Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Keemiline aine

Index Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

69 suhted: Aatom, Agregaatolek, Aine (füüsika), Aine omadused, Aldehüüdid, Alkaloidid, Alkoholid, Anorgaaniline aine, Anorgaaniline keemia, Bromiidid, Dihapnik, Disahhariidid, Eetrid, Estrid, Fosfaadid, Gaas, Hape, Hüdraadid, Hüdroksiidid, Indikaator (keemia), Inhibiitor, Jää, Jodiidid, Karboksüülhapped, Karbonaadid, Karbonüülühend, Katalüsaator, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Ketoonid, Lahustuvus, Lahutusmeetodid, Lõhn, Lihtaine, Liitaine, Maitse, Molekul, Monosahhariidid, Nitraadid, Nitriidid, Nitritid, Oksüdeerija, Oksiidid, Orgaaniline keemia, Orgaanilised ühendid, Polümeerid, Rasvad, Raud, ..., Reagent, Redutseerija, Sahhariidid, Süsivesinikud, Segu, Silikaadid, Soolad, Suhkrud, Sulam, Sulamistemperatuur, Sulfaadid, Sulfiidid, Tahkis, Tihedus, Valgud, Väävelhape, Värvus, Vedelik, Vesi. Laienda indeks (19 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Keemiline aine ja Aatom · Näe rohkem »

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Keemiline aine ja Agregaatolek · Näe rohkem »

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Uus!!: Keemiline aine ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »

Aine omadused

Aine omadused on sellele iseloomulikud keemilised ja füüsikalised omadused.

Uus!!: Keemiline aine ja Aine omadused · Näe rohkem »

Aldehüüdid

Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).

Uus!!: Keemiline aine ja Aldehüüdid · Näe rohkem »

Alkaloidid

Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm.

Uus!!: Keemiline aine ja Alkaloidid · Näe rohkem »

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.

Uus!!: Keemiline aine ja Alkoholid · Näe rohkem »

Anorgaaniline aine

Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.

Uus!!: Keemiline aine ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »

Anorgaaniline keemia

Anorgaaniline keemia on õpetus anorgaanilistest ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud.

Uus!!: Keemiline aine ja Anorgaaniline keemia · Näe rohkem »

Bromiidid

Bromiidid on kas vesinikbromiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad broomist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Keemiline aine ja Bromiidid · Näe rohkem »

Dihapnik

Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.

Uus!!: Keemiline aine ja Dihapnik · Näe rohkem »

Disahhariidid

Disahhariid on süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist.

Uus!!: Keemiline aine ja Disahhariidid · Näe rohkem »

Eetrid

'''Eetri üldvalem.''' Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.

Uus!!: Keemiline aine ja Eetrid · Näe rohkem »

Estrid

Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.

Uus!!: Keemiline aine ja Estrid · Näe rohkem »

Fosfaadid

Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.

Uus!!: Keemiline aine ja Fosfaadid · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Keemiline aine ja Gaas · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Keemiline aine ja Hape · Näe rohkem »

Hüdraadid

Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad.

Uus!!: Keemiline aine ja Hüdraadid · Näe rohkem »

Hüdroksiidid

Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.

Uus!!: Keemiline aine ja Hüdroksiidid · Näe rohkem »

Indikaator (keemia)

Keemiline indikaator on spetsiifiliste omadustega aine (või ainete segu), mis teeb nähtavaks uuritava süsteemi teatud keemilise omaduse või selle muutuse.

Uus!!: Keemiline aine ja Indikaator (keemia) · Näe rohkem »

Inhibiitor

Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator ehk inhibitor on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.

Uus!!: Keemiline aine ja Inhibiitor · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Keemiline aine ja Jää · Näe rohkem »

Jodiidid

Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Keemiline aine ja Jodiidid · Näe rohkem »

Karboksüülhapped

homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Uus!!: Keemiline aine ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »

Karbonaadid

Karbonaadid on süsihappe soolad.

Uus!!: Keemiline aine ja Karbonaadid · Näe rohkem »

Karbonüülühend

Karbonüülühend on keemiline ühend, mis sisaldab karbonüülrühma.

Uus!!: Keemiline aine ja Karbonüülühend · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust.

Uus!!: Keemiline aine ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Keemiline aine ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Keemiline aine ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Keemiline aine ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Keemiline aine ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Ketoonid

Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.

Uus!!: Keemiline aine ja Ketoonid · Näe rohkem »

Lahustuvus

Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.

Uus!!: Keemiline aine ja Lahustuvus · Näe rohkem »

Lahutusmeetodid

Lahutusmeetodid keemias hõlmavad mitmesuguseid protseduure ja protsesse, mida kasutatakse ainete segu komponentide üksteisest eraldamiseks.

Uus!!: Keemiline aine ja Lahutusmeetodid · Näe rohkem »

Lõhn

Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.

Uus!!: Keemiline aine ja Lõhn · Näe rohkem »

Lihtaine

Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.

Uus!!: Keemiline aine ja Lihtaine · Näe rohkem »

Liitaine

Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid.

Uus!!: Keemiline aine ja Liitaine · Näe rohkem »

Maitse

Maitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut.

Uus!!: Keemiline aine ja Maitse · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Keemiline aine ja Molekul · Näe rohkem »

Monosahhariidid

Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud ehk monoosid on orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Keemiline aine ja Monosahhariidid · Näe rohkem »

Nitraadid

Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Uus!!: Keemiline aine ja Nitraadid · Näe rohkem »

Nitriidid

Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Keemiline aine ja Nitriidid · Näe rohkem »

Nitritid

Nitritid on lämmastikushappe soolad.

Uus!!: Keemiline aine ja Nitritid · Näe rohkem »

Oksüdeerija

Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.

Uus!!: Keemiline aine ja Oksüdeerija · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Keemiline aine ja Oksiidid · Näe rohkem »

Orgaaniline keemia

tetraeedri nurkadesse. Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.

Uus!!: Keemiline aine ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Keemiline aine ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Polümeerid

Bakeliidi 3D-struktuuri fragment Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest.

Uus!!: Keemiline aine ja Polümeerid · Näe rohkem »

Rasvad

Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.

Uus!!: Keemiline aine ja Rasvad · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Keemiline aine ja Raud · Näe rohkem »

Reagent

Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.

Uus!!: Keemiline aine ja Reagent · Näe rohkem »

Redutseerija

Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone.

Uus!!: Keemiline aine ja Redutseerija · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Keemiline aine ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Süsivesinikud

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest.

Uus!!: Keemiline aine ja Süsivesinikud · Näe rohkem »

Segu

Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.

Uus!!: Keemiline aine ja Segu · Näe rohkem »

Silikaadid

Silikaadid on ränihapete soolad.

Uus!!: Keemiline aine ja Silikaadid · Näe rohkem »

Soolad

Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). sool on aine, kus sees on happe H ja aluse OH ning need on kokku pandud On kahte sorti sooli.

Uus!!: Keemiline aine ja Soolad · Näe rohkem »

Suhkrud

Sahharoos. Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Keemiline aine ja Suhkrud · Näe rohkem »

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku. Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Uus!!: Keemiline aine ja Sulam · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Keemiline aine ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Sulfaadid

Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.

Uus!!: Keemiline aine ja Sulfaadid · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Uus!!: Keemiline aine ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Keemiline aine ja Tahkis · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Keemiline aine ja Tihedus · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Keemiline aine ja Valgud · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool. Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Keemiline aine ja Väävelhape · Näe rohkem »

Värvus

Värvus on füüsikaline nähtus, millega kirjeldatakse kindla lainepikkusega kiirguse või kiirguste koosmõju nähtava valguse elektromagnetlainete piirkonnas.

Uus!!: Keemiline aine ja Värvus · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Keemiline aine ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Keemiline aine ja Vesi · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Aine (keemia), Keemilised ained.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »