab olemasolevast materjalist nõutud puhtusastmega komponendi eraldamist või aines esinevate (kahjulike) lisandite kõrvaldamist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ainete puhastamine · Näe rohkem »

Aktiivsüsi

mm, pindala aga mitu ruutmeetrit skaneeriva elektronmikroskoobi all Aktiivsüsi ehk aktiveeritud süsi on suure poorsuse, eripindala (umbes 103 m²/kg) ja adsorbeerimisvõimega peeneteraline süsi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aktiivsüsi · Näe rohkem »

Aktiivsete põrgete teooria

Aktiivsete põrgete teooria on teooria, mis kirjeldab seda, kuidas saavad toimuda keemilised reaktsioonid ja miks eri reaktsioonid toimuvad erineva kiirusega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aktiivsete põrgete teooria · Näe rohkem »

Aktiivtsenter

Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aktiivtsenter · Näe rohkem »

Aktinoidid

Aktinoidid perioodilisustabelis Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavrentsiumini järjenumbritega 89–103.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aktinoidid · Näe rohkem »

Aktivatsioonienergia

Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aktivatsioonienergia · Näe rohkem »

Aktseptor (keemia)

Keemias on aktseptor selline aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis võib endaga liita elektronipaari või aineosakesi nagu, ioon, aatom või aatomite rühma.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aktseptor (keemia) · Näe rohkem »

Akvameetria

Akvameetria (inglise aquametry; kr sõnadest akva- + metreō 'mõõdan') on mingis proovis või preparaadis (aines, materjalis, biomassis) sisalduva vee massi, protsendilise sisalduse või kontsentratsiooni määramine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Akvameetria · Näe rohkem »

Aldehüüdid

Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aldehüüdid · Näe rohkem »

Aldoolkondensatsioon

Aldoolkondensatsioon on reaktsioon orgaaniliste ühendite vahel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aldoolkondensatsioon · Näe rohkem »

Aldoosid

Aldoosid on monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aldoosid · Näe rohkem »

Aleksejevi reegel

Aleksejevi reegel on seaduspära, mis võimaldab leida lahuse ligikaudse kriitilise temperatuuri väärtuse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aleksejevi reegel · Näe rohkem »

Alfaheeliks

Pealtvaateline joonis alfaheeliksi selgroost Alfaheeliks (α-heeliks) on bipolümeeri sekundaarstruktuur ja paremalt poolt rullis või spiraalne konformatsioon, kus on selgrooks N-H grupp, mis domineerib vesiniksideme C.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alfaheeliks · Näe rohkem »

Alifaatsed ühendid

Atsükliline alifaatne ühend (butaan) Tsükliline alifaatne ühend (tsüklobutaan) Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alifaatsed ühendid · Näe rohkem »

Alitsüklilised ühendid

Tsüklopropaan dieen 1,2-dimetüültsüklopentaani ''cis-'' (vasakul) ja ''trans-''isomeer (paremal) Alitsüklilised ühendid on sellised tsüklilised (orgaanilised) ühendid, mis ei sisalda aromaatseid rühmi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alitsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Alkaanid

Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alkaanid · Näe rohkem »

Alkaloidid

Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alkaloidid · Näe rohkem »

Alküülhaliidid

Alküülhaliidid ehk alküülhalogeniidid ehk haloalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud halogeeni (F, Cl, Br, I) aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad süsinik-halogeen sidet (tähistatakse C–Hlg või C–X).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alküülhaliidid · Näe rohkem »

Alküülimine

Alküülimine (nimetatakse ka alküleerimine) on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alküülimine · Näe rohkem »

Alküülkloriidid

''tert''-butüülkloriid ehk 2-kloro-2-metüülpropaan Klorotsüklopentaan Alküülkloriidid ehk kloroalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud kloori aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad vähemalt ühe süsinik-kloor kovalentse sideme (C–Cl).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alküülkloriidid · Näe rohkem »

Alküülrühm

Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alküülrühm · Näe rohkem »

Alküünid

Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alküünid · Näe rohkem »

Alkeemia

"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alkeemia · Näe rohkem »

Alkeenid

Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alkeenid · Näe rohkem »

Alkeenide metatees

Alkeenide metateesireaktsiooni põhimõtteline mehhanism. Metateesireaktsiooni on võrreldud ka "Perekonnavalsiga", kus tantsijad (alkeenide struktuuriosad) vahetavad omavahel partnereid Alkeenide metatees (ingl olefin metathesis) on orgaaniline reaktsioon, mille käigus toimub alkeeni kaksiksideme lõhestumine ja tekkinud fragmentide statistiline ümberpaigutumine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alkeenide metatees · Näe rohkem »

Alkoholaadid

Alkoholaadid (ka alkoksiidid) on aineklass orgaanilises keemias.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alkoholaadid · Näe rohkem »

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alkoholid · Näe rohkem »

Alkoksürühm

Alkoksürühmasid Arüüloksürühmad Terminit alkoksürühm kasutatakse orgaanilises keemias tähistamaks rühma R–O– (kus R on alküülrühm) kas funktsionaalrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alkoksürühm · Näe rohkem »

Allüülne asend

Allüülne asend (position, site) tähendab asendit kaksiksidemest järgmise süsiniku aatomi juures, näiteks allüülne vesinik (C.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Allüülne asend · Näe rohkem »

Allüülne ümbergrupeering

Allüülne ümbergrupeering ehk allüülne isomerisatsioon on orgaaniline reaktsioon, milles allüülse ühendi funktsionaalrühm nihkub asendist 1 asendisse 3 ja samaaegselt nihkub kaksikside vastassuunas järgmiste süsiniku aatomite vahele.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Allüülne ümbergrupeering · Näe rohkem »

Allüülne kloorimine

Allüülne kloorimine on allüülsete kloriidide saamise meetod kaksiksideme juures hargnenud struktuuriga alkeenide (isoalkeenide) ioonsel kloorimisel - see on bis-, tri- ja tetraalküülasendatud kaksiksideme kloorimine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Allüülne kloorimine · Näe rohkem »

Allüülrühm

pisi Allüülrühm tähendab orgaanilises keemias 2-propenüülrühma H2C.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Allüülrühm · Näe rohkem »

Allüülsed ühendid

Prenooli struktuurvalem Prenooli molekulaarmudel Allüülne resonants Allüülsed ühendid on keemilised ühendid, mille funktsionaalrühm on seotud allüülse rühmaga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Allüülsed ühendid · Näe rohkem »

Allüülsed rühmad

Allüülne rühm (C.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Allüülsed rühmad · Näe rohkem »

Allosteeriline regulatsioon

Biokeemias on allosteeriline regulatsioon valkude aktiivsuse reguleerimine läbi efektori seondumise allosteerilisse tsentrisse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Allosteeriline regulatsioon · Näe rohkem »

Allotroopia

Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Allotroopia · Näe rohkem »

Aluminotermiline reaktsioon

Alumiiniumi ja raud(III)oksiidi segu (termiit) eksotermiline reaktsioon Aluminotermilised reaktsioonid on eksotermilised keemilised reaktsioonid, kus kasutatakse kõrgel temperatuuril redutseerijana alumiiniumi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aluminotermiline reaktsioon · Näe rohkem »

Alumosilikaadid

Alumosilikaadid on keemilised ühendid, looduslike ja sünteetiliste silikaatide rühm, mille kompleksanioonid sisaldavad räni ja alumiiniumi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alumosilikaadid · Näe rohkem »

Alus (keemia)

Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Alus (keemia) · Näe rohkem »

Aluseline keskkond

Aluseline keskkond ehk leelise(li)ne keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus ületab 7; ühtlasi nimetatakse sellist keskkonnaolekut aluselisuseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aluseline keskkond · Näe rohkem »

Aluseline oksiid

Aluseline oksiid on oksiid, mis reageerib hapetega, moodustades soola ja vee.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aluseline oksiid · Näe rohkem »

Aluselisus

Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aluselisus · Näe rohkem »

Amfoteerne aine

Amfoteerne aine on aine, mis reageerib nii hapete kui alustega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Amfoteerne aine · Näe rohkem »

Amfoteerne oksiid

Amfoteerne oksiid on poolmetallioksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Amfoteerne oksiid · Näe rohkem »

Amfoteersus

Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Amfoteersus · Näe rohkem »

Amiidid

Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Amiidid · Näe rohkem »

Amiinid

Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Amiinid · Näe rohkem »

Aminoglükosiidid

Aminoglükosiidid on molekulid, mis koosnevad kahest või enamast aminosuhkrust, mis on glükosiidsidemetega seotud aminotsüklitooltuumaga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aminoglükosiidid · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aminohapped · Näe rohkem »

Aminorühm

Aminorühm primaarse amiini struktuuris. Aminorühm (tähistatakse -NH2) on orgaanilistes ühendites leiduv lämmastikku sisaldav funktsionaalrühm.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aminorühm · Näe rohkem »

Ammoonium

Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ammoonium · Näe rohkem »

Ammooniumhüdroksiid

Ammooniumhüdroksiid on ammoniaagi vesilahus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ammooniumhüdroksiid · Näe rohkem »

Amorfne aine

Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Amorfne aine · Näe rohkem »

Analüüt

Analüüt on analüütilise keemia mõiste, see on keemiliseks või füüsikokeemiliseks analüüsiks võetud proovis olev aine (komponent), mille sisaldust või keemilist olemust (struktuuri) määratakse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Analüüt · Näe rohkem »

Analüütiline keemia

tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Analüütiline keemia · Näe rohkem »

Analüütiline proov

Söekaevanduse äravoolust mudaproovi võtmine Analüütiline proov on mingist objektist võetud esinduslik alamhulk selle keemilise koostise määramiseks (analüüsiks).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Analüütiline proov · Näe rohkem »

Anhüdriidid

Anhüdriid äädikhappest pisi Anhüdriid on keemiline aine, mis tekib vee formaalsel eraldumisel happest või alusest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Anhüdriidid · Näe rohkem »

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Anioon · Näe rohkem »

Anodeerimine

Anodeerimine (anodizing) on elektrokeemiline protsess, mille käigus paksendatakse metallist valmistatud objektide naturaalset oksiidikihti.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Anodeerimine · Näe rohkem »

Anomeer

Suhkrute keemias on anomeer epimeeri eriliik.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Anomeer · Näe rohkem »

Anomeerne efekt

Orgaanilises keemias kutsutakse anomeerseks efektiks või Edwardi-Lemieux' efektiks (J. T. Edwardi ja Raymond Lemieux' järgi) stereoelektroonset efekti heteroaatomiga tsükloheksaani molekulis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Anomeerne efekt · Näe rohkem »

Anomeerne süsinik

Anomeerne süsinik ehk C1-süsinik püranoosi tsüklis Anomeerne süsinik on püranoosi tsükli C-1 süsinik.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Anomeerne süsinik · Näe rohkem »

Anorgaaniline aine

Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »

Anorgaaniline analüüs

Anorgaaniline analüüs on analüütilise keemia haru, mis tegeleb anorgaanilise aine koostise kindlakstegemisega või anorgaaniliste ühendite identifitseerimisega, kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Anorgaaniline analüüs · Näe rohkem »

Anorgaaniline ühend

Anorgaaniline ühend on anorgaaniline aine, mis on keemiline ühend.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Anorgaaniline ühend · Näe rohkem »

Anorgaaniline keemia

Anorgaaniline keemia on õpetus anorgaanilistest ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Anorgaaniline keemia · Näe rohkem »

Anorgaanilised polümeerid

Anorgaaniline polümeer (SN)x Polümeerid on väga pika ahelaga makromolekulid, kus sajad või tuhanded aatomid on ühenduses ja reastunud ühedimensiooniliselt.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Anorgaanilised polümeerid · Näe rohkem »

Arüülrühm

Arüülrühm (ka arüülgrupp või lihtsalt arüül) on asendusrühma või asendusrühmasid sisaldav fenüülrühm, näiteks RC6H4– või R1R2C6H3– jmt, kus R, R1 ja R2 on Alk, Ar, Hlg, OH jm.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Arüülrühm · Näe rohkem »

Areenid

Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Areenid · Näe rohkem »

Aromaatsus

Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aromaatsus · Näe rohkem »

Arrheniuse võrrand

Arrheniuse võrrand (Arrheniuse valem) väljendab keemilise reaktsiooni kiiruskonstandi sõltuvust temperatuurist, seega reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Arrheniuse võrrand · Näe rohkem »

Arvutuskeemia

Arvutuskeemia on teoreetilise keemia haru, mis püüab lahendada keemia probleeme arvutisimulatsioonide abil.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Arvutuskeemia · Näe rohkem »

Asümmeetriline süntees

Enantioselektiivse sünteesi põhimõtteline skeem Asümmeetriline süntees (ka enantioselektiivne süntees) on keemiline reaktsioon või reaktsioonide jada, mille tulemusel genereeritakse uus kiraalsuskese ja stereoisomeersed produktid (enantiomeerid või diastereomeerid) moodustuvad ebavõrdsetes kogustes.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Asümmeetriline süntees · Näe rohkem »

Asümmeetriline süsinik

Asümmeetrilise süsiniku näide enantiomeerina. Kahe stereokeskmega molekul saab esineda nelja stereoisomeerina Asümmeetriline süsiniku aatom (asümmeetriline süsinik) on nelja erineva aatomi või aatomite rühmaga seotud süsiniku aatom.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Asümmeetriline süsinik · Näe rohkem »

Asendiisomeeria

Asendiisomeeria on orgaaniliste ühendite isomeeria, mille puhul isomeerid erinevad üksteisest kordsete sidemete või funktsionaalrühmade paigutuse poolest sama struktuuriga süsinikahelal.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Asendiisomeeria · Näe rohkem »

Asendusrühm

''n''-propüül-, ''i''-propüül- ja tsüklopropüülrühmad Vinüülrühm ja allüülrühm Asendusrühm ehk asendaja (nimetatakse ka rühm, grupp) on orgaaniliste molekulide struktuuriga seotud mõiste – see on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Asendusrühm · Näe rohkem »

Asendusreaktsioon

Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Aseotroopne destillatsioon

Aseotroopseks destillatsiooniks sobib Deani-Starki aparaat Aseotroopne destillatsioon on võte, mida kasutatakse kõige sagedamini vee eraldamiseks segust, näiteks niiskunud ainest või reaktsioonis tekkiva vee eraldamiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aseotroopne destillatsioon · Näe rohkem »

Aseotroopne segu

2-propanooli ning vee auru- ja vedelfaasi koostise muutuse diagramm Aseotroopne segu ehk aseotroop on kahe või enama vedeliku kindla koostisega segu, mis destilleerub muutumatul keemistemperatuuril.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aseotroopne segu · Näe rohkem »

Astmeline dissotsiatsioon

Astmeline dissotsiatsioon on aine(osakeste) lagunemine keemiliste reaktsioonide käigus järk-järgult väiksemateks osadeks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Astmeline dissotsiatsioon · Näe rohkem »

Astmeline polümerisatsioon

Astmeliseks polümerisatsiooniks nimetatakse polümeeri tekkimist monomeeri molekulide funktsionaalsete rühmade reaktsioonis osalemise kaudu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Astmeline polümerisatsioon · Näe rohkem »

Astmeline reaktsioon

Astmeline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles produkti moodustumine kulgeb üle ühe või mitme intermediaadi (ebastabiilse vaheprodukti), seega vähemalt kahe astme ehk elementaarreaktsiooni kaudu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Astmeline reaktsioon · Näe rohkem »

Atsüülimine

Atsüülimine (IUPAC-i nomenklatuuri järgi alkanoüülimine) on keemiline reaktsioon, mille tulemusena viiakse molekuli atsüülrühm RC(.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Atsüülimine · Näe rohkem »

Atsüülrühm

Atsüülrühm Atsüülrühmaks ehk alkanoüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma RC(.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Atsüülrühm · Näe rohkem »

Atsetaalid

Atsetaalid Ketaalid Atsetaalid ehk 1,1-dialkoksüalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, milles ühe ja sama süsiniku aatomiga on üksiksidemetega seotud kaks alkoksürühma.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Atsetaalid · Näe rohkem »

Atsetüülimine

Atsetüülimine (IUPAC-i nomenklatuuri järgi etanoüülimine) on keemiline reaktsioon, mille tulemusena viiakse molekuli atsetüülrühm CH3C(.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Atsetüülimine · Näe rohkem »

Atsetüülrühm

Atsetüülrühm Atsetüülrühm ehk etanoüülrühm on orgaanilises keemias rühm CH3C(.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Atsetüülrühm · Näe rohkem »

Atsetoksüülrühm

Atsetoksüülrühm Atsetoksüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma CH3C(.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Atsetoksüülrühm · Näe rohkem »

Aufbau printsiip

Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma, alustades madalaima energiaga orbitaalist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aufbau printsiip · Näe rohkem »

Aurumine

280px Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aurumine · Näe rohkem »

Aurustamine

solvendi äraaurustamiseks Aurustamine on keemistemperatuurist madalamal temperatuuril toimuva aurumisprotsessi eesmärgipärane rakendamine, kusjuures toimub aine üleminek kondenseerunud faasist gaasilisse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aurustamine · Näe rohkem »

Aurutamine (keemia)

Aurutamine on tahke aine lahust kontsentreerima vedela lahusti osalise aurustamisega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Aurutamine (keemia) · Näe rohkem »

Autokatalüüs

Autokatalüüs on katalüüs, mille korral reaktsiooni saadus kiirendab reaktsiooni ennast.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Autokatalüüs · Näe rohkem »

Autooksüdatsioon

Autooksüdatsioon on aine iseeneslik, enamasti tavalisel temperatuuril õhuhapniku toimel ahelreaktsioonina kulgev oksüdeerumine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Autooksüdatsioon · Näe rohkem »

Avatud süsteem

Avatud süsteem (ka avasüsteem) on termodünaamiline süsteem, millel on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Avatud süsteem · Näe rohkem »

Avogadro arv

Avogadro arv ehk Avogadro konstant (tähis N_\mathrm) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Avogadro arv · Näe rohkem »

Avogadro seadus

Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Avogadro seadus · Näe rohkem »

Bürett

Tüüpiline bürett joonistatuna Bürett on vertikaalne, enamasti silindrikujuline laboriseade, mis koosneb gradueeritud (mõõteskaalaga) klaastorust ja selle alumises osas olevast kraanist või näpitsast.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Bürett · Näe rohkem »

Beeri seadus

Beeri seadus (ka Bouguer'-Beeri seadus, Beeri-Lamberti seadus ja Lamberti-Beeri seadus) on empiiriliselt tuletatud optika seadus, mis kirjeldab monokromaatilise valguse neeldumise määra absorbeerivas (valgust neelavas) aines (näiteks lahuses) sõltuvalt aine omadused.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Beeri seadus · Näe rohkem »

Beetalaktaamid

Beetalaktaam Beetalaktaam (β-Lactam) on neljaosaline laktaam (tsükliline amiid), mis koosneb kolmest süsiniku aatomist ja ühest lämmastiku aatomist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Beetalaktaamid · Näe rohkem »

Bensüülrühm

Bensüülrühm Terminit "bensüülrühm" kasutatakse orgaanilises keemias, tähistamaks rühma C6H5CH2– kas asendusrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Bensüülrühm · Näe rohkem »

Bensoüülrühm

Terminit "bensoüülrühm" (ka benseenkarbonüülrühm) kasutatakse orgaanilises keemias, tähistamaks rühma C6H5C(O)– kas asendusrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Bensoüülrühm · Näe rohkem »

Bensoiinkondensatsioon

Bensoiinkondensatsiooni nimetatakse tihti kondensatsioonireaktsiooniks, kuid ainult ajaloolistel põhjustel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Bensoiinkondensatsioon · Näe rohkem »

Bifunktsionaalne ühend

Orgaaniline ühend on bifunktsionaalne, kui selle molekulis esineb kaks erinevat funktsionaalrühma ja vastavalt on sellel ühendil kahesugused mõlemale funktsionaalrühmale karakteersed omadused.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Bifunktsionaalne ühend · Näe rohkem »

Bioanorgaaniline keemia

Bioanorgaaniline keemia uurib metallide rolli bioloogias.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Bioanorgaaniline keemia · Näe rohkem »

Biokeemiline hapnikutarve

Biokeemiline hapnikutarve (BHT; inglise keeles BOD) on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter, kergestilagundatava orgaanilise aine lagundamiseks standardsetel tingimustel (proovi hoitakse temperatuuril 20°C ja pimedas).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Biokeemiline hapnikutarve · Näe rohkem »

Bioorgaaniline keemia

Bioorgaaniline keemia on orgaanilist keemiat ja biokeemiat ühendav loodusteaduse haru.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Bioorgaaniline keemia · Näe rohkem »

Biureedireaktsioon

Biureedireaktsiooni võrrand Biureedireaktsiooni tulemus Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon, mis on tingitud peptiidsidemete esinemisest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Biureedireaktsioon · Näe rohkem »

Bohri aatomiteooria

Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Bohri aatomiteooria · Näe rohkem »

Boltzmanni konstant

Boltzmanni konstant (tähis k või k_\text) on füüsikakonstant, mis seob omavahel ühe aineosakese kineetilise energia ja aine temperatuuri.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Boltzmanni konstant · Näe rohkem »

Bose-Einsteini statistika

Bose-Einsteini statistika on rakendatav täiesti ühesugustest ning põhimõtteliselt eristamatutest täisarvulise spinniga osakestest (bosonitest) koosneva süsteemi puhul.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Bose-Einsteini statistika · Näe rohkem »

Bosonid

Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Bosonid · Näe rohkem »

Boyle'i-Mariotte'i seadus

Konstantsel temperatuuril antud gaasi hulga puhul on rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Boyle'i-Mariotte'i seadus · Näe rohkem »

Broomimine

Tsükloheksaani broomimine, kasutades valgust, et kiirendada reaktsiooni Broomimine (varem ka bromeerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse broomi aatom(id) aine molekuli koostisesse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Broomimine · Näe rohkem »

Brutoreaktsioon

Brutoreaktsioon on summaarne keemiline reaktsioon, mis viib lähteaine(te)st produkti(de)ni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Brutoreaktsioon · Näe rohkem »

Bunseni põleti

Bunseni põleti. Klapp gaasi avamiseks/sulgemiseks asub paremal pool. Vooliku ava vasakul pool Bunseni põleti, mis saanud nime Robert Wilhelm Bunseni järgi, on tänapäeval levinud laboriseade.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Bunseni põleti · Näe rohkem »

Bunseni reaktsioon

Bunseni reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles vesi, vääveldioksiid ja jood moodustavad väävelhappe ja vesinikjodiidhappe.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Bunseni reaktsioon · Näe rohkem »

Butüülrühm

''n''-butüülrühm ''i''-butüülrühm ''sec''-butüülrühm ''tert''-butüülrühm tsüklobutüülrühm Butüülrühm on molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja kus on 4 süsiniku aatomit.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Butüülrühm · Näe rohkem »

Carnot' tsükkel

Carnot' ringprotsessi kujutav rõhu ''p'' ja ruumala ''V'' diagramm: '''1-2''' gaas paisub isotermiliselt (muutumatul temperatuuril) ja soojeneb; '''2-3''' gaas paisub adiabaatiliselt (gaasi siseenergia ei muutu) ja jahtub; '''3-4''' isotermilisel kokkusurumisel annab gaas soojust ära; '''4-1''' adiabaatilisel kokkusurumisel gaasi temperatuur tõuseb Carnot' tsükkel ehk Carnot' ringprotsess on pöörduv termodünaamiline protsess, mis koosneb kahest isotermilisest protsessist ja kahest adiabaatilisest protsessist: 1) isotermilisel paisumisel on töökeha (nt ideaalne gaas) kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temperatuur on T1, ja saab sellelt soojushulga Q1; 2) adiabaatilisel paisumisel teeb töökeha oma siseenergia arvel tööd ning jahtub jahutaja temperatuurini T2; 3) isotermilisel kokkusurumisel annab töökeha temperatuuril T2 jahutajale soojushulga Q2; 4) adiabaatilisel kokkusurumisel keha temperatuur tõuseb uuesti soojusallika temperatuurini. Carnot' tsükkel on termodünaamiline ringprotsess, mida kirjeldas soojusmasina tööd analüüsides Nicolas Léonard Sadi Carnot' aastal 1824 ning laiendas Émile Clapeyron aastatel 1830 ja 1840. Carnot' ringprotsessi kasutegur \eta ei sõltu töökeha omadustest, vaid ainult soojusallika temperatuurist T_1 ja jahutaja temperatuurist T_2: See Carnot’ teoreemina tuntud seos määrab soojusjõumasina kasuteguri suurima teoreetiliselt võimaliku väärtuse. Mida suurem on erinevus soojusallika temperatuuri ja jahutaja temperatuuri vahel, seda kõrgem on kasutegur – seda suurem osa protsessi juhitud soojushulgast muudetakse ringprotsessis mehaaniliseks tööks ning seda väiksem soojushulk antakse üle jahutajale. Ringprotsessi juhitav soojushulk muutuks täielikult mehaaniliseks tööks ainult juhul, kui jahutaja temperatuur T_2 oleks 0 K, mis pole aga võimalik. Kui vaadeldav protsess toimub vastassuunas, nimetatakse seda pöördringprotsessiks. Sellel protsessil rajaneb mitmesuguste jahutus- ja külmutusseadmete ning soojuspumpade töö.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Carnot' tsükkel · Näe rohkem »

CAS-i registreerimisnumber

CAS-i registreerimisnumber (Chemical Abstracts Service'i number, lühendatult CAS-number) on keemilistele ainetele ja paljudele materjalidele unikaalne numbriline identifikaator, mis on antud Chemical Abstracts Service'i poolt.

Uus!!: Keemia mõisteid ja CAS-i registreerimisnumber · Näe rohkem »

Cis-trans-isomeeria

''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Cis-trans-isomeeria · Näe rohkem »

Claiseni kondensatsioon

Claiseni kondensatsioon on süsinik-süsinik sideme moodustamise reaktsioon (mitte segamini ajada Claiseni ümberasetumisega).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Claiseni kondensatsioon · Näe rohkem »

Clapeyroni-Clausiuse võrrand

Faasisiirdeid kirjeldav võrrand ehk Clapeyroni-Clausiuse võrrand on saksa füüsiku Rudolf Clausiuse ja prantsuse füüsiku Benoît Paul Émile Clapeyroni järgi nimetatud võrrand, mis kirjeldab katkendlikku faasisiiret kahe faasi vahel üheainsa faasi koostisosa kaudu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Clapeyroni-Clausiuse võrrand · Näe rohkem »

Comptoni hajumine

Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Comptoni hajumine · Näe rohkem »

D-elemendid

d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).

Uus!!: Keemia mõisteid ja D-elemendid · Näe rohkem »

Deani-Starki aparaat

Dean Starki aparaat töös Dean-Starki aparaadi skeem Dean-Starki aparaat on laboratoorne seade, mida kasutatakse keemialaborites vedelikust või vedelike segust vee (vahel ka mõne muu vedeliku) väljaajamiseks tagasikeetmise põhimõttel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Deani-Starki aparaat · Näe rohkem »

Dehüdraatimine

Dehüdraatimine ehk dehüdratiseerimine ehk dehüdrateerimine ehk veetustamine on vee eraldamine keemilises reaktsioonis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dehüdraatimine · Näe rohkem »

Dehüdrogeenimine

Dehüdrogeenimine ehk dehüdrogenisatsioon on vesiniku eraldamine keemilise reaktsiooni käigus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dehüdrogeenimine · Näe rohkem »

Dehüdrohalogeenimine

Dehüdrohalogeenimine skemaatiliselt (X on halogeeni aatom) Dehüdrohalogeenimine on orgaaniline reaktsioon, mille tulemusena alküülhaliidist tekib alkeen, s.t moodustub kaksikside vesiniku ja halogeeni aatomite eraldumise tulemusena.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dehüdrohalogeenimine · Näe rohkem »

Dehüdrokloreerimine

Dehüdrokloreerimine on keemiline reaktsioon, mille tulemusena eemaldatakse ühendist vesinik ja kloor või vesinikkloriid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dehüdrokloreerimine · Näe rohkem »

Dekarboksüülimine

Dekarboksüülimine ehk dekarboksüülumine on keemiline reaktsioon, milles karboksüülrühma (-COOH) lõhustamisel eraldub CO2.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dekarboksüülimine · Näe rohkem »

Demetülatsioon

Demetülatsioon on keemiline protsess, mille tulemusena keemilisest ühendist eraldatakse metüülrühm – CH3.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Demetülatsioon · Näe rohkem »

Denaturatsioon

Denaturatsioon ehk denatureerimine (kunstladina denaturare 'loomulikest omadustest ilma jätma') tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Denaturatsioon · Näe rohkem »

Dendrimeer

Dendrimeerid on korrapärase hargnenud struktuuriga sfäärilised makromolekulid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dendrimeer · Näe rohkem »

Deprotoneerimine

Deprotoneerimine on vesinikiooni ehk prootoni eemaldamine (äravõtmine) molekulist või ioonist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Deprotoneerimine · Näe rohkem »

Derivaat

Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Derivaat · Näe rohkem »

Derivatiseerimine

Derivatiseerimine (ehk funktsionaalrühma modifitseerimine) on keemias kasutatav võte, kui keemilise ühendi üks funktsionaalrühm asendatakse teise ainele vajalikke spetsiifilisi omadusi andva rühmaga: Derivatiseerimisel tuleb arvestada, et.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Derivatiseerimine · Näe rohkem »

Desoksüribonukleotiidid

Desoksüribonukleotiidid on keeruka struktuuriga orgaanilised molekulid, mis moodustuvad kolme keemilise ühendi – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma – liitumisel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Desoksüribonukleotiidid · Näe rohkem »

Desorptsioon

Desorptsioon on adsorptsiooni ja absorptsiooni (koosvõetuna sorptsiooni) pöördprotsess.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Desorptsioon · Näe rohkem »

Destillatsioonikolonn

Destillatsioonikolonn on seade vedelate segude lahutamiseks fraktsioneeriva destillatsiooni või rektifikatsiooni teel (nimetatakse vastavalt ka fraktsioneerimiskolonn või rektifikatsioonikolonn).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Destillatsioonikolonn · Näe rohkem »

Destilleerimine

vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Destilleerimine · Näe rohkem »

Dialüüs

Dialüüs on meetod, mis seisneb selles, et lahusest on poolläbilaskva membraani abil võimalik eraldada suhteliselt väiksema molekulmassiga ühendid (madalmolekulaarsed ühendid, näiteks glükoos), mis membraani läbivad, suhteliselt suurema molekulmassiga ühendeist (kõrgmolekulaarsed ühendid, näiteks tärklis), mis membraani ei läbi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dialüüs · Näe rohkem »

Diastereomeer

Diastereomeerid ''vs'' enantiomeerid Diastereomeerid (ka diastereoisomeerid) on stereoisomeerid, mille molekulis esineb kaks või enam stereokeset (kiraalset tsentrit), kuid mis ei ole enantiomeerid (ei ole teineteise peegelpildid).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Diastereomeer · Näe rohkem »

Dieenid

1,5-Tsüklooktadieen (mittekonjugeeritud dieen) Konjugeeritud dieen - isopreen Dieenid ehk alkadieenid ehk diolefiinid on süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dieenid · Näe rohkem »

Difraktsioon

Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Difraktsioon · Näe rohkem »

Difusioon

Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Difusioon · Näe rohkem »

Difusioonlimiteeritud reaktsioon

Difusioonlimiteeritud reaktsiooni korral määrab protsessi üldise kiiruse ainete liikumine (transport) reaktsiooni keskkonnas (tavaliselt lahuses).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Difusioonlimiteeritud reaktsioon · Näe rohkem »

Dimeer

Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dimeer · Näe rohkem »

Dioolid

Dioolid on orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub kaks hüdroksüülrühma (-OH).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dioolid · Näe rohkem »

Dipool

Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dipool · Näe rohkem »

Dipoolmoment

Dipoolmoment on füüsikas vektorsuurus, mis iseloomustab elektrilise või magnetilise dipooli intensiivsust ja orientatsiooni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dipoolmoment · Näe rohkem »

Diraci võrrand

Diraci võrrand on poolearvulise spinniga elementaarosakesi kirjeldav lainevõrrand relativistlikus kvantmehaanikas.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Diraci võrrand · Näe rohkem »

Dispergant

Dispergant ehk dispergeeriv aine ehk dispergent (ladina k. dispergere hajutama; inglise dispersant, dispersing agent) on kemikaal, mille abil emulgeeritakse, hajutatakse või stabiliseeritakse mingisse keskkonda sattunud ainet.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dispergant · Näe rohkem »

Dissotsiatsioon (keemia)

Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dissotsiatsioon (keemia) · Näe rohkem »

Dissotsiatsiooniaste

Dissotsiatsiooniaste ehk dissotsiatsioonimäär on keemias dissotsieerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhe.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dissotsiatsiooniaste · Näe rohkem »

Dissotsiatsioonikonstant

Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Dissotsiatsioonikonstant · Näe rohkem »

Ditiokarbonaadid

Ditiokarbonaadid ehk ksantaadid ehk ksantogenaadid on õlilaadsete ksantogeenhapete soolad ja estrid, ditiosüsihappe O-estrid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ditiokarbonaadid · Näe rohkem »

Doonor (keemia)

Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Doonor (keemia) · Näe rohkem »

Een-reaktsioon

Een-reaktsioon (mõnedes allikates Alder-een-reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus liidab alkeen allüülse vesinikuga (een) ühendit, mis sisaldab kordset sidet (enofiil).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Een-reaktsioon · Näe rohkem »

Eeterlikud õlid

Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...

Uus!!: Keemia mõisteid ja Eeterlikud õlid · Näe rohkem »

Eetrid

Eetri üldvalem Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Eetrid · Näe rohkem »

Efervestsents

Efervestsents (inglise effervescence; ladina sõnadest ex- + fervere 'keema') on gaasi(mullide) eraldumine vesilahusest, tekitades selles lahuses kihisemise (inglise fizzing) ja vahutamise (inglise foaming).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Efervestsents · Näe rohkem »

Eksikaator

Eksikaator on tugevast klaasist tihedalt kaanega suletav nõu ainete kuivatamiseks või kuivana säilitamiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Eksikaator · Näe rohkem »

Eksklusioonkromatograafia

Eksklusioonkromatograafia ehk suuruseralduskromatograafia (SEC või HPSEC) on keemias kasutatav kromatograafiline meetod, mille puhul lahuses olevad molekulid lahutatakse vastavalt molekuli suurusele (mitte vastavalt molekulmassile).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Eksklusioonkromatograafia · Näe rohkem »

Eksotermiline reaktsioon

Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Eksotermiline reaktsioon · Näe rohkem »

Eksponendieelne tegur

Eksponendieelne tegur (ka eksponendieelne faktor) on keemilises kineetikas Arrheniuse võrrandisse kuuluv eksponendieelne konstant (A).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Eksponendieelne tegur · Näe rohkem »

Ekstraktsioon

Jaotuslehter, milles pärast pesemist (läbiloksutamist) on eraldunud õli (ülemine) ja vee (alumine) kihid Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine on füüsikalis-keemiline meetod vedelate või tahkete ainete eraldamiseks segudest või lahustest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ekstraktsioon · Näe rohkem »

Ekvivalent (keemia)

Keemiline ekvivalent ehk ekvivalentmass on liht- või liitaine mass, mis keemilistes rektsioonides on ekvivalentne (samaväärne) ühe grammi (täpsemini 1,00797 g) vesinikuga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ekvivalent (keemia) · Näe rohkem »

Ekvivalentpunkt

Ekvivalentpunkt on keemilises analüüsis (tiitrimisel) kasutatav mõiste.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ekvivalentpunkt · Näe rohkem »

Elav polümerisatsioon

astmelise (punane kõver) ja elava (must kõver) polümerisatsiooni korral Elav polümerisatsioon on üks liitumispolümerisatsiooni alaliik, milles polümeeri kasvava ahela lõpetamise reaktsioone ei esine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elav polümerisatsioon · Näe rohkem »

Elektriline kaksikkiht

Elektriliseks kaksikkihiks nimetatakse mudelit, mis kirjeldab ioonide paigutust elektriliselt laetud pinnal ja selle lähedases alas.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektriline kaksikkiht · Näe rohkem »

Elektrofiil

Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektrofiil · Näe rohkem »

Elektrofiilne liitumine

Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektrofiilne liitumine · Näe rohkem »

Elektroforees

Laetud osakese elektriväljas liikumisele mõjuvad jõud Elektroforees (elektro + kr phoros kandev) on elektriliselt laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul: positiivsed osakesed katoodile ja negatiivsed osakesed anoodile.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektroforees · Näe rohkem »

Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia

Dielektrilise läbitavuse spekter üle laia sagedusriba. Kujutatud on reaalseid ning imaginaarseid läbitavuse osi ning erinevaid protsesse: iooniline ja dipolaarne relaksatsioon, aatom- ja elektrooniline resonants kõrgematel energiatel Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia (lühendina EIS; tuntud ka kui dielektriline spektroskoopia, impedantsspektroskoopia) on meetod uuritava objekti dielektriliste omaduste mõõtmiseks sageduse funktsioonina.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Elektrokeemiline potentsiaal

Elektrokeemiline potentsiaal on elektrilaengut kandvatest osakestest ja kvaasiosakestest (elektronidest, ioonidest) koosneva termodünaamilise süsteemi keemiline potentsiaal.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektrokeemiline potentsiaal · Näe rohkem »

Elektrokromatograafia

Elektrokromatograafia ehk elektrokineetiline kromatograafia on keemiliste ühendite lahutamise kombineeritud meetod, milles kromatograafia kolonnile rakendatakse elektrivälja.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektrokromatograafia · Näe rohkem »

Elektrolüüs

Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektrolüüs · Näe rohkem »

Elektrolüüt

Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektrolüüt · Näe rohkem »

Elektrolüütiline dissotsiatsioon

Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks – ioonideks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektrolüütiline dissotsiatsioon · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronafiinsus

Elemendi elektronafiinsus Eea on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektronafiinsus · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia

pisi Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia (EPR) on meetod, mida kasutatakse (eelkõige) orgaanilises keemias molekulide struktuuride määramiseks, üks moodsamaid ainete uurimismeetodeid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Elektronkate

Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektronkate · Näe rohkem »

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektronkiht · Näe rohkem »

Elektronkonfiguratsioon

Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »

Elektronpaar

Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektronpaar · Näe rohkem »

Elektronskeem

Elektronskeem on aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektronskeem · Näe rohkem »

Elektroodipotentsiaal

Elektroodipotentsiaal (tähis E või φ ja mõõtühik volt) on IUPAC määratluse kohaselt elektromotoorjõud, mis tekib elektrokeemilise elemendi – galvaanielemendi – mõõdetaval elektroodil standardvesinikelektroodi suhtes.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektroodipotentsiaal · Näe rohkem »

Elektroosmoos

Elektroosmoos (inglise electro-osmosis) on vedeliku liikumine läbi kapillaaride või poorse diafragma välise elektrivälja mõjul.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektroosmoos · Näe rohkem »

Elektropihustusionisatsioon

Elektropihustusionisatsioon (ESI) on üks paljudest massispektromeetrias kasutatavatest ionisatsioonitehnikatest, mille abil tekitatakse ioone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektropihustusionisatsioon · Näe rohkem »

Elektrosüntees

Elektrosüntees ehk elektrokeemiline süntees on elektrolüüsi teel keemiliste ühendite saamine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elektrosüntees · Näe rohkem »

Elementaarlüli

Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elementaarlüli · Näe rohkem »

Elementaarreaktsioon

Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elementaarreaktsioon · Näe rohkem »

Elimineerimisreaktsioon

väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elimineerimisreaktsioon · Näe rohkem »

Elueerimine

Elueerimine on keemias kasutatav protseduur, mille korral rakendatakse täidiskolonnis toimuvaid sorptsiooni ja desorptsiooni protsesse kasutades eluendi (gaas, vedelik) kolonni täidisest läbivoolutamist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Elueerimine · Näe rohkem »

Empiiriline valem

Empiiriline valem on keemilise ühendi molekuli koostisse kuuluvate keemiliste elementide suhteline sisaldus väikseimates täisarvudes.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Empiiriline valem · Näe rohkem »

Emulgaator

Emulgaator on pindaktiive aine, mis põhjustab kahe või enama segunematu koostisfaasi (homogeenset) emulsiooni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Emulgaator · Näe rohkem »

Emulsioon

Emulsioon (ladina k. emulsus väljalüpstud) on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Emulsioon · Näe rohkem »

Enantiomeer

Enantiomeer on üks kahest stereoisomeerist (ruumilisest isomeerist), mis on teineteise suhtes peegelpildid ja mitteühitatavad (mitteidentsed).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Enantiomeer · Näe rohkem »

Endotermiline reaktsioon

Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Endotermiline reaktsioon · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Energia · Näe rohkem »

Enooleetrid

Enooleetrid on küllastumata orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub alkoksürühm (–OR) kaksiksidemega seotud süsinikuaatomi juures.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Enooleetrid · Näe rohkem »

Enoolid

Enoolid (ka alkenoolid) on alkeenid, mille molekulis sisaldub hüdroksüülrühm kaksiksidemega seotud süsiniku aatomi juures.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Enoolid · Näe rohkem »

Ensümaatiline hüdrolüüs

Ensümaatiline hüdrolüüs on hüdrolüüsiprotsess, milles ensüümid kiirendavad (katalüüsivad) keemiliste sidemete lõhkumist ja fragmentidele veemolekuli osade liitumist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ensümaatiline hüdrolüüs · Näe rohkem »

Entalpia

Entalpia (kreeka sõnadest ἐν (en) 'sisse' ja θάλπειν (thálpein) 'soojendama') on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: Entalpia tähis on H ja mõõtühik on džaul (J).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Entalpia · Näe rohkem »

Entroopia

Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Entroopia · Näe rohkem »

Epoksiidid

Epoksiidi üldvalem Epoksiid, tuntud ka kui oksiraan, on kolmeaatomilise ringiga tsükliline eeter.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Epoksiidid · Näe rohkem »

Ergastatud olek

Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ergastatud olek · Näe rohkem »

Eripöörang

Eripöörang on aine optiline aktiivsus ühikulise kontsentratsiooni ja teepikkuse juures.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Eripöörang · Näe rohkem »

Eripind

Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Eripind · Näe rohkem »

Estrid

Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Estrid · Näe rohkem »

Etaanhape

Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Etaanhape · Näe rohkem »

Etüülrühm

Etüülrühm on etaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom, vastav ühevalentne rühm.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Etüülrühm · Näe rohkem »

Faas (füüsikaline keemia)

Faas ehk aine faas on aine struktuurivorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Faas (füüsikaline keemia) · Näe rohkem »

Faasiülekande katalüüs

ooniumühendit Faasiülekande katalüüs on heterogeense katalüüsi erivorm, mis põhineb teatud katalüsaatorite võimel kanda reagente ühest faasist teise, luues võimaluse reaktsiooni toimumiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Faasiülekande katalüüs · Näe rohkem »

Faasisiire

sublimeeruvad otse gaasiks Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Faasisiire · Näe rohkem »

Faraday arv

Faraday arv ehk Faraday konstant on füüsikas ja keemias kasutatav konstantne arv, mis näitab ühe mooli elektronide või teiste elementaarlaengut kandvate osakeste elektrilaengute koguväärtust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Faraday arv · Näe rohkem »

Füüsikaline keemia

Füüsikaline keemia on keemia haru, mis uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Füüsikaline keemia · Näe rohkem »

Füüsikalised omadused

Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »

Fütokeemia

Fütokeemia ehk taimekeemia ehk taimebiokeemia on teadusharu, mis tegeleb taimede keemilise uurimisega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fütokeemia · Näe rohkem »

Fenüülrühm

Fenüülrühm (märgitud punasega) Terminit fenüülrühm (ka fenüülgrupp või lihtsalt fenüül või ka fenüültuum) kasutatakse orgaanilises keemias, tähistamaks rühma C6H5– kas asendusrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fenüülrühm · Näe rohkem »

Fenoolglükosiidid

Fenoolglükosiidid on glükosiidid, mille aglükoon on fenool või fenoolhape.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fenoolglükosiidid · Näe rohkem »

Fenoolid

Kahealuselised fenoolid: katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon Bifenool Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fenoolid · Näe rohkem »

Filterpaber

Filterpaber on puhtast tselluloosist valmistatud paber, mida kasutatakse filtreerimisel, s.t tahke materjali eraldamiseks vedelikust või gaasist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Filterpaber · Näe rohkem »

Flegma

Flegma (reflux) mõiste on seotud fraktsioneeriva destillatsiooniga ja rektifikatsiooniga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Flegma · Näe rohkem »

Flogiston

Flogiston oli 17.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Flogiston · Näe rohkem »

Flokulatsioon

Flokulatsioon (ka helvestamine, helvestumine, helvestus) on sadestuvate osakeste koondumine flokulantide ehk helvestusainete toimel nõrgalt seotud struktuuri.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Flokulatsioon · Näe rohkem »

Flotatsioon

Tööstuslik flotatsioon Flotatsioon on heljuvate või emulgeerunud ainete eraldamine vedelikust neid pinnale ujutades ning seejärel pinnakooret kõrvaldades; ühtlasi vastav meetod ja protsess.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Flotatsioon · Näe rohkem »

Fluorestsents

Fluorestseeruv orgaaniline ühend nimega eskuliin Valik fluorestseeruvaid aineid UV-valguses Fluorestseeruv rodamiin Fluorestsents (sõna tuleneb mineraalist fluoriit; seda mineraali uurides avastati fluorestsents) on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fluorestsents · Näe rohkem »

Fluoriidid

Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fluoriidid · Näe rohkem »

Fosfaadid

Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fosfaadid · Näe rohkem »

Fosfolipiidid

Fosfolipiidi struktuur Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fosfolipiidid · Näe rohkem »

Fosforüülumine

Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fosforüülumine · Näe rohkem »

Fosgeen

Fosgeen ehk süsinikoksiidkloriid (COCl2) on I maailmasõjas kasutatud keemiline ründeaine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fosgeen · Näe rohkem »

Fotokeemiline reaktsioon

Fotokeemiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis tekib valguse neeldumise tõttu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fotokeemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Fraktsioneerimine

Ultratsentrifuugimine skemaatiliselt Fraktsioneerimine ehk fraktsioonimine on protsess, milles ainete segu lahutatakse väiksemateks lähedaste füüsikaliste omadustega portsjoniteks (fraktsioonideks), nii et mingi komponendi suhteline sisaldus igas järgnevas fraktsioonis suureneb või väheneb, s.t. muutub teatud gradiendiga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fraktsioneerimine · Näe rohkem »

Fraktsioneeriv destillatsioon

Laboratoorne fraktsioneeriva destillatsiooni seade. Siin on fraktsioneerimiskolonn koos destillatsiooni pealisega Vigreux kolonn ehk deflegmaator Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fraktsioneeriv destillatsioon · Näe rohkem »

Freoonid

Freoonid (keemiafirma DuPont kaubamärgist Freon) ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Freoonid · Näe rohkem »

Friedeli-Craftsi alküülimine

Friedeli-Craftsi alküülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma ühe (või enama) vesiniku aatomi asemele alküülrühm.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Friedeli-Craftsi alküülimine · Näe rohkem »

Friedeli-Craftsi atsüülimine

Esimene samm Teine samm Kolmas samm Friedeli-Craftsi atsüülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma vesiniku aatomi asemele atsüülrühm, saadakse arüülketoonid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Friedeli-Craftsi atsüülimine · Näe rohkem »

Friedeli-Craftsi reaktsioon

Friedeli-Craftsi reaktsioon on keemiline meetod aromaatsete ühendite alküülimiseks ja atsüülimiseks veevaba alumiiniumkloriidi kui katalüsaatori manulusel: kus Ar on arüülrühm ja R on alküülrühm.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Friedeli-Craftsi reaktsioon · Näe rohkem »

Frosti diagramm

Frosti diagramm ehk Frosti-Ebsworthi diagramm on anorgaanilises ja elektrokeemias kasutatav joonis ühe keemilise elemendi erinevate oksüdatsiooniastmetega ühendite redokspotentsiaalide, termodünaamilise stabiilsuse ja ühendite iseloomu poolkvantitatiivseks illustreerimiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Frosti diagramm · Näe rohkem »

Fruktooligosahhariidide puhastamine

Fruktooligosahhariidide puhastamine on protsess, mille käigus tuleb FOSi siirupist eemaldada suure glükeemilise indeksiga mono- ja disahhariidid (glükoos, fruktoos ja sahharoos).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Fruktooligosahhariidide puhastamine · Näe rohkem »

Funktsionaalrühm

Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Gaas · Näe rohkem »

Gaasikromatograafia

Gaasikromatograafilise seadme skeem. Näha on kandegaasiballoon, gaasivoolu regulaator, proovi sisestus aurustisse, kolonn ja termostaat selle ümber, detektor, gaaside väljumine ning isekirjuti, mis registreerib kromatogrammi termostaadi avatud uksega, kus on näha kapillaarkolonn Gaasikromatograafia (GC) on kromatograafia meetod lenduvate ühendite segu lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Gaasikromatograafia · Näe rohkem »

Gaasikromatograafia-massispektromeetria

GC-MS skemaatiliselt Gaasikromatograafia-massispektromeetria (GC-MS) on analüüsitava proovi komponentide lahutamise ja identifitseerimise meetod, milleks kasutatakse gaasikromatograaf-massispektromeeter seadmete tandemühendust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Gaasikromatograafia-massispektromeetria · Näe rohkem »

Gaasistamine

Gaasistamine ehk gaasistus on tahke- või vedelkütuse orgaanilise osa võimalikult täielik muutmine põlevgaasiks (gaaskütuseks).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Gaasistamine · Näe rohkem »

Galvaanielement

pisi Galvaanielement on Luigi Galvani järgi nimetuse saanud keemiline vooluallikas, mis muundab keemilist energiat vahetult elektrienergiaks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Galvaanielement · Näe rohkem »

Gay-Lussaci seadus

Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Gay-Lussaci seadus · Näe rohkem »

Geel

Geel ehk tarre on aine või materjal, mille omadused on vedela ja tahke oleku vahepealsed.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Geel · Näe rohkem »

Geelelektroforees

Agaroos geelelektroforeesi aparaat Värvaine ''Coomassie Brilliant Blue'' abil nähtavaks muudetud valkude vöödid pärast geelelektroforeesi. Huvipakkuvate valkude vöötide eraldamine Tartu Ülikoolis Geelelektroforees on elektroforeesi rakendus, mida kasutatakse erinevate elektriliselt laetud molekulide (DNA, RNA, valgud) eraldamiseks pikkuse, laengu või konformatsiooni järgi agaroosist, polüakrüülamiidist või mõnest muust polümeerist geelimaatriksis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Geelelektroforees · Näe rohkem »

Geelkromatograafia

Geelkromatograafia (lühend GPC) on keemias rakendatav meetod, mis võimaldab polümeeris määrata polümeersete ahelate jaotumist vastavalt nende molekulmassile.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Geelkromatograafia · Näe rohkem »

Geokeemia

Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Geokeemia · Näe rohkem »

Gibbsi vabaenergia

Gibbsi vabaenergia ehk Gibbsi energia, tähis G, on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Gibbsi vabaenergia · Näe rohkem »

Glükoproteiinid

Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Glükoproteiinid · Näe rohkem »

Glükosüülimine

Glükosüülimine on glükaanide liitmine valkudele ja lipiididele ensüümide abil.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Glükosüülimine · Näe rohkem »

Glükosiidid

Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Glükosiidid · Näe rohkem »

Glükuronisatsioon

Glükuronisatsioon on keemiline protsess, mille käigus glükuroonhape seostub O-glükosiidse sideme kaudu mitmesuguste keemiliste ühenditega nagu ravimid, hormoonid, mürgid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Glükuronisatsioon · Näe rohkem »

Glutamaat

Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Glutamaat · Näe rohkem »

Graafiline struktuurivalem

Skelettvalem ehk skelettstruktuur ehk graafiline struktuurivalem on orgaanilise ühendi struktuuri lihtsustatud üleskirjutus, milles süsiniku aatomite ja nendega seotud vesiniku aatomite sümbolid on ära jäetud, kuid juurdemõeldavad.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Graafiline struktuurivalem · Näe rohkem »

Grafeen

Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur Grafeeni kihid grafiidis Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Grafeen · Näe rohkem »

Grignardi reaktsioon

galerii) Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Grignardi reaktsioon · Näe rohkem »

Grubbsi katalüsaatorid

Grubbsi katalüsaatoriteks kutsutakse seeriat üleminekumetallide karbeeni komplekse, mida kasutatakse katalüsaatoritena alkeenide metateesis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Grubbsi katalüsaatorid · Näe rohkem »

Halogeeniühendid

Halogeeniühendid (ka halogeenderivaadid) on orgaanilises keemias süsinikuühendid, mille süsivesinikahelas on vähemalt üks süsinikuaatomi juures paiknenud vesinikuaatom asendatud halogeeni aatomiga – fluori, kloori, broomi või joodiga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Halogeeniühendid · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Halogeenid · Näe rohkem »

Halogeenimine

Halogeenimine on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse halogeeni aatom(id) aine molekuli koostisesse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Halogeenimine · Näe rohkem »

Halogeniidid

Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Halogeniidid · Näe rohkem »

Hammetti võrrand

Hammetti võrrand kirjeldab lineaarse vabaenergia sõltuvust reaktsioonide kiiruste (või tasakaalukonstantide) vahel paljude meta- ja para-asendatud bensoehapete reaktsioonide korral.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hammetti võrrand · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hape · Näe rohkem »

Hapnikhapped

Hapnikhapped on happed, mille molekuli koostisse kuulub hapniku aatomeid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hapnikhapped · Näe rohkem »

Happe dissotsiatsioonikonstant

Happe dissotsiatsioonikonstant ehk Ka (tuntud ka kui happelisuse konstant või happe-ionisatsiooni konstant) väljendab happe kvantitatiivset tugevust lahuses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Happe dissotsiatsioonikonstant · Näe rohkem »

Happeanhüdriidid

Karboksüülhappeanhüdriidide üldine struktuur. Tavaliselt on karboksüülhappeanhüdriididel jäägid R ja R' ühesugused. Kui R≠R', siis on tegu segatud karboksüülhappeanhüdriididega Happeanhüdriidid (ka lihtsalt anhüdriidid) on hapnikhapete derivaatide hulka kuuluvad keemilised ühendid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Happeanhüdriidid · Näe rohkem »

Happearv

Happearv on ühe grammi aine neutraliseerimiseks kuluv kaaliumhüdroksiidi (KOH) kogus milligrammides.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Happearv · Näe rohkem »

Happeline keskkond

Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Happeline keskkond · Näe rohkem »

Happeline oksiid

Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Happeline oksiid · Näe rohkem »

Happesusindikaator

Happesusindikaator on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Happesusindikaator · Näe rohkem »

Haruldased muldmetallid

Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores hajusalt.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Haruldased muldmetallid · Näe rohkem »

Hüdratatsioon

Näide '''hüdratatsioon'''ist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdratatsioon · Näe rohkem »

Hüdrofiilsus

Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdrofiilsus · Näe rohkem »

Hüdrofoobsus

Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »

Hüdrohalogeenimine

Hüdrohalogeenimine on keemiline protsess, milles hüdrohalogeniid (H-Hlg) liitub mingi keemilise ühendiga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdrohalogeenimine · Näe rohkem »

Hüdrokeemia

Hüdrokeemia (inglise water chemistry) on teadusharu, mille uurimisvaldkonnaks on loodusliku vee koostis, selle kujunemine, muutumine ja seda põhjustavate keemiliste protsesside uurimine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdrokeemia · Näe rohkem »

Hüdroksüülrühm

Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdroksüülrühm · Näe rohkem »

Hüdroksübensüülalkoholid

Hüdroksübensüülalkoholid ehk metüloolfenoolid on ainerühm, mille liikmed on ühtaegu bensüülalkoholi ja fenooli derivaadid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdroksübensüülalkoholid · Näe rohkem »

Hüdroksülatsioon

Hüdroksülatsioon on keemiline protsess, mille tulemusena keemilisele ühendile liidetakse juurde hüdroksüülrühm – OH.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdroksülatsioon · Näe rohkem »

Hüdroksiidid

Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdroksiidid · Näe rohkem »

Hüdroksiidioon

Hüdroksiidioon Hüdroksiidioon on negatiivse laenguga OH-ioon, mis tekib aluste dissotsiatsioonil.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdroksiidioon · Näe rohkem »

Hüdrolüüs

Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »

Hüdrooniumioon

Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon ehk hüdroksooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni ehk vesinikiooni (H+) seostumisel vee molekuliga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdrooniumioon · Näe rohkem »

Hüdropürolüüs

Hüdropürolüüs on orgaaniliste ühendite lagunemine kõrgel temperatuuril vee juuresolekul.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdropürolüüs · Näe rohkem »

Hüdrotermiline karboniseerimine

Hüdrotermiline karboniseerimine (inglise keeles HTC – hydrothermal carbonisation) on süsinikku sisaldava orgaanilise aine töötlemine vesikeskkonnas kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüdrotermiline karboniseerimine · Näe rohkem »

Hügroskoopsus

Hügroskoopsus ehk niiskusimavus ehk imamisvõime on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hügroskoopsus · Näe rohkem »

Hüpertooniline lahus

Hüpertooniline lahus ehk hüperosmootne lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüpertooniline lahus · Näe rohkem »

Hüpotooniline lahus

Hüpotooniline lahus ehk hüpoosmootne lahus on lahus, mille osmootne rõhk on madalam võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hüpotooniline lahus · Näe rohkem »

Hõbepeeglireaktsioon

pisi Hõbepeegli reaktsioon on meetod aldehüüdrühmade olemasolu tõestamiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Hõbepeeglireaktsioon · Näe rohkem »

Helmholtzi vabaenergia

Helmholtzi vabaenergia ehk Helmholtzi energia on Hermann von Helmholtzi järgi nimetatud termodünaamiline olekufunktsioon, mis olekuparameetrite temperatuuri T, ruumala V ja termodünaamilises süsteemis sisalduva ainehulga n_i funktsioonina määrab täielikult süsteemi termodünaamilised omadused.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Helmholtzi vabaenergia · Näe rohkem »

Henry seadus

Henry seadus on üks gaaside seadustest, mille 1803.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Henry seadus · Näe rohkem »

Heteroaatom

Heteroaatom on orgaanilise ühendi molekulis esinev mis tahes muu elemendi aatom peale süsiniku ja vesiniku.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Heteroaatom · Näe rohkem »

Heterogeenne katalüüs

Eteeni hüdrogeenimine etaaniks tahkel pinnal Heterogeenne katalüüs (inglise keeles heterogeneous catalysis) on katalüüsi tüüp, kus katalüsaatori faas erineb reagentide omast.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Heterogeenne katalüüs · Näe rohkem »

Heterogeenne reaktsioon

Heterogeenne reaktsioon on keemiline reaktsioon tahke aine või vedeliku pinnal.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Heterogeenne reaktsioon · Näe rohkem »

Heterogeenne süsteem

Heterogeenne süsteem on füüsikalis-keemiline süsteem, mis koosneb vähemalt kahest faasist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Heterogeenne süsteem · Näe rohkem »

Heterolüüs

Heterolüüs tähendab millegi jagunemist erinevateks osadeks (kr heteros 'teine, muu' + lysis 'lahustumine, jagunemine').

Uus!!: Keemia mõisteid ja Heterolüüs · Näe rohkem »

Heterotsüklilised ühendid

5- ja 6-lülilisi heterotsüklilisi ühendeid: furaan, tiofeen, pürrool, püridiin, püraan, oksasiin, tiasiin, pürimidiin, piperasiin, tiopüraan Heterotsüklilised ühendid on sellised tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomite veel teiste elementide aatomeid, nn heteroaatomeid, üks või enam.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Heterotsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Homoallüülne rühm

Homoallüülne rühm on rühm, mis on ühe CH2 rühma võrra pikem allüülrühmast, see on H2C.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Homoallüülne rühm · Näe rohkem »

Homogeenne süsteem

Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Homogeenne süsteem · Näe rohkem »

Homolüüs

Cl–Cl sideme '''homolüüs'''(nooled näitavad elektronide liikumist sideme katkemisel) Homolüüs (kr lysis 'lahustumine, jagunemine' + homo 'võrdne, ühesugune') tähendab millegi jagunemist sarnasteks osadeks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Homolüüs · Näe rohkem »

Homoloogiline rida

Sulamistemperatuuri (sinine) ja keemistemperatuuri (violetne) muutus ''n''-alkaanide homoloogililises reas Homoloogiline rida on samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida, mille liikmed erinevad naaberliikmest mingi kindla struktuurielemendi võrra.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Homoloogiline rida · Näe rohkem »

Humiinained

Humiinained on komplekssed amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Humiinained · Näe rohkem »

Huumusained

Huumusained on mulla huumust moodustavad ained, mis on tekkinud biokeemilisel teel keerukamatest lähteainetest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Huumusained · Näe rohkem »

Ideaalse gaasi olekuvõrrand

Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid rõhku ja ruumala, kui see gaas on tasakaaluolekus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ideaalse gaasi olekuvõrrand · Näe rohkem »

Indeks (keemia)

Indeks on keemilise aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Indeks (keemia) · Näe rohkem »

Indikaator (keemia)

Keemiline indikaator on spetsiifiliste omadustega aine (või ainete segu), mis teeb nähtavaks uuritava süsteemi teatud keemilise omaduse või selle muutuse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Indikaator (keemia) · Näe rohkem »

Inertsus (keemia)

Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Inertsus (keemia) · Näe rohkem »

Inhibiitor

Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Inhibiitor · Näe rohkem »

Initsieerimisreaktsioon

Initsieerimisreaktsioon ehk keemilise reaktsiooni initsieerimine on esmane keemiline reaktsioon, mis reaktsiooni keskkonnas moodustab aktiivsed osakesed.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Initsieerimisreaktsioon · Näe rohkem »

Instrumentaalanalüüs

küvetis, c) tajur, d) signaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjuti või arvutiga Instrumentaalanalüüs on analüütilise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Instrumentaalanalüüs · Näe rohkem »

Intermediaat

Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Intermediaat · Näe rohkem »

Intramolekulaarne efekt

Intramolekulaarne efekt (ehk sisemolekulaarne ehk molekulisisene efekt) on keemias protsess, nähtus või omadus, mis tuleneb konkreetse molekuli struktuurist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Intramolekulaarne efekt · Näe rohkem »

Intramolekulaarne reaktsioon

Intramolekulaarne reaktsioon (ehk sisemolekulaarne reaktsioon) on keemiline protsess, mis toimub ühe kindla molekuli siseselt, seejuures saab see võimalikuks tänu selle molekuli spetsiifilisele struktuurile.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Intramolekulaarne reaktsioon · Näe rohkem »

Ioniidid

Ioniidid ehk ioonivahetajad (harvem ka ioonivahetusvaigud) on tahked vees ja orgaanilistes lahustites lahustumatud polümeersed materjalid (polüelektrolüüdid), mis astuvad kergesti ioonivahetusreaktsioonidesse; seega on võimelised oma ioone vahetama lahuses olevate ioonide vastu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ioniidid · Näe rohkem »

Ionogeel

Ionogeel on ioonset vedelikku sisaldav polümeerne maatriks, milles on säilinud ioonsele vedelikule iseloomulikud omadused.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ionogeel · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ioon · Näe rohkem »

Ioonide hüdraatumine

Ioonide hüdraatumine on ioonide, molekulide liitumine vee molekuliga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ioonide hüdraatumine · Näe rohkem »

Iooniline side

Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Iooniline side · Näe rohkem »

Ioonivahetuskromatograafia

Ioonikromatograafiliselt saadud kromatogramm Ioonivahetuskromatograafia ehk ioonikromatograafia on keemias ja biokeemias kasutatav meetod, mis võimaldab lahutada ioone ja polaarseid molekule olenevalt nende elektrilisest laengust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ioonivahetuskromatograafia · Näe rohkem »

Ioonne vedelik

1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis Ioonne vedelik on vedelas olekus sool.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ioonne vedelik · Näe rohkem »

Ioonpolümerisatsioon

Ioonpolümerisatsiooni (ioonse polümerisatsiooni) tunnuseks on, et reaktsiooni keskkonnas moodustuvad katalüsaatori osalusel ioonipaarid või oluliselt polariseeritud kompleksid, mis alustavad polümerisatsiooniahelat.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ioonpolümerisatsioon · Näe rohkem »

Ioonreaktsioon

Ioonreaktsioon on ioonidevaheline reaktsioon lahuses, mis kulgeb gaasilise aine, sademe või nõrga elektrolüüdi tekke suunas.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ioonreaktsioon · Näe rohkem »

Ioonsed ained

Ioonsed ained on ained, mille kristallvõre osakesed on valdavalt seotud ioonilise sidemega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ioonsed ained · Näe rohkem »

Ioonvõre

Heksagonaalne ja kuubiline tihepakend Ioonvõre ehk iooniline kristallivõre ka kristallivõre, kus võre keskmetes (sõlmpunktides) asuvad ioonid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ioonvõre · Näe rohkem »

Ioonvõrrand

Ioonvõrrand on reaktsioonivõrrand, milles tugevad hästilahustuvad elektrolüüdid kirjutatakse ioonsel kujul, kõik ülejäänud ained aga molekulaarsel kujul.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ioonvõrrand · Näe rohkem »

Isomeerid

Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Isomeerid · Näe rohkem »

Isomerisatsioon

Keemias tähendab isomerisatsioon aine molekulis aatomite omavahelist ümberpaiknemist, nii et moodustub uus molekul täpselt nendestsamadest aatomitest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Isomerisatsioon · Näe rohkem »

Isoosmootsed lahused

Isoosmootsed lahused ehk isotoonilised lahused on võrdse osmootse rõhuga lahused ja seetõttu ei toimu nende kahe lahuse vahel lahusti (vee) liikumist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Isoosmootsed lahused · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Isotoop · Näe rohkem »

IUPACi nomenklatuur

IUPACi nomenklatuur ehk süstemaatiline keemianomenklatuur on keemiliste elementide ja ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.

Uus!!: Keemia mõisteid ja IUPACi nomenklatuur · Näe rohkem »

Jahuti

Reaktsioonisegu soojendamine (ja segamine) keetmisega ja kondensaadi tagasivoolutamine Jahuti (ka '''soojusvaheti''') on mõeldud destillatsioonil või sünteesi käigus tekkivate aurude kondenseerimiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Jahuti · Näe rohkem »

Jaotuskromatograafia

Jaotuskromatograafia hõlmab ainete segude kromatograafilise lahutamise neid meetodeid, milles korduvad sorptsiooni ja desorptsiooni protsessid toimuvad õhukeses vedeliku kihis (statsionaarne faas), mis on kantud kromatografeerimiseks kasutatavale tahkele adsorbendile või kapillaarkolonni seinale või kromatograafilisele paberile.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Jaotuskromatograafia · Näe rohkem »

John Dalton

John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja John Dalton · Näe rohkem »

Jonoon

Jonoonid Jonoon või jonoonid on koondnimetus koosesinevatele isomeersetele tsüklohekseeni derivaatidele (C13H20O), mille külgahelas on oksorühm.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Jonoon · Näe rohkem »

Kahedimensionaalne kromatograafia

Kahemõõtmeline gaasikromatograafia (GCxGC) skemaatiliselt Kahemõõtmeline kromatograafia on analüüsitava proovi komponentide parema lahutamise eesmärgil kahes staadiumis eri tingimustel teostatav kromatograafiline protseduur.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kahedimensionaalne kromatograafia · Näe rohkem »

Kaitserühm

alkoholiks ja 3) kaitserühma (bloki) eemaldamine. Taandamine ilma kaitserühmata annab dialkoholi Kaitserühm (ka kaitsev rühm; blokeeriv rühm) on funktsionaalne rühm, mis tekitatakse orgaanilise ühendi molekulis oleva esialgse funktsionaalse rühma asemele, kusjuures kaitserühma ülesanne on välistada järgnevas sünteesietapis selle tsentri reaktsioon.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kaitserühm · Näe rohkem »

Kaksikioon

Kaksikiion Kaksikioon ehk tsvitterioon on neutraalne hübriidioon, mis sisaldab katiooni ja aniooni ning moodustab molekuli.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kaksikioon · Näe rohkem »

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kaksikside · Näe rohkem »

Kaltsineerimine

Kaltsineerimine on tahke aine (enamasti mingi maavara) lagundamine kuumutamise teel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kaltsineerimine · Näe rohkem »

Kapillaarelektroforees

Kapillaarelektroforeesi süsteem skemaatiliselt elektroosmootse voo suund anoodi ja katoodi vahel ning liikuv ja liikumatu kiht Kapillaarelektroforees (lühend KE või CE – capillary electrophoresis) on analüütilises keemias kasutatav elektriliselt laetud (ioonsete) osakeste lahutamise meetod, mis töötati välja 1960.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kapillaarelektroforees · Näe rohkem »

Karbanioon

Karbanioon on teatud tüüpi orgaanilises reaktsioonis esinev aktiivne intermediaat (väga reaktsioonivõimeline ja lühiealine), milles süsiniku aatomil on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Karbanioon · Näe rohkem »

Karbiidid

Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Karbiidid · Näe rohkem »

Karbokatioonid

butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Karbokatioonid · Näe rohkem »

Karboksüülhapped

homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »

Karboksürühm

Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Karboksürühm · Näe rohkem »

Karbonaatne karedus

Karbonaatne karedus ehk karbonaatkaredus (varasemas eesti keeles nimetatud mööduvaks kareduseks) on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemisest vees.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Karbonaatne karedus · Näe rohkem »

Karbonüülühend

Karbonüülühend on keemiline ühend, mis sisaldab karbonüülrühma (süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Karbonüülühend · Näe rohkem »

Karbonüülrühm

Karbonüülrühm Karbonüülrühm ehk oksorühm on funktsionaalrühm, kus süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Karbonüülrühm · Näe rohkem »

Karbotermia

Karbotermia on kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Karbotermia · Näe rohkem »

Kare vesi

vannisegisti Arizonas Kare vesi (ka kalk vesi) on suure mineraalainete sisaldusega vesi (vastandina pehmele veele).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kare vesi · Näe rohkem »

Karl Fischeri tiitrimine

Karl Fischeri tiitrimise leiutas 1935.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Karl Fischeri tiitrimine · Näe rohkem »

Karoteenid

α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Karoteenid · Näe rohkem »

Karotenoidid

Flamingode sulestiku värvus tuleneb karotenoidsetest pigmentidest Karotenoidid on tetraterpenoidsed pigmendid, mis jagunevad kaheks rühmaks: ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavateks karoteenideks ning nende oksüdeneerunud derivaatideks ksantofüllideks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Karotenoidid · Näe rohkem »

Katalüüs

Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Katalüüs · Näe rohkem »

Katalüütiline tsükkel

Katalüütiline tsükkel: A ja B konversioon katalüsaatori osalusel annab C Katalüütiline tsükkel on keemias mitmeastmelise katalüütilise reaktsiooni mehhanismi ringskeem alates lähteainetest kuni produktideni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Katalüütiline tsükkel · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Katioon

Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Katioon · Näe rohkem »

Katioonne polümerisatsioon

Vinüülmonomeeride reaktsioonivõime: metoksüeteen (ehk metüülvinüüleeter) > ''p''-metoksüstüreen > stüreen > isobuteen > 1,3-butadieen (ehk divinüül) Heterotsükliliste monomeeride näiteid: oksiraan (ehk etüleenoksiid), thietane, tetrahüdrofuraan, oksasoliin, 1,3-dioksepaan, oksetaan-2-oon Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (siin aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Katioonne polümerisatsioon ehk katioonpolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni viisidest, milles aktiivsete osakestena osalevad monomeeri molekulidest moodustunud katioonset tüüpi intermediaadid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Katioonne polümerisatsioon · Näe rohkem »

Katlakivi

Katlakivi on karbonaatidest (põhiliselt kaltsiumkarbonaadist ja magneesiumkarbonaadist) koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel) katelde, keedunõude, torude vms sisepinnale.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Katlakivi · Näe rohkem »

Katood

Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Katood · Näe rohkem »

Küllastumata lahus

A. '''Küllastumata lahus''' B. Küllastunud lahus C. Üleküllastunud lahus Küllastumata lahus on lahus, milles tingimusi (temperatuur, rõhk) muutmata saab veel lahustatavat ainet lahustada.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Küllastumata lahus · Näe rohkem »

Küllastunud ja küllastumata ühendid

Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Küllastunud ja küllastumata ühendid · Näe rohkem »

Küllastunud lahus

Küllastunud lahus on antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Küllastunud lahus · Näe rohkem »

Külmumine

Veepiisa külmumine temperatuuril -180 °C. Maxim Bilovitskiy video Külmumine ehk jäätumine on vee ja vesilahuste üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Külmumine · Näe rohkem »

Kütuseelement

Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kütuseelement · Näe rohkem »

Küvett

Küvett Küvett on ristkülikukujuline või silindriline väike läbipaistev anum, mis on valmistatud klaasist, plastist või kvartsist, ja mis on ette nähtud analüüsitava aine proovi spektromeetrisse paigutamiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Küvett · Näe rohkem »

Kõrgmolekulaarsed ühendid

Keemias ja biokeemias on kõrgmolekulaarsed ühendid suure molekulmassiga, makromolekulaarsed ühendid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kõrgmolekulaarsed ühendid · Näe rohkem »

Kõrgsurvevedelikkromatograafia

HPLC aparatuuri skemaatiline ehitus, kus 1 – pudelid eluentidega, 2 – eluendi degasaator, 3 – gradientkraan, 4 – eluendi sisestamise nõu, 5 – kõrgsurvepump, 6 – kraan sisestamise asendis, 6’ – kraani laadimisasend, 7 – silmus, 8 – eelkolonn, 9 – kromatograafiline kolonn, 10 – detektor, 11 – arvuti, 12 – jääkide või fraktsiooni koguja. Kõrgsurvevedelikkromatograafia ehk kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (high-performance liquid chromatography, HPLC) on kromatograafiline meetod, kus kasutatakse statsionaarse faasina kromatograafilise kolonni tahket peeneteralist täidist ning liikuva faasina vedelikku ehk eluenti.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kõrgsurvevedelikkromatograafia · Näe rohkem »

Kõrvalahel

Kõrvalahelaks, vahel ka külgahelaks, nimetatakse keemilise ühendi põhiahelaga (tavaliselt tüviühendiga) seotud (suhteliselt suurt) asendusrühma.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kõrvalahel · Näe rohkem »

Kõrvalreaktsioon

Kõrvalreaktsioon (side reaction) on soovimatu keemiline reaktsioon, mis vähendab sünteesiprodukti saagist või moonutab klassikalise keemilise analüüsi tulemust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kõrvalreaktsioon · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemia · Näe rohkem »

Keemia filosoofia

Keemia filosoofia on teadusfilosoofia valdkond, mis tegeleb keemia kui teaduse metodoloogia ja filosoofiliste alustega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemia filosoofia · Näe rohkem »

Keemianomenklatuur

Keemianomenklatuur on keemiliste elementide ja ühendite nimetuste süsteem.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemianomenklatuur · Näe rohkem »

Keemiaseadused

Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiaseadused · Näe rohkem »

Keemik

Keemik on spetsialist keemia valdkonnas.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemik · Näe rohkem »

Keemikute loend

Siin on loetletud keemikuid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemikute loend · Näe rohkem »

Keemiline afiinsus

Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline afiinsus · Näe rohkem »

Keemiline aktiivsus

Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline aktiivsus · Näe rohkem »

Keemiline analüüs

Automaatne tiitrimisseade (firmalt Metrohm) Keemiline analüüs tähendab ainete koostise määramist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline analüüs · Näe rohkem »

Keemiline ökoloogia

Keemiline ökoloogia ehk kemoökoloogia on keemia ja ökoloogia piiriteadus, mis uurib organismide omavahelisi ja organismide ja keskkonna vahelisi keemilisi mõjutusi ja seoseid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline ökoloogia · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline energia

Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline energia · Näe rohkem »

Keemiline füüsika

Keemiline füüsika on keemia ja füüsika piiriteadus, mis uurib keemilisi nähtusi, kasutades aatomi- ja molekulaarfüüsika meetodeid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline füüsika · Näe rohkem »

Keemiline hapnikutarve

Keemiline hapnikutarve (lühend KHT, inglise keeles COD) on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine (seda on reovees tavaliselt väikestes kogustes) oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline hapnikutarve · Näe rohkem »

Keemiline kineetika

Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline kineetika · Näe rohkem »

Keemiline plahvatus

Aine tiheduse (agregaatoleku) muutus sõltuvalt temperatuurist (T) ja rõhust (P):gaas, vedelik ja tahkis Keemiline plahvatus on keemilise reaktsiooniga kaasnev ülikiire energia vabanemine, mis põhjustab plahvatuse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline plahvatus · Näe rohkem »

Keemiline potentsiaal

Keemiline potentsiaal on termodünaamiline funktsioon, mis iseloomustab püsivate välistingimuste korral komponendi i aktiivsust keemilises reaktsioonis või aine ülekandeprotsessis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline potentsiaal · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline sümbol

Keemiline sümbol on keemilise elemendi rahvusvaheline ühe- või kahetäheline tähis, mis on tuletatud elemendi nimetusest (tavaliselt ladinakeelsest).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline sümbol · Näe rohkem »

Keemiline süntees

Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline süntees · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline side · Näe rohkem »

Keemiline stabiilsus

Keemiline stabiilsus iseloomustab keemilise süsteemi (näiteks keemilise ühendi, materjali, mineraali) omadust tavatingimustes või teatud fikseeritud tingimustes mitte muunduda.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline stabiilsus · Näe rohkem »

Keemiline struktuur

Amitriptüliini molekuli keemilise struktuuri graafiline esitlus, see on skelettvalem Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline struktuur · Näe rohkem »

Keemiline tasakaal

Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline tasakaal · Näe rohkem »

Keemiline vooluallikas

Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiline vooluallikas · Näe rohkem »

Keemilised omadused

Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemilised omadused · Näe rohkem »

Keemiliste ainete loend

Siin on loetletud keemilisi aineid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiliste ainete loend · Näe rohkem »

Keemiliste elementide loend

Keemiliste elementide loend esitab sorteeritava tabelina keemiliste elementide järjekorranumbrid, nimetused ja lühendid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiliste elementide loend · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Keemine

Vee aururõhu sõltuvus temperatuurist (760 torri.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemine · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Keetmine (laboris)

Laboratoorne lihtdestillatsiooni seade Keetmine on keemistemperatuuril toimuva keemisprotsessi eesmärgipärane rakendamine, kusjuures tänu soojendamisele toimub aine üleminek vedelast faasist gaasilisse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keetmine (laboris) · Näe rohkem »

Kelaadid

Kelaadid ehk kelaatühendid on tsüklilised orgaanilised kompleksühendid, mis on tekkinud kelaatumise tagajärjel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kelaadid · Näe rohkem »

Kelaatumine

Vees on sageli EDTA-nimeline ühend moodustunud metallikelaadi; joonisel tähistab "M" suvalist metalliiooni Kelaatumine on keemiline reaktsioon, mille tagajärjel tekivad kompleksühendid, mida nimetatakse kelaatideks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kelaatumine · Näe rohkem »

Kemikaal

Kemikaal on kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kemikaal · Näe rohkem »

Keminformaatika

Keminformaatika (tuntud ka kui kemoinformaatika) on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb arvutiteaduse võimaldatud tehnikate ja andmevõtumeetodite (nn in silico tehnikad) rakendamisega keemilistes uuringutes, eelkõige uute ravimite väljatöötamisel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keminformaatika · Näe rohkem »

Kemomeetria

Kemomeetria on matemaatiliste ja statistiliste meetodite rakendamine keemilistele mõõtmistele.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kemomeetria · Näe rohkem »

Kemoselektiivsus

Kemoselektiivsus (kemoselektiivne reaktsioon) on ühe keemilise reaktsiooni valdav realiseerumine teiste võimalike reaktsioonidega võrreldes.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kemoselektiivsus · Näe rohkem »

Kemosorptsioon

Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kemosorptsioon · Näe rohkem »

Keskkonna happelisus

Keskkonna happelisus ühendab nii Brønstedi happelisust, vesiniksideme donoorsust kui ka Lewise happelisust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keskkonna happelisus · Näe rohkem »

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keskkonnakeemia · Näe rohkem »

Keskmise tugevusega hape

Keskmise tugevusega hape on hape, mis ei lahustu vees täielikult.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keskmise tugevusega hape · Näe rohkem »

Keto-enooltautomeeria

Keto-enooltautomeeria (vasakul keto-vorm, paremal enool-vorm Keto-enooltautomeeria (ehk keto-enooltautomerism) on orgaanilise keemia mõiste, mis tähendab tasakaaluoleku moodustumist keto-vormi (ketoon või aldehüüd) ja enooli vahel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Keto-enooltautomeeria · Näe rohkem »

Ketoosid

Ketorühm Ketoosid on monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ketoosid · Näe rohkem »

Kiirust limiteeriv staadium

Keemilise reaktsiooni kiirust limiteeriv staadium on astmelise reaktsiooni kõige aeglasem staadium, s. t. kõige aeglasem elementaarreaktsioon teel lähteühenditest produktideni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kiirust limiteeriv staadium · Näe rohkem »

Kippi aparaat

Kippi aparaat Kippi aparaat (ka Kipi aparaat) on laboratoorne gaaside saamise seade, milles tahke aine reageerib vedelikuga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kippi aparaat · Näe rohkem »

Kiraalne molekul

Aminohappe kaks mitteühitatavat käelist molekuli: L- ja D-enantiomeerid (NB! rühmad R on suunatud tasapinnast ettepoole ning rühmad NH2 ja COOH tahapoole) Asümmeetriline C-aatom, millega on seotud neli erinevat rühma: OH, CHO, CH2OH ja H, mis asuvad piltlikult tetraeedri tippudes Keemias tähendab kiraalsus molekuli struktuuris sümmeetria puudumisega seotud omadust, mistõttu kiraalne molekul (ehk käeline molekul) ei ole ühildatav tema peegelpildile vastava konfiguratsiooniga molekuliga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kiraalne molekul · Näe rohkem »

Klassikaline keemiline analüüs

Klassikaline keemiline analüüs (ehk traditsiooniline keemiline analüüs) tähendab ainete koostise uurimist meetoditega, mis on välja arenenud koos keemia arenguga ja on kergesti teostatavad lihtsate vahenditega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Klassikaline keemiline analüüs · Näe rohkem »

Kloorimine

Kloorimine (varem ka kloreerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse kloori aatom(id) aine molekuli koostisse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kloorimine · Näe rohkem »

Klooritud süsivesinikud

Klooritud süsivesinikud on orgaanilised ühendid, kus süsivesiniku molekulis vähemalt üks vesinikuaatom on asendunud kloori aatomiga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Klooritud süsivesinikud · Näe rohkem »

Kloorivesi

Kloorivesi on kloori vesilahus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kloorivesi · Näe rohkem »

Kloriidid

Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kloriidid · Näe rohkem »

Klorometüülalküüleetrid

Klorometüülalküüleetrid ehk alkoksüklorometaanid ehk alküülklorometüüleetrid ehk α-kloroeetrid on orgaanilised ühendid üldstruktuuriga ROCH2Cl.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Klorometüülalküüleetrid · Näe rohkem »

Koagulatsioon

Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Koagulatsioon · Näe rohkem »

Kohesioon

Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud. Adhesioonijõud (klaasi suhtes) on nõrgemad ja seetõttu ei valgu tilk klaasnõus laiali Kohesioon ehk nidusus on molekulaarjõududest tingitud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kohesioon · Näe rohkem »

Kolloid

Kolloid (kreeka kolla 'liim' + eidos 'kuju') on kolloidsüsteemis dispersse ehk pihustunud faasina esinev aine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kolloid · Näe rohkem »

Kolloidkeemia

Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-7...10-9 m. Kolloidkeemias on oluline rõhk erinevate faaside piirpinnanähtuste uurimisel, näiteks hõlmab see nende pindpinevus-, absorptsioon-, adsorptsiooninähtusi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kolloidkeemia · Näe rohkem »

Kolloidsüsteem

Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10−7...10−9 m. Eristatakse vedela ja gaasilise dispersioonikeskkonnaga kolloidsüsteeme, esimesi nimetatakse kolloidlahusteks ehk soolideks, teised kuuluvad aerosoolide hulka.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kolloidsüsteem · Näe rohkem »

Kolmikside

Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari, ehk kaks aatomit jagavad kuut elektroni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kolmikside · Näe rohkem »

Kolorimeetria

Kolorimeetria on värvilise ühendi lahuse kontsentratsiooni fotomeetriline määramine lahuse värvuse intensiivse põhjal.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kolorimeetria · Näe rohkem »

Kompleksühend

B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kompleksühend · Näe rohkem »

Kondensatsioonireaktsioon

Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kondensatsioonireaktsioon · Näe rohkem »

Kondenseerunud tsüklitega molekulid

Spiro2.2pentaan, spirotsükliline molekul Dekaliin ehk bitsüklo4.4.0dekaan Norbornaan ehk bitsüklo2.2.1heptaan Kondenseerunud tsüklitega molekulid ehk kondenseerunud tsüklid (fused rings) on polütsüklilised ühendid, mida iseloomustab tsüklitele ühiste aatomite esinemine molekulis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kondenseerunud tsüklitega molekulid · Näe rohkem »

Konformatsioon

Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Konformatsioon · Näe rohkem »

Konjugeerunud sidemed

Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Konjugeerunud sidemed · Näe rohkem »

Konsekutiivsed reaktsioonid

Järjestikuste reaktsioonide näide: kontsentratsioonide muutus ajas - lähteühend A (roheline), vahesaadus B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir) Konsekutiivsed reaktsioonid ehk jadareaktsioonid ehk järjestikused reaktsioonid (consecutive reactions) on keemilised reaktsioonid, milles esmase reaktsiooni stabiilne saadus on lähteühendiks teisele reaktsioonile.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Konsekutiivsed reaktsioonid · Näe rohkem »

Kontsentratsioon

Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »

Koostise püsivuse seadus

Koostise püsivuse seadus (ka Prousti seadus) on oluline keemiaseadus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Koostise püsivuse seadus · Näe rohkem »

Kopolümeer

Kopolümeer ehk heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kopolümeer · Näe rohkem »

Kordne side

Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kordne side · Näe rohkem »

Kordsete suhete seadus

Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on 19.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kordsete suhete seadus · Näe rohkem »

Korrosioon

Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Korrosioon · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Krakkimine

Krakkimine on nafta või naftafraktsioonide destruktiivne töötlemine kõrgel temperatuuril kergete fraktsioonide saagise suurendamiseks või kvaliteedi parandamiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Krakkimine · Näe rohkem »

Kriitiline punkt

Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'') Kriitiline punkt on füüsikalises keemias ja termodünaamikas aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab faaside erinevus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kriitiline punkt · Näe rohkem »

Kristallhüdraat

Kristallhüdraat on kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kristallhüdraat · Näe rohkem »

Kristalliseerumine

Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Kristallvesi

Kristallvesi ehk kristallisatsioonivesi on kristallide koostisse kuuluv vesi, mis märgitakse ka keemilise aine valemisse (nt CuSO4 * 5H2O).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kristallvesi · Näe rohkem »

Kromatograafia

paber- ja õhukese kihi kromatograafia on skemaatiliselt sarnased): 1 – eluent, 2 – kromatograafiline paber või plaat, 3 – ainete segu komponentide liikumine alt üles, 4 – üksikkomponentide (standardite) liikumine alt üles, 5 – eluendi liikumine alt üles, 6 – joon, millele olid kantud proovid enne eluenti asetamist Kromatogramm: detekteeritud ioonid süsteemist väljumise järjestuses Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kromatograafia · Näe rohkem »

Kromatograafiline analüüs

Kromatograafiline analüüs ehk analüütiline kromatograafia on laboratoorne ainete lahutamise ja koostise uurimise meetod, kusjuures kasutatakse kromatograafilisi protseduure ainete (analüütide) esinemise ja nende suhtelise sisalduse määramiseks uuritavas proovis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kromatograafiline analüüs · Näe rohkem »

Kromofoor

Kromofoor ehk kromofoorne rühm on küllastumata, tihti konjugeeritud küllastumata keemiliste sidemetega aatomite rühm, näiteks aso-, nitroso-, nitro-, karbonüülrühm, mis kromofoori-auksokroomiteooria järgi põhjustab orgaanilise ühendi värvuse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kromofoor · Näe rohkem »

Krooneetrid

Krooneetrid on tsüklilised polüeetrid, enamasti korduvate eeterlülidega (-O-CH2-CH2)n ühendid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Krooneetrid · Näe rohkem »

Krotüülrühm

Krotüülrühm on orgaanilises keemias molekuli osa, nelja süsiniku aatomit sisaldav allüülset tüüpi rühm СН3–CH.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Krotüülrühm · Näe rohkem »

Ksanteenvärvid

Ksanteenvärvid on orgaanilised värvained, mis sisaldavad ksanteeni heterotsüklilist ringisüsteemi dehüdreeritud olekus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ksanteenvärvid · Näe rohkem »

Ksantogeenhapped

Ksantogeenhapped on ditiosüsihappe estrid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ksantogeenhapped · Näe rohkem »

Ksantoproteiinireaktsioon

Ksantoproteiinireaktsioon Ksantoproteiinireaktsioon on analüütilises keemias reaktsioon aromaatsete aminohapete tõestamiseks valkudes.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ksantoproteiinireaktsioon · Näe rohkem »

Kuivdestillatsioon

Kuivdestillatsioon ehk kuivdestilleerimine on tahke materjali kuumutamine, et saada vedelad ja/või gaasilised (võivad edasi kondenseeruda) saadused.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kuivdestillatsioon · Näe rohkem »

Kuningvesi

Värskelt valmistatud kuningvesi on värvitu, kuid muutub kõigest sekunditega oranžiks Kuningveele on omane oranžikaspunane värvus Kuningvesi on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe (38%) segu ruumalavahekorras 1:3.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kuningvesi · Näe rohkem »

Kvalitatiivne analüüs

Analüütilises keemias tähendab kvalitatiivne analüüs aine identifitseerimist, selle struktuuri või koostisosade olemuse kindlakstegemist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kvalitatiivne analüüs · Näe rohkem »

Kvantitatiivne analüüs

Kvantitatiivne analüüs on keemiline analüüs, mille eesmärk on teatud aine või ainete sisalduse kvantitatiivne määramine proovis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kvantitatiivne analüüs · Näe rohkem »

Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus

Kvantitatiivne struktuuri-aktiivsuse/omaduse sõltuvus on mudel (QSAR või QSPR), mis seob omavahel suures andmekogumis aine QSAR-mudeli loomise skeem füsikokeemilise omaduse või bioloogilise aktiivsuse ja aine keemilise struktuuri.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus · Näe rohkem »

Kvantkeemia

Kvantkeemia on teoreetilise keemia haru, mis kasutab keemias ettetulevate probleemide lahendamiseks kvantmehaanika ja kvantväljateooria abi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kvantkeemia · Näe rohkem »

Kvaternaarne süsinikuaatom

Kvaternaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud nelja kõrvaloleva süsinikuaatomiga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kvaternaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »

Kvaternaarsed ammooniumkatioonid

Kvaternaarne ammooniumkatioon Kvaternaarsed ammooniumkatioonid R4N+ on positiivse laenguga kvaternaarsed (tetraalküül) ammooniumühendid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Kvaternaarsed ammooniumkatioonid · Näe rohkem »

Lagunemisreaktsioon

Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lagunemisreaktsioon · Näe rohkem »

Lahkuv rühm

Keemias tähistab mõiste "lahkuv rühm" orgaanilise molekuli osa, mis keemilise reaktsiooni käigus eraldub (lahkub) molekulist koos elektronpaariga; see on keemilise sideme heterolüütilise katkemise protsess.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lahkuv rühm · Näe rohkem »

Lahus

Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lahus · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lahusti · Näe rohkem »

Lahustunud aine

Lahustunud aine ehk solvaat on keemiline aine, mis on lahustis jaotunud üliväikeste osakestena: aatomite, molekulide või ioonidena.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lahustunud aine · Näe rohkem »

Lahustuvus

Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lahustuvus · Näe rohkem »

Lahutusmeetodid

Lahutusmeetodid keemias hõlmavad mitmesuguseid protseduure ja protsesse, mida kasutatakse ainete segu komponentide üksteisest eraldamiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lahutusmeetodid · Näe rohkem »

Lakmus

Lakmuspulber Lakmus on samblikest pärit vees lahustuvate värvainete segu, mida kasutatakse happesusindikaatorina.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lakmus · Näe rohkem »

Laktaamid

vasakult paremale, β-laktaam, γ-laktaam, δ-laktaam ja ε-laktaam Laktaamid on amiidi tsüklid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Laktaamid · Näe rohkem »

Laktoonid

γ-laktooni süntees Laktoonide nomenklatuur: α-, β-, γ- ja δ-laktoonid Laktoonid on orgaanilised ühendid, mida võib vaadelda tsükliliste estritena ehk hüdroksüülrühma ja karboksüülrühma vahelise sisemolekulaarse kondensatsiooni produktidena.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Laktoonid · Näe rohkem »

Latimeri diagramm

Latimeri diagramm on ühe keemilise elemendi elektrokeemilisi potentsiaalse koondav joonis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Latimeri diagramm · Näe rohkem »

Lähteaine

Lähteained on keemilised ained, millest keemilise reaktsiooni käigus tekivad teised ained (saadused).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lähteaine · Näe rohkem »

Lämmastikalused

Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lämmastikalused · Näe rohkem »

Lämmastiku oksiidid

Lämmastiku oksiidid on lämmastiku binaarsed ühendid hapnikuga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lämmastiku oksiidid · Näe rohkem »

Lüofiilsus

Lüofiilsus on aine (keha) ja vedeliku tugev vastastikmõju.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lüofiilsus · Näe rohkem »

Lüofoobsus

Lüofoobsus on nähtus, kus vedeliku ja aine (keha) vahel vastastikmõju puutub.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lüofoobsus · Näe rohkem »

Le Chatelier' printsiip

Le Chatelier' printsiip (ka Le Chatelier' – Brauni printsiip) on seaduspärasus, mis iseloomustab süsteemi termodünaamilise või keemilise tasakaalu nihkumist välismõjude toimel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Le Chatelier' printsiip · Näe rohkem »

Leegitest

Vaskkloriid gaasileegis. Leegitest on kvalitatiivne anorgaaniline keemilise analüüsi meetod.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Leegitest · Näe rohkem »

Leelis

Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Leelis · Näe rohkem »

Lenduvad orgaanilised ühendid

Lenduvad orgaanilised ühendid (akronüümina kasutatakse ingliskeelset fraasi VOC – volatile organic compound; harvem ka eestikeelset akronüümi LOÜ) on keemilised ühendid, mis tavatingimustes märkimisväärselt lenduvad (auruvad) atmosfääri.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lenduvad orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Lenduvus

Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lenduvus · Näe rohkem »

Lewisi happed ja alused

Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lewisi happed ja alused · Näe rohkem »

Liebigi jahuti

Liebigi jahuti Selles seadmes on Vigreux kolonn (fraktsioneeriv tagasivoolu jahuti) ja paremal Libigi jahuti Liebigi jahuti on lihtne vesijahutusega jahuti (kondensaator), mida kasutatakse laboratoorse destillatsiooni seadmetes, selleks et jahutada kuumad aurud vedelikuks ja suunata vastuvõtuanumasse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Liebigi jahuti · Näe rohkem »

Ligand

HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ligand · Näe rohkem »

Lihtaine

Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lihtaine · Näe rohkem »

Lihtdestillatsioon

Laboratoorne lihtdestillatsiooni seade Lihtdestillatsioon on destillatsiooniprotsess, mida kasutatakse kui vedeliku komponentide keemistemperatuuride vahe on piisavalt suur.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lihtdestillatsioon · Näe rohkem »

Liikuv faas

Liikuv faas ehk mobiilne faas on kromatograafilises süsteemis liikuv gaas või vedelik või ülekriitiline fluidum, mis kannab lahutatavate ainete segu läbi liikumatu faasi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Liikuv faas · Näe rohkem »

Liitaine

Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Liitaine · Näe rohkem »

Liitumispolümerisatsioon

Liitumispolümeriastsioon: vinüülkloriidi polümerisatsioon Liitumispolümerisatsioon on polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Liitumispolümerisatsioon · Näe rohkem »

Liitumisreaktsioon

Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Liitumisreaktsioon · Näe rohkem »

Lipoproteiinid

Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lipoproteiinid · Näe rohkem »

Looduslikud ühendid

Looduslikeks ühenditeks ehk looduslikeks produktideks nimetatakse orgaanilises ja biokeemias orgaanilisi ühendeid, mida sünteesitakse eluslooduses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Looduslikud ühendid · Näe rohkem »

Lubjapiim

Lubjapiim on kustutatud lubja ehk kaltsiumhüdroksiidi sademega vesilahus (suspensioon).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lubjapiim · Näe rohkem »

Lubjavesi

Lubjavesi on kaltsiumhüdroksiidi vesilahus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Lubjavesi · Näe rohkem »

Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon

MALDI-TOF massispektromeeter Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon (MALDI) on pehme ionisatsioonitehnika, mida kasutatakse massispektromeetrias.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon · Näe rohkem »

Madala energiaga ioonide hajumise spektroskoopia

Madala energiaga ioonide hajumisspektroskoopia (LEIS ehk low-energy ion scattering spectroscopy), ehk lihtsamalt ioonhajumismeetodil spektroskoopia, on äärmiselt pinnatundlik analüüsimeetod materjalide keemilise ja struktuurilise koostise määramiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Madala energiaga ioonide hajumise spektroskoopia · Näe rohkem »

Mahtanalüüs

Mahtanalüüs (ingl volumetric analysis) on keemiline analüüs, kus uuritava komponendi kogus lahuses määratakse ekvivalentse hulga reaktiivi lahuse mahu järgi (tiitrimine) või gaaside segu korral, kus mõõdetakse (ühe) komponendi lahuses neeldumisel (sorptsioonil) saadud gaasi mahu muutus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Mahtanalüüs · Näe rohkem »

Mahuprotsent

Mahuprotsent ehk ruumalaprotsent on suurus, mis näitab mingi komponendi (aineosa) mahulist protsendimäära aines.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Mahuprotsent · Näe rohkem »

Makromolekul

Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Makromolekul · Näe rohkem »

Markovnikovi reegel

Markovnikovi reegli (ehk Markovnikovi seaduspärasuse) järgi toimub orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– liitumine alkeenidele või alküünidele.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Markovnikovi reegel · Näe rohkem »

Massi jäävuse seadus

Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Massi jäävuse seadus · Näe rohkem »

Massiarv

Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Massiarv · Näe rohkem »

Massiprotsent

Massiprotsent on suurus, mis näitab mingi komponendi (aineosa) massi protsendimäära aine kogumassis (näiteks lahuses või sulamis).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Massiprotsent · Näe rohkem »

Massitoimeseadus

Massitoimeseadus on seadus füüsikalises keemias, mis kehtib lihtsate reaktsioonide kohta (nt elementaarreaktsioonide kohta) ning mille kohaselt on reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, kusjuures iga aine kontsentratsioon on astmes, mis on võrdne sama aine stöhhiomeetriakoefitsiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Massitoimeseadus · Näe rohkem »

Märgumine

Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Märgumine · Näe rohkem »

Müoonium

Müoonium on eksootiline aatom, mis koosneb antimüüonist ja elektronist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Müoonium · Näe rohkem »

Mõõtenõud

Mõõtenõud on nõud, mida kasutatakse vedelike ja gaaside ruumala mõõtmiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Mõõtenõud · Näe rohkem »

Merekeemia

Merekeemia on hüdrokeemia valdkond, mis tegeleb merevees lahustunud soolade, gaaside ja orgaaniliste ühendite analüüsiga, nende ajalis-ruumilise jaotumuse kirjeldamisega ning seletamisega keemiliste protsesside põhjal.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Merekeemia · Näe rohkem »

Mesüülrühm

Mesüülrühm (lühend Ms) tähistab orgaanilises keemias metaansulfonüülrühma (CH3SO2–).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Mesüülrühm · Näe rohkem »

Metaboliit

Metaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis metabolismi tagajärjel tekkinud aine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Metaboliit · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Metallid · Näe rohkem »

Metallide elektrokeemiline pingerida

Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Metallide elektrokeemiline pingerida · Näe rohkem »

Metalliline side

Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Metalliline side · Näe rohkem »

Metallivõre

Metallivõre on metallides esinev kristallivõre tüüp, kus võre sõlmpunktides asuvad metalli aatomid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Metallivõre · Näe rohkem »

Metallorgaanilised ühendid

Metallorgaanilisteks ühenditeks nimetatakse klassikaliselt ühendeid, kus on vähemalt üks metall-süsinik-side, kusjuures tegu on orgaanilisse rühma kuuluva süsinikuga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Metallorgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Metüülrühm

Metüülrühm Metüülrühm on metaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom, vastav ühevalentne rühm.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Metüülrühm · Näe rohkem »

Metoksürühm

Metoksürühmad (märgitud sinisega) Terminit metoksürühm kasutatakse orgaanilises keemias tähistamaks rühma CH3–O– kas funktsionaalrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Metoksürühm · Näe rohkem »

Mikrolainekeemia

Mikrolainekeemia on teadusharu, kus keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks kasutatakse mikrolainekiirgust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Mikrolainekeemia · Näe rohkem »

Mikrotsoonanalüüs paberil

Mikrotsoonanalüüs paberil on kolorimeetrilise keemilise analüüsi modifitseeritud meetod, kus analüüdi (proovi) ja standardi värvusreaktsioone analüüsitakse filterpaberile kantud mikrotsoonide värvuse intensiivsuste võrdlemisel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Mikrotsoonanalüüs paberil · Näe rohkem »

Mitmekomponentne reaktsioon

Mitmekomponentne reaktsioon on keemiline protsess, milles osaleb kolm või enam lähteühendit (komponenti), mis moodustavad ühe produkti.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Mitmekomponentne reaktsioon · Näe rohkem »

Mitsunobu reaktsioon

Mitsunobu reaktsioon on reaktsioon orgaanilises keemias, millega saab dietüüdiaseendikarboksülaadi (DEAD) ja trifenüülfosfiini (PPh3) katalüüsil sünteesida kiraalsest sekundaarsest alkoholist estrit.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Mitsunobu reaktsioon · Näe rohkem »

Mitteelektrolüüt

Mitteelektrolüüt on molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Mitteelektrolüüt · Näe rohkem »

Mittekarbonaatne karedus

Mittekarbonaatne karedus ehk jäävkaredus ehk püsikaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Mittekarbonaatne karedus · Näe rohkem »

Mittemetallid

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Mittemetallid · Näe rohkem »

Mittemolekulaarne aine

Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Mittemolekulaarne aine · Näe rohkem »

Molaalne kontsentratsioon

Molaalne kontsentratsioon ehk molaalsus (tähis Cm või m) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahusti kohta; lahuse kontsentratsiooni väljendusviise.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molaalne kontsentratsioon · Näe rohkem »

Molaarmass

Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molaarmass · Näe rohkem »

Molaarne kontsentratsioon

Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molaarne kontsentratsioon · Näe rohkem »

Molaarruumala

Molaarruumala on ainet iseloomustav suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molaarruumala · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molekul · Näe rohkem »

Molekulaardestillatsioon

Molekulaardestillatsioon ehk molekulaarne destillatsioon on vaakumdestillatsioon rõhul alla 0,01 torri.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molekulaardestillatsioon · Näe rohkem »

Molekulaarne aine

Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molekulaarne aine · Näe rohkem »

Molekulaarorbitaal

Molekulaarorbitaal tekib aatomorbitaalide katkemise tulemusena, mille puhul ühised molekulaarorbitaalid vähendavad süsteemi koguenergiat.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molekulaarorbitaal · Näe rohkem »

Molekulaarorbitaalide teooria

Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molekulaarorbitaalide teooria · Näe rohkem »

Molekulaarsus

Molekulaarsuseks nimetatakse keemias elementaarreaktsioonis põrkuvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide, radikaalide) arvu, st ühes reaktsiooni elementaarstaadiumis osalevate osakeste arvu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molekulaarsus · Näe rohkem »

Molekuli konfiguratsioon

Keemias tähendab konfiguratsioon aatomite ja aatomirühmade vastastikust asetust molekulis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molekuli konfiguratsioon · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Molekuli steeriline pinge

Keemias tähendab steeriline pinge ehk molekuli pingestatus kõrgemat molekulisisest energiat, mis tuleneb molekuli struktuurist, kui aatomid on üksteise suhtes mitte kõige soodsamas ruumilises paigutuses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molekuli steeriline pinge · Näe rohkem »

Molekulide kontsentratsioon

Molekulide kontsentratsioon (tähis n või N) on molekulide arv ühes ruumalaühikus (SI-süsteemi järgi kuupmeetris).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molekulide kontsentratsioon · Näe rohkem »

Molekulivalem

Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molekulivalem · Näe rohkem »

Molekulmass

Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Molekulmass · Näe rohkem »

Monoamiinid

Noradrenaliin monoamiini näitena Monoamiinid on keemilised ühendid, mis sisaldavad ühte amiini ja aromaatset ringi, mis on omavahel ühendatud etüülahela (-CH2-CH2-) kaudu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Monoamiinid · Näe rohkem »

Monomeer

Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Monomeer · Näe rohkem »

Monosahhariidid

Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud ehk monoosid on orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Monosahhariidid · Näe rohkem »

Mool

Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Mool · Näe rohkem »

Moolimurd

Keemias näitab moolimurd (varem nimetatud ka moolosa) ühe komponendi suhtelist ainehulka lahuses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Moolimurd · Näe rohkem »

N-terminaalne ots

N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.

Uus!!: Keemia mõisteid ja N-terminaalne ots · Näe rohkem »

Naaberrühma osalemine

Heteroaatomi elektronpaari osalemine Kaksiksideme elektronpaari osalemine tsüklobutüül-homoallüülrühma osalemine Aromaatse tsükli osalemine Naaberrühma osalemine on orgaaniliste reaktsioonidega seonduv nähtus, kui esineb reaktsiooni intermediaadi täiendav molekulisisene stabilisatsioon reaktsioonitsentrist kaugemal asuva elektronpaari doonori osalusel, kusjuures ei ole tegu konjugeeritud sidemetega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Naaberrühma osalemine · Näe rohkem »

Nõrk elektrolüüt

Nõrk elektrolüüt on polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks (esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nõrk elektrolüüt · Näe rohkem »

Nõrk hape

Nõrk hape on hape, mis ei lahustu vees täielikult.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nõrk hape · Näe rohkem »

Nõrutamine

Nõrutamine1 – väiksema tihedusega vedelik2 – suurema tihedusega vedelik Nõrutamine ehk dekanteerimine ehk dekantatsioon on vedeliku eraldamine mittelahustuvast sademest või kahe mitteseguneva vedeliku eraldamise teineteisest vedeliku äravalamise teel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nõrutamine · Näe rohkem »

Neutraalne oksiid

Neutraalne oksiid on oksiid, millel puuduvad happelised ja aluselised omadused ning millele ei vasta ühtegi hapet ega alust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Neutraalne oksiid · Näe rohkem »

Neutralisatsioon

Keemiline neutralisatsioon (ehk neutraliseerimine) tähendab happe ja aluse vahelist reaktsiooni, mille tulemusel keskkond muutub neutraalseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Neutralisatsioon · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Neutron · Näe rohkem »

Nimelised reaktsioonid

Nimelised reaktsioonid keemias on need reaktsioonid, mis on saanud tuntuks selle esmakirjeldaja(te) nime järgi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nimelised reaktsioonid · Näe rohkem »

Nitraadid

Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nitraadid · Näe rohkem »

Nitreerimine

Nitreerimine on keemiline protsess nitrorühma (-NO2) sisseviimiseks orgaanilise ühendi molekuli.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nitreerimine · Näe rohkem »

Nitriilid

Nitriili üldine struktuur: funktsionaalrühm on värvitud siniseks Nitriilid on −C≡N funktsionaalrühma sisaldavad orgaanilised ühendid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nitriilid · Näe rohkem »

Nitritid

Nitritid on lämmastikushappe soolad.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nitritid · Näe rohkem »

Nitrorühm

Nitrorühm on orgaanilise ühendi molekuli osa, selles esinev funktsionaalrühm –NO2.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nitrorühm · Näe rohkem »

Nitrotselluloosid

Trinitrotselluloos Nitrotseluloos põleb äärmisel kiiresti ja selle jäädvustamiseks on vaja väga lühikest säriaega Nitrotselluloos ehk tselluloosnitraat on üldnimetus tselluloosi lämmastikhappeestritele.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nitrotselluloosid · Näe rohkem »

Normaalrõhk

Normaalrõhuks ehk standardrõhuks nimetatakse õhurõhku 101 325 Pa.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Normaalrõhk · Näe rohkem »

Nukleofiil

Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nukleofiil · Näe rohkem »

Nukleofiilne asendusreaktsioon

Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nukleofiilne asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Nukleofiilne tsenter

Nukleofiilne tsenter on aatom, millel on vaba elektronipaar.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nukleofiilne tsenter · Näe rohkem »

Nukleosiid

Nukleosiid on keemiline ühend, mis koosneb lämmastikalusest (puriini ja pürimidiini derivaadid) ja pentoosist (ribonukleosiid ja desoksüribonukleosiid), mis on seotud omavahel N-glükosiidse sidemega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nukleosiid · Näe rohkem »

Nukleotiidid

Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Nukleotiidid · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Oksüdeerija

Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Oksüdeerija · Näe rohkem »

Oksülipiinid

The structural formulae of selected oxylipins Oksülipiinid kujutavad endast looduslike ühendite klassi, mis on saadud rasvhapetest nende oksüdeerimisel hapnikuga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Oksülipiinid · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Oksiidid · Näe rohkem »

Oktanooli-vee jaotuskoefitsient

Rohelise värvaine jaotumine kahefaasilises süsteemis: üleval on õli, all on vesi. Visuaalse hinnangu alusel on antud värvaine kontsentratsioon suurem veefaasis, seega oleks selle aine jaoks ka oktanooli-vee jaotuskoefitsient tõenäoliselt väiksem kui 1 (ehk log''P'' Oktanooli-vee jaotuskoefitsient (ka oktanooli-vee jaotustegur) on keemilist ainet iseloomustav füsiko-keemiline suurus, mis on seotud aine hüdrofoobsusega ja mis näitab, kas uuritav aine jaotub veest ja n-oktanoolist koosnevas kahefaasilises süsteemis pigem hüdrofoobsemasse orgaanilisse faasi või pigem polaarsemasse veefaasi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Oktanooli-vee jaotuskoefitsient · Näe rohkem »

Oleofiilsus

Oleofiilsus on aine võime vastastikuseks mõjuks õliga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Oleofiilsus · Näe rohkem »

Oligomeer

Keemias on oligomeer piiratud arvust monomeeri (M) elementaarlülidest koosnev molekul.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Oligomeer · Näe rohkem »

Oligomerisatsioon

Oligomerisatsiooniks nimetatakse keemilist reaktsiooni, milles monomeer konverteeritakse madala polümerisatsiooniastmega produktiks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Oligomerisatsioon · Näe rohkem »

Oligosahhariidid

Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mille molekul sisaldab suhteliselt väikese arvu (2–10) monosahhariididele (lihtsuhkrutele) vastavaid lülisid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Oligosahhariidid · Näe rohkem »

Ooniumühendid

happega Keemias nimetatakse ooniumühenditeks (ka ooniumsooladeks) heteroaatomit (N, O, S, As, Sb, Se, Si, Ge jt) sisaldava lähteühendi protoneerumisel (liitub H+) või mingi asendusrühma (R+, X+) liitumisel moodustuvat ooniumiooni (katiooni) koos vastava aniooniga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ooniumühendid · Näe rohkem »

Optiline aktiivsus

Polariseeritud valguse polarisatsioonitasandi pööramine skemaatiliselt Optiline aktiivsus on mõnede ainete (näiteks enantiomeeride) võime pöörata neid läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasandit.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Optiline aktiivsus · Näe rohkem »

Orbitaal

Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Orbitaal · Näe rohkem »

Orgaaniline analüüs

Orgaaniline analüüs on analüütilise keemia haru, mis tegeleb orgaanilise aine koostise kindlakstegemise või orgaaniliste ühendite identifitseerimisega kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Orgaaniline analüüs · Näe rohkem »

Orgaaniline keemia

tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »

Orgaaniline reaktsioon

Orgaaniline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles osalevad orgaanilised ühendid, üks või enam.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Orgaaniline reaktsioon · Näe rohkem »

Orgaaniline süntees

Orgaaniline süntees on orgaanilise ühendi (produkti) saamiseks kasutatav orgaaniline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Orgaaniline süntees · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Orgaanilised happed

Karboksüülhapete ja sulfoonhapete struktuur (happeline vesinikuaatom on märgitud punasega) Nõrku orgaanilisi happeid: fenool, enool, alkohol, tiool Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Orgaanilised happed · Näe rohkem »

Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur

Tsükloheksanool IUPACi nimetused küllastumata ühenditele Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur ehk lihtsalt orgaanilise keemia nomenklatuur on ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur · Näe rohkem »

Organokatalüüs

Organokatalüüs tähendab keemilise reaktsiooni kiiruse tõstmist madalmolekulaarse orgaanilise ühendiga, mille molekul sisaldab mittemetalset heteroaatomit.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Organokatalüüs · Näe rohkem »

Osalaeng

Osalaeng on nullist veidi positiivsem või negatiivsem laeng (vastavalt б+ või б-). Iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Osalaeng · Näe rohkem »

Osarõhk

Osarõhk ehk partsiaalrõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu (näiteks õhu) keemiline komponent (näiteks hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Osarõhk · Näe rohkem »

Osarõhkude seadus

Osarõhkude seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt keemiliselt inaktiivsete (üksteisega mittereageerivate) ideaalsete gaaside segu kogurõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Osarõhkude seadus · Näe rohkem »

Paberkromatograafia

Segu komponentide paberkromatograafiline lahutumine skemaatiliselt Tsirkulaarkromatograafia Paberkromatograafia on üks planaarkromatograafia meetod, mille puhul ainete segu komponentide lahutamiseks kasutatakse kromatograafilist paberit (filterpaberit).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Paberkromatograafia · Näe rohkem »

Paralleelreaktsioonid

Paralleelreaktsioonid ehk konkureerivad reaktsioonid (competing reactions) on samal ajal kulgevad keemilised reaktsioonid, millel on vähemalt üks ühine lähteaine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Paralleelreaktsioonid · Näe rohkem »

Payne'i ümberasendus

Payne’i ümberasendus on reaktsioon orgaanilises keemias, kus aluselises keskkonnas 2,3-epoksüalkoholis toimub OH- ja epoksürühma inversioon C-2 ümber.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Payne'i ümberasendus · Näe rohkem »

Pöördfaaskromatograafia

Pöördfaaskromatograafia on enim kasutatud eraldusmeetod ainete lahutamiseks kromatograafiliselt.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pöördfaaskromatograafia · Näe rohkem »

Pöördosmoos

veemagestustehas Pöördosmoos on nähtus, kus lahusti liigub läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas, seega vastupidi osmoosile; see juhtub rakendatava lisarõhu tõttu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pöördosmoos · Näe rohkem »

Pöördumatu reaktsioon

Pöördumatu reaktsioon on reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused omavahel ei reageeri.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pöördumatu reaktsioon · Näe rohkem »

Pöörduv reaktsioon

Pöörduv reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis toimub samal ajal kahes suunas (otse- ja vastassuunas; edasi ja tagasi).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pöörduv reaktsioon · Näe rohkem »

Pöörlev rõngas-ketaselektrood

Pöörlev rõngas-ketaselektrood on pöörleva ketaselektroodi edasiarendus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pöörlev rõngas-ketaselektrood · Näe rohkem »

Püknomeeter

Täidetud püknomeeter 5-millimeetriste vahedega paberruudustikul Püknomeeter on kindla ruumalaga kolb (harilikult klaasist), millega saab kindlaks teha uuritava aine tihedust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Püknomeeter · Näe rohkem »

Pürofoorsus

Pürofoorsus on aine omadus kokkupuutel õhuga iseenesest süttida (oksüdeeruda).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pürofoorsus · Näe rohkem »

Pürolüüsigaasikromatograafia

MS-detektor Pürolüüsigaasikromatograafia (pürolüüsikromatograafia) on analüütilise keemia meetod, mis võimaldab uurida kõrgmolekulaarseid materjale sellele iseloomulike pürolüüsiproduktide (fragmentide) gaasikromatograafilise "sõrmejälje" põhjal.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pürolüüsigaasikromatograafia · Näe rohkem »

Põlemine

280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Põlemine · Näe rohkem »

Põlemissoojus

Põlemissoojus on soojushulk (energiahulk), mis vabaneb aine põlemisel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Põlemissoojus · Näe rohkem »

Põlevkivikeemia

Lisaks Eesti põlevkivile on siinsed geoloogid ja keemikud uurinud ka USA ja Jordaania põlevkivi. Jordaania põlevkivi kiht nimetusega "Tiiger". Ain Anepaio foto Põlevkivikeemia on rakenduskeemia haru, mis uurib põlevkivi keemilist koostist, omadusi ja kasutamist keemiatööstuse toorainena.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Põlevkivikeemia · Näe rohkem »

Peenkeemia

Peenkeemia on väikesemahuline keemiatööstuse haru, mis toodab puhtaid keemilisi aineid spetsiifilisteks otstarveteks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Peenkeemia · Näe rohkem »

Pehme vesi

Pehme vesi on vesi, mida iseloomustab väike või olematu kaltsiumi- ja magneesiumiioonide sisaldus (võrrelduna kareda veega).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pehme vesi · Näe rohkem »

Pentüülrühm

Pentüülrühma võimalikud isomeerid: ''n''-pentüül- (amüül-), ''s''-pentüül-, 3-pentüül-, 2-metüülbutüül-, ''i''-pentüül- (''i''-amüül-), 3-metüülbut-2-üül-, 2-metüülbut-2-üül- (''t''-amüül-), 2,2-dimetüülpropüül- (neopentüül-) Pentüülrühm on orgaanilise molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja milles on 5 süsiniku aatomit.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pentüülrühm · Näe rohkem »

Peptiidid

Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Peptiidid · Näe rohkem »

Peptiidisüntees

amiin aminohapet Peptiidisüntees on orgaanilise keemia alla kuuluv orgaanilise sünteesi liik, mida kasutatakse peptiidide sünteesiks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Peptiidisüntees · Näe rohkem »

Peptiidside

Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Peptiidside · Näe rohkem »

Pihussüsteem

Pihussüsteem ehk pihus ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pihussüsteem · Näe rohkem »

Pihustuspürolüüs

Pihustuspürolüüs on keemiliste ühendite lagundamise meetod, mille käigus kasutatav lähtelahus pihustatakse aerosooliks ning seejärel pürolüüsitakse kas kuumutatud substraadil või reaktoris.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pihustuspürolüüs · Näe rohkem »

Piirpind

Piirpind on erinevate keskkondade (faaside) kokkupuutepind.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Piirpind · Näe rohkem »

Pindaktiivsed ained

Pindaktiivse aine molekulide paiknemine veepinnal Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on aine, millel on võime koguneda faaside piirpinnale ja vähendada selle pinnaenergiat. Pindaktiivsed ained on levinud sünteetilistes pesemisvahendites, taimekaitsevahendeis ja mujal.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pindaktiivsed ained · Näe rohkem »

Pinnanähtused

Pinnanähtused on füüsikalised nähtused, mis ilmnevad keha pinnal või selle mõne molekuli paksuses pinnakihis ja samuti aine eri faaside piirpinnal.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pinnanähtused · Näe rohkem »

Pipett

Pipeteerimine automaatpipetiga Automaatpipetid Pipett on gradueeritud ehk ühikutega varustatud instrument, mida kasutatakse kindla ruumalaga vedeliku, harvem gaasi viimiseks uuritavasse proovilahusesse vm.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Pipett · Näe rohkem »

Plaatinametallid

Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli: iriidium, osmium, pallaadium, ruteenium ja roodium.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Plaatinametallid · Näe rohkem »

Plahvatusohtlik aine

Plahvatusohtlik aine on aine, mis töötlemisel, kasutamisel, säilitamisel või teisaldamisel võib plahvatada.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Plahvatusohtlik aine · Näe rohkem »

Polüklooritud bifenüülid

Polüklooritud bifenüülide keemiline struktuur Polüklooritud bifenüülid (lühendatult PCB-d) on tsüklilised orgaanilised ühendid, kus kahel omavahel seotud benseenituumal on 1–10 vesiniku aatomit asendunud kloori aatomi(te)ga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Polüklooritud bifenüülid · Näe rohkem »

Polükondensaadid

Polükondensaadid on kondensatsioonireaktsioonis moodustunud ahelmolekulid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Polükondensaadid · Näe rohkem »

Polükondensatsioon

Karbamiidvaik saadakse karbamiidi ja metanaali polükondensatsioonil Polükondensatsioon on polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks –COOH, –OH, –NH2).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Polükondensatsioon · Näe rohkem »

Polümeerid

Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Polümeerid · Näe rohkem »

Polümeeride keemia

Polümeeride keemia on keemia haru, mis tegeleb polümeeride ja makromolekulide sünteesi ja omaduste uurimisega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Polümeeride keemia · Näe rohkem »

Polümeeride pundumine

Pundumiseks (inglise keeles Polymer Swelling) nimetatakse lahusti neeldumist polümeeri, mille käigus kasvavad selle mass ja ruumala ning toimub polümeeri omaduste muutus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Polümeeride pundumine · Näe rohkem »

Polümerisatsioon

Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »

Polümerisatsiooniaste

Polümerisatsiooniaste (tähis n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Polümerisatsiooniaste · Näe rohkem »

Polüsahhariidid

Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Polüsahhariidid · Näe rohkem »

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk polüaromaatsed süsivesinikud (lühendina PAH-id, inglise keeles PAHs) on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad üksteisega liitunud benseenituumi, kuid ei sisalda heteroaatomeid ega ka asendusrühmi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud · Näe rohkem »

Poolestusaeg

Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Poolestusaeg · Näe rohkem »

Poolläbilaskev membraan

Poolläbilaskev membraan (ka poolläbilaskev kelme, semipermeaabel membraan) on membraan (näiteks rakumembraan), mida lahusti läbib ja mida lahustunud aine ei läbi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Poolläbilaskev membraan · Näe rohkem »

Poolsüntees

Poolsüntees ehk semisüntees kasutab looduslikust materjalist (taimed, bakteri- või rakukultuurid jm) saadud lähteainet, see tähendab suuri keerulise struktuuriga looduslikke biomolekule lõppsaaduse sünteesiks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Poolsüntees · Näe rohkem »

Potentsiostaat

Potentsiostaadi skeem Potentsiostaat on seade, mis mõõdab ning reguleerib potentsiaali tööelektroodi ja võrdluselektroodi vahel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Potentsiostaat · Näe rohkem »

Prenüülrühm

Prenüülrühm on orgaanilises keemias molekuli osa, viit süsiniku aatomit sisaldav allüülset tüüpi rühm СН3–С(СН3).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Prenüülrühm · Näe rohkem »

Primaarne süsinikuaatom

Primaarne süsinikuaatom orgaanilise ühendi molekulis on seotud vaid ühe kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas kolme vesinikuaatomiga või kahe vesinikuaatomi ja funktsionaalrühmaga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Primaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »

Promootor (keemia)

Promootorid on ained, mille lisamisel katalüsaatorile selle aktiivsus ja selektiivsus suureneb.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Promootor (keemia) · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Prooton · Näe rohkem »

Prootonhapped

Prootonhapped on sellised happed, mis dissotsiatsioonil (ionisatsioonil) annavad prootoni H+ (hüdroksooniumiooni H3O+) ja happe aniooni A−: Prootonhapped on mineraalhapetest näiteks väävelhape H2SO4, soolhape HCl ja lämmastikhape HNO3 ning orgaanilistest hapetest on tuntuimad sipelghape HCOOH, äädikhape CH3COOH ja bensoehape.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Prootonhapped · Näe rohkem »

Propüülrühm

Propüülrühm on molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja milles on 3 süsiniku aatomit.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Propüülrühm · Näe rohkem »

Prostaglandiinid

Prostaglandiin E1 reguleerib silelihaste kontraktsioone Prostatsükliin I2 Eikosanoidide biosüntees Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Prostaglandiinid · Näe rohkem »

Protoneerimine

Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Protoneerimine · Näe rohkem »

Protoonne lahusti

Protoonne lahusti on selline lahusti, mis võib kergesti loovutada reagendile prootoni (H+).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Protoonne lahusti · Näe rohkem »

PubChem

PubChemi logo PubChem on internetipõhine keemiliste ühendite andmebaas.

Uus!!: Keemia mõisteid ja PubChem · Näe rohkem »

Puhas aine

Puhas aine on kindla koostisega aine (liht- või liitaine), koosneb ainult ühe aine osakestest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Puhas aine · Näe rohkem »

Puhverdusvõime

Puhverdusvõime on keemias (puhver)lahuse võime mingi(te) välisteguri(te) tingimuses säilitada esialgne reaktsioon (olgu see siis aluseline, happeline või neutraalne).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Puhverdusvõime · Näe rohkem »

Puhverlahus

Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Puhverlahus · Näe rohkem »

Puhvermahtuvus

Puhvermahtuvus on tugeva happe või aluse moolide arv, mille lisamisel 1 liitrile puhverlahusele selle pH muutub ühe ühiku võrra.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Puhvermahtuvus · Näe rohkem »

Puriinid

Puriinid on puriini derivaadid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Puriinid · Näe rohkem »

Radikaal

Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Radikaal · Näe rohkem »

Radikaalinitsiaator

Etüleeni radikaalreaktsioon klooriga Radikaalinitsiaator on keemiline aine, mille molekul kergesti laguneb radikaalideks (homolüüs) ja käivitab (initsieerib) radikaalreaktsiooni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Radikaalinitsiaator · Näe rohkem »

Radikaalreaktsioon

Radikaalreaktsioon (ehk vaba radikaal reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad väga reaktsioonivõimelised vabad radikaalid kui intermediaadid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Radikaalreaktsioon · Näe rohkem »

Radiolüüs

Radiolüüs on molekulide lõhustamine radioaktiivse kiirgusega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Radiolüüs · Näe rohkem »

Rakenduskeemia

Rakenduskeemia (applied chemistry) on üks rakendusteaduste valdkond, mis keemiateaduses loodud teadmiste baasil töötab välja praktilistele vajadustele vastavaid protsesse ja tehnoloogiaid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Rakenduskeemia · Näe rohkem »

Raney nikkel

Raney nikkel on tahke mikrokristalliline poorne katalüsaator, mis koosneb niklist ja alumiiniumist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Raney nikkel · Näe rohkem »

Rasvad

Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Rasvad · Näe rohkem »

Rasvhapped

Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Rasvhapped · Näe rohkem »

Ratsemaat

Ratsemaat ehk ratseemiline segu on kiraalsete isomeersete molekulide (enantiomeeride) segu võrdsetes hulkades.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ratsemaat · Näe rohkem »

Röntgenstruktuurianalüüs

Röntgenikiirte kasutusvõimalused ja neile vastavad elektromagnetspektri osad Röntgenstruktuurianalüüs (inglise keeles x-ray crystallography) on analüüsi valdkond täppisteaduses, kus kasutatakse röntgenikiirguse interaktsiooni ainega, et määrata selle atomaarset ja molekulaarset struktuuri, elemendilist ja molekulilist koostist, samuti faasilist koostist ja paljusid füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Röntgenstruktuurianalüüs · Näe rohkem »

Reagent

Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reagent · Näe rohkem »

Reaktiiv

Reaktiiv on keemiaalases laboratoorses töös kasutatav kemikaal.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reaktiiv · Näe rohkem »

Reaktiivne molekulaardünaamika

Reaktiivse molekulaardünaamika (RMD) all mõeldakse molekulaardünaamiliste (MD) arvutisimulatsioonide edasiarendusi, mis võimaldavad käsitleda ka keemilisi reaktsioone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reaktiivne molekulaardünaamika · Näe rohkem »

Reaktsiooni järk

Termiidi reaktsioon on kiire reaktsioon nagu kõik plahvatused Roostetamine on aeglane hävitav reaktsioon Keemilises kineetikas on üldine reaktsiooni järk kineetilises võrrandis olevate ainete kontsentratsioonide astendajate summa.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reaktsiooni järk · Näe rohkem »

Reaktsiooni kiirus

Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reaktsiooni kiirus · Näe rohkem »

Reaktsiooni kiiruskonstant

Keemilises kineetikas on reaktsiooni kiiruskonstant (tavaliselt tähistatakse k) keemilise reaktsiooni kiiruse kvantitatiivne näitaja.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reaktsiooni kiiruskonstant · Näe rohkem »

Reaktsiooni mehhanism

Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Reaktsiooni staadium

Keemilise reaktsiooni staadiumi all mõistetakse elementaarreaktsiooni teel lähteühenditest produktideni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reaktsiooni staadium · Näe rohkem »

Reaktsiooni tee

Reaktsiooni tee (ka reaktsiooni rada) tähendab keemilise reaktsiooni kulgemise teed lähteainetelt produktideni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reaktsiooni tee · Näe rohkem »

Reaktsioonidestillatsioon

Reaktsioonidestillatsioon (Reactive distillation) on protsess, kus reaktsiooninõu on ühtlasi ka destillatsiooni kolviks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reaktsioonidestillatsioon · Näe rohkem »

Reaktsioonikoordinaat

Astmeline reaktsioon: HBr elektrofiilne liitumine 1,3-butadieeniga: reaktsiooni vabaenergia muutus (püstteljel) piki reaktsiooni koordinaati (horisontaalteljel) Katalüütilise ja mittekatalüütilise protsessi energia muutus reaktsiooni käigus Keemias on reaktsioonikoordinaat abstraktne ettekujutus reaktsiooni kulgemise teest lähteainetelt produktideni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reaktsioonikoordinaat · Näe rohkem »

Reaktsioonivõime

Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reaktsioonivõime · Näe rohkem »

Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip

Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip väidab, et suurema reaktsioonivõimega keemiline ühend või aktiivne vaheühend on väiksema selektiivsusega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip · Näe rohkem »

Reaktsioonivõrrand

Reaktsioonivõrrand ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reaktsioonivõrrand · Näe rohkem »

Redokspotentsiaal

Redokspotentsiaal on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Redokspotentsiaal · Näe rohkem »

Redoksreaktsioon

280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Redoksreaktsioon · Näe rohkem »

Reduktsioon (keemia)

Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »

Redutseerija

Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Redutseerija · Näe rohkem »

Refraktomeetria

Refraktomeetria on ainete murdumisnäitaja määramise meetod.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Refraktomeetria · Näe rohkem »

Regioselektiivsus

Regioselektiivsus (regioselektiivne reaktsioon) on keemilise sideme valikuline moodustumine või katkemine valdavalt ühes suunas (teatud aatomi juures), nii et saadakse põhiliselt üks struktuuriisomeer teiste võimalike isomeersete produktidega võrreldes.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Regioselektiivsus · Näe rohkem »

Rektifikatsioon

Tööstusliku rektifikatsioonikolonni osa, mis näitab gaasi- ja vedelfaasi liikumist taldrikkolonnis Rektifikatsioon ehk rektifitseerimine on fraktsioneeriva destillatsiooni meetod lähedase keemistemperatuuriga vedelike lahutamiseks kasutades rektifikatsioonikolonni, milles toimub mitmekordne aurustumine ja kondensatsioon.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Rektifikatsioon · Näe rohkem »

Rektifikatsioonikolonn

Tööstuslik rektifikatsioonikolonn–taldrikkolonn Rektifikatsioonikolonn (nimetatakse ka destillatsioonikolonn) on seade vedelate segude lahutamiseks rektifikatsiooni teel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Rektifikatsioonikolonn · Näe rohkem »

Renaturatsioon

Renaturatsioon on valgu kõrgemat järku (neljandat, kolmandat ja teist) ruumiliste struktuuride ja bioloogilise aktiivsuse taastumine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Renaturatsioon · Näe rohkem »

Resonants (keemia)

Lämmastikdioksiidi resonantspiirstruktuurid Resonantsiks nimetatakse elektronide delokalisatsiooni keemiliselt sidemelt ning delokaliseerunud elektronstruktuuri kirjeldamist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Retentsiooniindeks

Retentsiooniindeks ehk Kovatsi indeks on orgaanilist ühendit iseloomustav suurus, mis arvutatakse välja selle aine gaasikromatograafilise kolonni läbimise suhtelise aja (suhtelise retentsiooniaja) põhjal.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Retentsiooniindeks · Näe rohkem »

Ristseos

Ristseos on side, mis ühendab ühe polümeerahela teisega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ristseos · Näe rohkem »

Roheline keemia

Roheline keemia on mõtteviis, mille järgi püütakse leida produkte ja protsesse, mis vähendaks või väldiks ohtlike ainete kasutamist ja teket.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Roheline keemia · Näe rohkem »

Rotatsioonaurusti

Büchi rotatsioonaurusti (pildil puudub destillatsioonikolb) Rotatsioonaurusti on laboratoorne destillatsiooni seade solventide efektiivseks üleajamiseks mittelenduva (kõrgeltkeeva) proovi pealt.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Rotatsioonaurusti · Näe rohkem »

Saadus

Saadused ehk lõppsaadused on keemilised ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Saadus · Näe rohkem »

Saagis

Saagis ehk reaktsioonisaagis tähendab keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset saaduse saamise efektiivsust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Saagis · Näe rohkem »

Sadenemine

Sadenemine on lahuses, suspensioonis või segus mittelahustuvate ja lahustist suurema tihedusega osakeste (aatomite või molekulide) langemine sademena põhja.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sadenemine · Näe rohkem »

Sadestumiskoefitsient

Sadestumiskoefitsient (s) (ka sedimentatsiooni koefitsient) iseloomustab osakeste sedimentatsiooni protsessi tsentrifuugimisel ja on defineeritud kui osakeste sadestumiskiirus mingi teatud raskuskiirenduse juures.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sadestumiskoefitsient · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Samaaegne destillatsioon-ekstraktsioon

Samaaegne destillatsioon-ekstraktsioon (SDE) on veeaurudestillatsiooni modifikatsioon, mis võimaldab lenduvaid hüdrofoobseid aineid destilleerida keemistemperatuurist madalamal temperatuuril (praktiliselt 100 °C juures) ja seejärel vahetult ekstraheerida veega mittesegunevasse orgaanilisse lahustisse.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Samaaegne destillatsioon-ekstraktsioon · Näe rohkem »

Süsinikuskeleti hargnemine

Süsinikuskeleti hargnemine tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kas kahe, kolme või nelja kõrvaloleva süsinikuaatomiga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Süsinikuskeleti hargnemine · Näe rohkem »

Süsivesinikud

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Süsivesinikud · Näe rohkem »

Sedimentatsioon (keemia)

Sedimentatsioon on keemias ja molekulaarbioloogiaga seonduvates distsipliinides kasutatav meetod suurte molekulide (makromolekulide) suuruste mõõtmiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sedimentatsioon (keemia) · Näe rohkem »

Seebid

Seebid on rasvhapete soolad.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Seebid · Näe rohkem »

Seebistumine

Rasvade seebistumisel valmib glütseriin Seebistumine on keemiline protsess, mille käigus toimub estri hüdrolüütiline lagunemine alkoholiks ja happeks leeliste toimel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Seebistumine · Näe rohkem »

Seebistumisarv

Seebistumisarv on ühe grammi aine (rasva) seebistamiseks kuluv kaaliumhüdroksiidi kogus milligrammides.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Seebistumisarv · Näe rohkem »

Segamisreegel

Segamisreegel on matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Segamisreegel · Näe rohkem »

Sekundaarne süsinikuaatom

Sekundaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kahe kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas kahe vesinikuaatomiga või ühe vesinikuaatomi ja funktsionaalrühmaga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sekundaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »

Selektiivsus (keemia)

Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Selektiivsus (keemia) · Näe rohkem »

Selitamine

Selitamine ehk selitus on veepuhastusvõte, millega veest vabastatakse (setitatakse) heljum.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Selitamine · Näe rohkem »

Sensormolekul

Sensormolekul on selline molekul, mida saab kasutada mingite kindlate teiste molekulide või ioonide määramiseks lahusest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sensormolekul · Näe rohkem »

Setitamine

Setitamine on ainete puhastamise meetod, kus vedelikus või gaasis sisalduvad lisandid sadestuvad raskusjõu mõjul.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Setitamine · Näe rohkem »

Siirdemetallid

Siirdemetallid ehk üleminekumetallid (inglise keeles ''Transition metal'') on metallid, mis kuuluvad perioodilisustabelis B-rühma.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Siirdemetallid · Näe rohkem »

Siirdeseisund

bimolekulaarne nukleofiilne asendusreaktsioon (SN2) SN2 reaktsioon hüdroksiidiooniga; kandilistes sulgudes on kujutatud selle protsessi siirdeseisund Siirdeseisund ehk siirdeolek on keemilises reaktsioonis reageerivate ainete aatomitevaheliste sidemete ja konfiguratsiooni teatud ümberkujunemine piki reaktsioonikoordinaati.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Siirdeseisund · Näe rohkem »

Sildtsüklilised ühendid

Norbornaan ja sillapea süsinikud Sildtsüklilised ühendid kuuluvad polütsükliliste ühendite hulka, mis sisaldavad kahest või enamast tsüklist koosnevat süsteemi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sildtsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Silikoonid

Silikooniks kutsutakse polümeriseerunud räniühendeid ehk polüsiloksaane.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Silikoonid · Näe rohkem »

Sisestandard

Sisestandard on analüütilises keemias kasutatav keemiline ühend, mis lisatakse uuritavale proovile teadaolevas hulgas enne analüüsi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sisestandard · Näe rohkem »

SN1-reaktsioon

Orgaanilises keemias tähendab SN1-reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub esimest järku nukleofiilse asendusena (unimolecular (1) nucleophilic (N) substitution (S)).

Uus!!: Keemia mõisteid ja SN1-reaktsioon · Näe rohkem »

SN2 reaktsioon

Orgaanilises keemias tähendab SN2 reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub kooskõlamehhanismi järgi, s.t. teist järku nukleofiilse asendusena (bimolecular (2) nucleophilic (N) substitution (S)).

Uus!!: Keemia mõisteid ja SN2 reaktsioon · Näe rohkem »

SNi reaktsioon

Orgaanilises sünteesis tähendab SNi reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub sisemise nukleofiilse asendusena (internal (i) nucleophilic (N) substitution (S)).

