Kiiremini kui brauser!
71 suhted: Aatom, Agregaatolek, Aine (füüsika), Aine omadused, Aldehüüdid, Alkaloidid, Alkoholid, Anorgaaniline aine, Anorgaaniline keemia, Bromiidid, Dihapnik, Disahhariidid, Eetrid, Estrid, Fosfaadid, Gaas, Hape, Hüdraadid, Hüdroksiidid, Indikaator (keemia), Inhibiitor, Jää, Jodiidid, Karboksüülhapped, Karbonaadid, Karbonüülühend, Katalüsaator, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Ketoonid, Lahustuvus, Lahutusmeetodid, Lõhn, Lihtaine, Liitaine, Maitse, Molekul, Monosahhariidid, Nitraadid, Nitriidid, Nitritid, Ohtlik aine, Oksüdeerija, Oksiidid, Orgaaniline keemia, Orgaanilised ühendid, Polümeerid, Rasvad, ..., Raud, Reagent, Redutseerija, RoHS-i direktiiv, Sahhariidid, Süsivesinikud, Segu, Silikaadid, Soolad, Suhkrud, Sulam, Sulamistemperatuur, Sulfaadid, Sulfiidid, Tahkis, Tihedus, Valgud, Väävelhape, Värvus, Vedelik, Vesi. Laienda indeks (21 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Keemiline aine ja Aatom · Näe rohkem »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Keemiline aine ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Keemiline aine ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Aine omadused
Aine omadused on sellele iseloomulikud keemilised ja füüsikalised omadused.
Uus!!: Keemiline aine ja Aine omadused · Näe rohkem »
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Uus!!: Keemiline aine ja Aldehüüdid · Näe rohkem »
Alkaloidid
Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm.
Uus!!: Keemiline aine ja Alkaloidid · Näe rohkem »
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Uus!!: Keemiline aine ja Alkoholid · Näe rohkem »
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Uus!!: Keemiline aine ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »
Anorgaaniline keemia
Anorgaaniline keemia on õpetus anorgaanilistest ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud.
Uus!!: Keemiline aine ja Anorgaaniline keemia · Näe rohkem »
Bromiidid
Bromiidid on kas vesinikbromiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad broomist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Keemiline aine ja Bromiidid · Näe rohkem »
Dihapnik
Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.
Uus!!: Keemiline aine ja Dihapnik · Näe rohkem »
Disahhariidid
Disahhariid on süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist.
Uus!!: Keemiline aine ja Disahhariidid · Näe rohkem »
Eetrid
Eetri üldvalem Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.
Uus!!: Keemiline aine ja Eetrid · Näe rohkem »
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Uus!!: Keemiline aine ja Estrid · Näe rohkem »
Fosfaadid
Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.
Uus!!: Keemiline aine ja Fosfaadid · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Keemiline aine ja Gaas · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Keemiline aine ja Hape · Näe rohkem »
Hüdraadid
Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad.
Uus!!: Keemiline aine ja Hüdraadid · Näe rohkem »
Hüdroksiidid
Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.
Uus!!: Keemiline aine ja Hüdroksiidid · Näe rohkem »
Indikaator (keemia)
Keemiline indikaator on spetsiifiliste omadustega aine (või ainete segu), mis teeb nähtavaks uuritava süsteemi teatud keemilise omaduse või selle muutuse.
Uus!!: Keemiline aine ja Indikaator (keemia) · Näe rohkem »
Inhibiitor
Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.
Uus!!: Keemiline aine ja Inhibiitor · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Keemiline aine ja Jää · Näe rohkem »
Jodiidid
Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Keemiline aine ja Jodiidid · Näe rohkem »
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Uus!!: Keemiline aine ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Keemiline aine ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Karbonüülühend
Karbonüülühend on keemiline ühend, mis sisaldab karbonüülrühma (süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.
Uus!!: Keemiline aine ja Karbonüülühend · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Keemiline aine ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Keemiline aine ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Keemiline aine ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Keemiline aine ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Keemiline aine ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Uus!!: Keemiline aine ja Ketoonid · Näe rohkem »
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Uus!!: Keemiline aine ja Lahustuvus · Näe rohkem »
Lahutusmeetodid
Lahutusmeetodid keemias hõlmavad mitmesuguseid protseduure ja protsesse, mida kasutatakse ainete segu komponentide üksteisest eraldamiseks.
Uus!!: Keemiline aine ja Lahutusmeetodid · Näe rohkem »
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Uus!!: Keemiline aine ja Lõhn · Näe rohkem »
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Uus!!: Keemiline aine ja Lihtaine · Näe rohkem »
Liitaine
Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid.
Uus!!: Keemiline aine ja Liitaine · Näe rohkem »
Maitse
Maitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut.
Uus!!: Keemiline aine ja Maitse · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Keemiline aine ja Molekul · Näe rohkem »
Monosahhariidid
Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud ehk monoosid on orgaaniliste ühendite klass.
Uus!!: Keemiline aine ja Monosahhariidid · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Keemiline aine ja Nitraadid · Näe rohkem »
Nitriidid
Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Keemiline aine ja Nitriidid · Näe rohkem »
Nitritid
Nitritid on lämmastikushappe soolad.
Uus!!: Keemiline aine ja Nitritid · Näe rohkem »
Ohtlik aine
Ohtlik aine on inimese tervist või keskkonda ohustav aine.
Uus!!: Keemiline aine ja Ohtlik aine · Näe rohkem »
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Uus!!: Keemiline aine ja Oksüdeerija · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Keemiline aine ja Oksiidid · Näe rohkem »
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Uus!!: Keemiline aine ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Keemiline aine ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: Keemiline aine ja Polümeerid · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Keemiline aine ja Rasvad · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Keemiline aine ja Raud · Näe rohkem »
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Uus!!: Keemiline aine ja Reagent · Näe rohkem »
Redutseerija
Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.
Uus!!: Keemiline aine ja Redutseerija · Näe rohkem »
RoHS-i direktiiv
150x150px RoHS-i direktiiv (Restriction of Hazardous Substances Directive') on ohtlike ainete kasutamist piirav Euroopa Liidu direktiiv.
Uus!!: Keemiline aine ja RoHS-i direktiiv · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Keemiline aine ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Keemiline aine ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Uus!!: Keemiline aine ja Segu · Näe rohkem »
Silikaadid
Silikaadid on ränihapete soolad.
Uus!!: Keemiline aine ja Silikaadid · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Keemiline aine ja Soolad · Näe rohkem »
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Uus!!: Keemiline aine ja Suhkrud · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Keemiline aine ja Sulam · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Keemiline aine ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Uus!!: Keemiline aine ja Sulfaadid · Näe rohkem »
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Uus!!: Keemiline aine ja Sulfiidid · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Keemiline aine ja Tahkis · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Keemiline aine ja Tihedus · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Keemiline aine ja Valgud · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Keemiline aine ja Väävelhape · Näe rohkem »
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Uus!!: Keemiline aine ja Värvus · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Keemiline aine ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Keemiline aine ja Vesi · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Aine (keemia), Keemilised ained.