Uus!!: Keemia mõisteid ja SNi reaktsioon · Näe rohkem »

Solvatatsioon

Näide hüdratatsioonist: naatriumiooni interaktsioon veemolekulidega Solvatatsioon on lahustunud aine (soluudi) ja lahusti (solvendi) vaheline vastastikmõju, mis põhjustab lahustunud aine osakeste stabiliseerumise lahuses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Solvatatsioon · Näe rohkem »

Sommelet' reaktsioon

Urotropiin Sommelet’ reaktsioon on aldehüüdide saamise meetod, mis põhineb primaarsete halogeniidide reaktsioonil heksametüleentetraamiiniga (urotropiiniga) ja moodustuvate kvaternaarsete ammooniumsoolade järgneval hüdrolüüsil: R–CH2–Hlg + (CH2)6N4 → +Hlg– → RCHO Marcel Sommelet avaldas selle reaktsiooni 1913.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sommelet' reaktsioon · Näe rohkem »

Sonokeemia

Sonokeemia on keemia haru, mis uurib ultraheli toimel vedelikes tekkivast akustilisest kavitatsioonist tingitud keemilise aktiivsuse initsieerimist või selle kasvu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sonokeemia · Näe rohkem »

Soojusefekt

Soojusefekt tähendab soojuse eraldumist või neeldumist mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Soojusefekt · Näe rohkem »

Soolad

Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Soolad · Näe rohkem »

Soolsus

Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Soolsus · Näe rohkem »

Sorbent

Sorbent on vedelik või tahke aine, mis on võimeline endasse või oma pinnale koguma (sorbeerima) gaasi, vedelikku või mõnd nende komponenti.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sorbent · Näe rohkem »

Sorptsioon

Sorptsioon (ka sorbeerumine, sorbeerimine) on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sorptsioon · Näe rohkem »

Soxhleti ekstraktor

Soxhleti ekstraktor skemaatiliselt Purustatud puuvilja ekstraktsioon Soxhletis Soxhleti ekstraktor (ehk Soxhleti aparaat) on laboratoorne seade vähe (mõõdukalt) lahustuva komponendi eraldamiseks tahkest materjalist sobivalt valitud solvendiga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Soxhleti ekstraktor · Näe rohkem »

Spektrofotomeetria

Ühe kiire spektrofotomeetri skeem. Olulisemad koostisosad on valgusallikas, monokromaator, reguleeritav ava, küvett selles oleva prooviga, fototakisti, kordisti ja registraatorseade väljundis. Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Spektrofotomeetria · Näe rohkem »

Spektromeeter

Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Spektromeeter · Näe rohkem »

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »

Standardlahus

Standardlahus on enamasti standardainest valmistatud täpselt teada oleva kontsentratsiooniga lahus.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Standardlahus · Näe rohkem »

Standardproov

Standardproov (inglise standard sample, reference sample) on aine või materjal, mille keemiline koostis või teatavad füüsikalised ja tehnilised omadused on vajaliku täpsusega tõendatud.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Standardproov · Näe rohkem »

Statsionaarne olek (keemia)

Statsionaarne olek ehk püsiolek keemilise süsteemi selline olek, kui süsteemi karakteristikud on ajas muutumatud, ehkki protsess ajas jätkub.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Statsionaarne olek (keemia) · Näe rohkem »

Stöhhiomeetria

Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Stöhhiomeetria · Näe rohkem »

Steeriline efekt

Tri-(''tert''-butüül)amiini reaktsioonid on steeriliselt takistatud, kuna atakk lämmastiku aatomile (näidatud sinisega) on raskendatud Steeriline efekt tähendab keemilise reaktsiooni kiiruse muutust, mille põhjustab reaktsioonis osaleva molekuli reaktsioonitsentri ekraneeritus naabruses olevate (suuremahuliste) asendusrühmade poolt.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Steeriline efekt · Näe rohkem »

Stereoisomeer

Stereoisomeerid (ehk ruumilised isomeerid) on sellised isomeersed molekulid, mille atomaarne koostis ja aatomite seosed molekulis on identsed, kuid need isomeerid erinevad teineteisest aatomite ruumilise orientatsiooni (konfiguratsiooni) poolest.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Stereoisomeer · Näe rohkem »

Stereokeemia

Stereokeemia on keemia haru, mis tegeleb aatomite ruumilise paigutusega molekulis ja vastavate manipulatsioonidega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Stereokeemia · Näe rohkem »

Stereokese

Ühe stereokeskmega molekul Kahe stereokeskmega molekul Stereokeemias tähendab stereokese (ehk kiraalsuskese ehk kiraalsustsenter) aatomit, millega seotud rühmade (täpsemini aatomite või aatomite rühmade) asukoha omavaheline vahetamine annab stereoisomeerse molekuli.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Stereokese · Näe rohkem »

Stereoselektiivsus

Stereoselektiivne reaktsioon (stereoselektiivsus) on keemiline protsess, milles moodustuvad stereoisomeerid oluliselt erinevates hulkades.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Stereoselektiivsus · Näe rohkem »

Steroidid

Steroidid (ingl. steroids) on polütsükliliste lipiidühendite perekonda kuuluvad steraani sisaldavad ained.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Steroidid · Näe rohkem »

Struktuurianaloog

Struktuurianaloog ehk analoogühend ehk keemiline analoog ehk lihtsalt analoog on keemias kasutatav mõiste ühendite kohta, millel on mudelühendiks valituga sarnane struktuur, kusjuures üks (või ka mitu) aatom(it) või aatomite rühm(a) on asendatud mingi teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Struktuurianaloog · Näe rohkem »

Struktuuriisomeer

Keemias on struktuuriisomeerid ehk seoseisomeerid ühesuguse atomaarse koostise (sama molekulaarvalemi) ja molekulmassiga molekulid, kuid aatomid molekulis on ühendatud erinevas järjestuses.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Struktuuriisomeer · Näe rohkem »

Struktuurivalem

Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Struktuurivalem · Näe rohkem »

Sublimeerumine

Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sublimeerumine · Näe rohkem »

Substraat (biokeemia)

Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »

Substraat (keemia)

Substraat (ld. substratum – alus) on mõiste keemias, mis ei ole rangelt defineeritud.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Substraat (keemia) · Näe rohkem »

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sulam · Näe rohkem »

Sulamine

Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sulamine · Näe rohkem »

Sulamissoojus

Sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik ühe massiühiku tahke aine muutmiseks sama temperatuuriga vedelikuks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sulamissoojus · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Sulamite loend

Siin on loetletud sulameid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Sulamite loend · Näe rohkem »

Supramolekulaarkeemia

Supramolekulaarkeemia on keemia haru, mis tegeleb molekulide assotsieerumisega süsteemideks (supramolekulaarkompleksideks), mille osapooled on seotud spetsiifilistest struktuursetest (3D) iseärasustest tulenevate põhiliselt mittekovalentsete interaktsioonidega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Supramolekulaarkeemia · Näe rohkem »

Suspensioon

Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Suspensioon · Näe rohkem »

Suzuki reaktsioon

Suzuki reaktsioon, tuntud ka kui Suzuki-Miyaura reaktsioon, on kondensatsioonireaktsioon orgaanilises keemias, mida kasutatakse süsinik-süsinik-sideme tekitamiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Suzuki reaktsioon · Näe rohkem »

Tagasijooks

Tagasijooks (reflux) on keeva vedeliku aurude jahtumisel saadava kondensaadi osaline või täielik tagasivool süsteemi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tagasijooks · Näe rohkem »

Tahkumine

Tahkumine ehk tahkestumine on aine faasi muutumise protsess, mille puhul vedelik muutub tahkiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tahkumine · Näe rohkem »

Tahm

Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Tahm on orgaaniliste ainete mittetäieliku põlemise peeneteraline (osakeste ümbermõõt 0,01–1 μm) saadus, millest 95–99% moodustab süsinik.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tahm · Näe rohkem »

Tautomeerid

Tuntumad tautomeersed tasakaalud: enool–ketoon, laktaam–laktiim, amiid–imiidhape, amiin (enamiin)–imiin Tautomeerid on isomeersed orgaanilised ühendid, mis lähevad kergesti üksteiseks üle tasakaalulise aatomi või rühma migreerumise tõttu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tautomeerid · Näe rohkem »

Täissüntees

Orgaanilises keemias tähendab täissüntees (total synthesis) keeruliste orgaaniliste ühendite sünteesi lihtsamatest lähteainetest (reagentidest) ilma bioprotsesside abita ja ei kasutata looduslikust materjalist eraldatud lähteaineid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Täissüntees · Näe rohkem »

Tärklis

Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tärklis · Näe rohkem »

Tüviühend

2,2,4-Trimetüülpentaan Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tüviühend · Näe rohkem »

Tõeline lahus

Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 10−9m.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tõeline lahus · Näe rohkem »

Telomerisatsioon

Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Telomerisatsioon · Näe rohkem »

Termodünaamiline versus kineetiline kontroll

Reaktsiooni energeetiline diagramm kineetilise ja termodünaamilise kontrolli korral Termodünaamiline vs.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Termodünaamiline versus kineetiline kontroll · Näe rohkem »

Termokeemiline muundamine

Termokeemiline muundamine (thermochemical conversion) tähendab keemiatehnoloogias mingi toorme kõrgel temperatuuril töötlemist, mille käigus tahked või vedelad ained muundatakse väärtuslikeks tahketeks, vedelateks või gaasilisteks saadusteks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Termokeemiline muundamine · Näe rohkem »

Termolüüs

Termolüüs ehk termiline lagundamine on protsess, milles aine kõrge temperatuuri toimel laguneb kaheks või enamaks aineks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Termolüüs · Näe rohkem »

Terpeenid

Terpeenid on looduslike süsivesinike klass üldvalemiga (C5H8)n, mille molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli: n.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Terpeenid · Näe rohkem »

Terpenoidid

Isopreen, limoneen, farnesool, retinool Nerolidool Linalooli saamine pineenist Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Terpenoidid · Näe rohkem »

Tertsiaarne süsinikuaatom

Tertsiaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kolme kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas vesinikuaatomiga või funktsionaalrühmaga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tertsiaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »

Tihedusfunktsionaali teooria

Tihedusfunktsionaali teooria (Density functional theory − DFT) on kvantmehaanikal põhinev füüsikas, keemias ja materjaliteaduses kasutusel olev modelleerimismeetod, mille abil on võimalik uurida mitme-elektroonsete süsteemide, näiteks aatomite, molekulide ja tahkiste elektronstruktuuri, millest omakorda on võimalik ennustada huvi pakkuva süsteemi füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tihedusfunktsionaali teooria · Näe rohkem »

Tiigel

Tiigel, mida kasutatakse Czochralski meetodil Tiigel on laborites kasutatav, enamasti tassikujuline tulekindel sulatusnõu, kus viiakse läbi katseid, mis vajavad väga kõrget temperatuuri.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tiigel · Näe rohkem »

Tiitrimine

Tiitrimine Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tiitrimine · Näe rohkem »

Tioolid

Tiooli üldvalem Tioolid ehk merkaptaanid on orgaanilised ühendid, mille iseloomulik funktsionaalrühm (tioolrühm, varem ka sulfhüdrüülrühm) koosneb ühest vesiniku ja ühest väävli aatomist.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tioolid · Näe rohkem »

Tosüülrühm

O-R rühmaga Tosüülrühm (lühend Ts või Tos) tähistab orgaanilises keemias para-tolueensulfonüülrühma (4-CH3C6H4SO2).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tosüülrühm · Näe rohkem »

Trans-efekt

Trans-efekt kirjeldab kompleksühendite asendusreaktsiooni korral lahkuva rühma valikut lähtuvalt selle rühma suhtes trans-asendis paikneva ligandi olemuse järgi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Trans-efekt · Näe rohkem »

Transrasvad

Transrasvad Transrasvadeks nimetatakse mono- või polüküllastumata rasvu, mis sisaldavad transisomeerseid rasvhappeid.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Transrasvad · Näe rohkem »

Triiton

Triiton on triitiumi (vesinik-3) tuum.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Triiton · Näe rohkem »

Trimeer

Trimeer on keemias kolme identse molekuli (monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Trimeer · Näe rohkem »

Triviaalnimetus

Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Triviaalnimetus · Näe rohkem »

Tsükliavamispolümerisatsioon

Tsükliavamispolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni alaliik, milles alitsükliline (enamasti heterotsükliline) monomeer annab tsükli avanemisega lineaarse polümeerse produkti.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tsükliavamispolümerisatsioon · Näe rohkem »

Tsüklilised ühendid

Tsükliliste ühendite (tsükliliste homoloogide) üldistav kujutamine (n > 2). Siin asatsükloalkaanide valem Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Tsüklilised nukleotiidid

Tsükliline adenosiinmonofosfaat Tsükliline guanosiinmonofosfaat Tsüklilised nukleotiidid on nukleotiidid, milles fosfaadirühm on seotud mõne suhkru hüdroksüülrühmadest kahega, moodustades tsüklilise struktuuri.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tsüklilised nukleotiidid · Näe rohkem »

Tsüklisatsioon

Nazarovi tsüklisatsioon Dieckmanni tsükliseerimisreaktsioon Tsüklisatsioon või tsükliseerimine on enamasti orgaaniline reaktsioon, mille tulemusena moodustub tsüklilise struktuuriga ühend, see tähendab mingi hulk aatomeid ühineb, nii et saadakse suletud ring ehk tsükkel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tsüklisatsioon · Näe rohkem »

Tsükloalkaanid

Spiro2.2pentaan (spirotsükliline molekul) Dekaliin ehk bitsüklo4.4.0dekaan Norbornaan ehk bitsüklo2.2.1heptaan (sildstruktuuriga molekul) Tsükloalkaanid on orgaanilised ühendid, küllastunud süsivesinikud, mille molekulis mingi hulk süsiniku aatomeid on ühendatud ühe või mitme suletud ringina ehk tsüklina.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tsükloalkaanid · Näe rohkem »

Tsüklodekstriinid

γ-tsüklodekstriini molekuli ruumiline struktuur, mis sarnaneb koonilise toruga Tsüklodekstriinid on rühm tsüklilisi oligosahhariide (süsivesikuid), mis saadakse tärklise ensümaatilisel hüdrolüüsil.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tsüklodekstriinid · Näe rohkem »

Tugev elektrolüüt

Tugev elektrolüüt on elektrolüüt, mis vesilahuses laguneb täielikult ioonideks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tugev elektrolüüt · Näe rohkem »

Tugev hape

Tugev hape on hape, mis dissotsieerub vees täielikult, vastavalt võrrandile: Mitmeprootoniliste hapete puhul (nt väävelhape) mõeldakse tugeva happe all ainult dissotsiatsiooni esimest astet: Täpsema definitsiooni järgi on tugev hape hape, mille p''K''a 2.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Tugev hape · Näe rohkem »

Ugi reaktsioon

Ugi reaktsioon on mitmekomponentne orgaaniline reaktsioon, milles ketoon või aldehüüd, amiin, isotsüaniid ja karboksüülhape ühinevad, andes bisamiidi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Ugi reaktsioon · Näe rohkem »

Universaalindikaator

Universaalindikaator on happesusindikaator, mille värvus muutub vastavalt pH-le sujuvalt.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Universaalindikaator · Näe rohkem »

Vaakumdestillatsioon

Dimetüülsulfoksiid keeb 189 °C juures. Vaakumis võib selle üle ajada 70 °C juures Kiire vaakumdestillatsiooni seade vertikaalse sõrmjahutiga: 1 - kolb destilleeritava ainega, põhjas magnetsegaja; 2, 3, 4 - sõrmjahuti, näidatud on välja- ja sissevool; 5 - ühenduslüli otsikuga vaakumi jaoks; 6 - destillaadi vastuvõtja Aururõhu diagramm Vaakumdestillatsioon on destillatsiooniprotsess, mida kasutatakse kõrgeltkeevate vedelike korral, mis normaalrõhul destilleerides hakkavad lagunema.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vaakumdestillatsioon · Näe rohkem »

Vaba radikaal

Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vaba radikaal · Näe rohkem »

Vahad

Vahad on aineklass estrite rühmast.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vahad · Näe rohkem »

Vaht

Vaht on keemias pihussüsteem, kus suhteliselt väiksesse hulka tahkesse ainesse või vedelikku on pihustunud palju gaasi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vaht · Näe rohkem »

Vaikhapped

Vaikhapped on looduslikud terpenoidide hulka kuuluvad karboksüülhapped, peamiselt fenantreeni derivaadid üldvalemiga C19H27–31COOH (okaspuuvaikudes enamasti C19H27–31COOH).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vaikhapped · Näe rohkem »

Valentselektron

Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Valentselektron · Näe rohkem »

Valentssidemete teooria

Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »

Valgustundlikud kaitserühmad

520pxValgustundlik kaitserühm on molekuli osa, millega saab funktsionaalrühma keemilist või bioloogilist aktiivsust blokeerida ning mis eemaldub valgusega kiiritades (üldiselt UV-kiirgus).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Valgustundlikud kaitserühmad · Näe rohkem »

Van 't Hoffi seadus

Van 't Hoffi seadus on üks füüsikalise keemia põhilistest seadustest, mis ütleb, et mitteelektrolüüdi lahjendatud lahustes on osmootne rõhk võrdeline lahustunud aine molaarse kontsentratsiooniga ja temperatuuriga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Van 't Hoffi seadus · Näe rohkem »

Van der Waalsi jõud

Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »

Väliselektronkiht

Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Väliselektronkiht · Näe rohkem »

Võõrustaja-külalise kompleks

p-ksüleendiammoniumi ja kukurbituriili võõrustaja-külaline kompleks, see on sulgühend (Freeman in Acta. Crystallogr. B, 1984, 382-387) Supramolekulaarkeemias on võõrustaja-külalise kompleks (host-guest complex) selline kahe (või enama) molekuli või iooni ühendus, mille osapooled on seotud spetsiifilistest struktuursetest (3D) iseärasustest tulenevate interaktsioonidega, aga mitte kovalentsete keemiliste sidemetega.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Võõrustaja-külalise kompleks · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vedelik · Näe rohkem »

Vedelikkromatograafia-massispektromeetria

Vedelikkromatograafia-massispektromeetria (lühendatult LC/MS) on analüütilises keemias kasutatav meetod, mis hõlmab vedelikkromatograafia (LC või HPLC) võimekust aineid üksteisest füüsiliselt eraldada ning massispektromeetria (MS) võimet tuvastada aineid massi ja laengu suhte (m/z) järgi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vedelikkromatograafia-massispektromeetria · Näe rohkem »

Vee ioonkorrutis

Vee ioonkorrutis on vee elektrolüütilist dissotsiatsiooni iseloomustav konstant (tähis sageli Kw).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vee ioonkorrutis · Näe rohkem »

Vee karedus

Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vee karedus · Näe rohkem »

Veeaurudestillatsioon

Veeaurudestillatsiooni seade Veeaurudestillatsioon on destillatsiooniprotsess, mida kasutatakse kõrgemalt keevate vedelike korral, mis normaalrõhul destilleerides hakkavad lagunema.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Veeaurudestillatsioon · Näe rohkem »

Vesilahus

Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vesilahus · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Vesinikelektrood

Vesinikelektroodiks nimetatakse elektroodi, millel kasutatakse vesinikgaasi H2 (või sellel tekib vesinikgaasi).

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vesinikelektrood · Näe rohkem »

Vesinikioon

Vesinikiooni kolm isotoopi Vesinikioon on termin, millega tähistatakse vesiniku kõikvõimalikke ioone.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vesinikioon · Näe rohkem »

Vesinikkarbonaadid

Vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaadid on süsihappe (H2CO3) soolad, mille molekulides on ainult üks vesinikuaatom asendunud metalliaatomiga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vesinikkarbonaadid · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vesinikside · Näe rohkem »

Vilsmeieri-Haacki reaktsioon

Vilsmeieri-Haacki reaktsioon (tuntud ka kui Vilsmeieri reaktsioon) on keemiline reaktsioon asendatud amiidi (tihti kasutusel dimetüülformamiid ehk DMF), happelise kloriidi (enamasti fosforüülkloriid e POCl3) ja elektroniderikka areeni vahel, et sünteesida aromaatset tuuma sisaldavat aldehüüdi või ketooni.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Vilsmeieri-Haacki reaktsioon · Näe rohkem »

Voogsisestusanalüüs

Voogsisestusanalüüs (inglise keeles flow injection analysis ehk FIA) on keemilise analüüsi meetod, kus on võimalik sisestada proove automaatselt otse kandelahusesse, mis liigub kindlal kiirusel.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Voogsisestusanalüüs · Näe rohkem »

White'i küvett

White’i küvett on optiline süsteem, mis on risttahuka või silindrilise kujuga ja koosneb kolmest peeglist, mida kasutatakse analüüsitavate gaaside kontsentratsioonide mõõtmiseks.

Uus!!: Keemia mõisteid ja White'i küvett · Näe rohkem »

Zaitsevi reegel

Isomeersete produktide moodustumine vastavalt Zaitsevi reeglile Zaitsevi reegel on reegel, mis ütleb, et aluse poolt industreeritud elimineerimisreaktsioon annab eelistatult suurema asendatusega produkti ehk reaktsiooniproduktides domineerib rohkem alküülrühmi sisaldav alkeen.

Uus!!: Keemia mõisteid ja Zaitsevi reegel · Näe rohkem »

100-protsendiline alkohol

100-protsendiline alkohol ehk absoluutne alkohol ehk absoluutalkohol on puhastatud etanool, mis ei sisalda vett.

Uus!!: Keemia mõisteid ja 100-protsendiline alkohol · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Keemia mõisted.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva