Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Keemiline element

Index Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

113 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatommass, Aatomnumber, Alkeemia, Allotroopia, Alumiinium, Antoine Lavoisier, Baarium, Berüllium, Definitsioon, Dikloor, Dmitri Mendelejev, Elavhõbe, Elektrilaeng, Elektron, Elektronegatiivsus, Elektronkate, Ernest Rutherford, Flogiston, Fluor, Fosfor, Gammakiirgus, Grafiit, Hapnik, Hõbe, Heelium, Isotoop, John Dalton, Jood, Kaalium, Kaltsium, Keemik, Keemiline aine, Keemiline ühend, Keemiline reaktsioon, Keemiline sümbol, Keemilised omadused, Keemiliste elementide loend, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kelvin, Klassikaline mehaanika, Kloor, Kordsete suhete seadus, Kuld, Ladina keel, Lause, Lihtaine, Liitaine, Liitium, ..., Maakoor, Magneesium, Mangaan, Mass, Massi jäävuse seadus, Massiprotsent, Mõiste, Molekul, Naatrium, Neutron, Oksiidid, Olemus, Orgaanilised ühendid, Päike, Päikesesüsteem, Päikesetuul, Peajada, Plaatina, Planeet, Plii, Prooton, Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivsus, Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit, Raud, Räni, Rõhk, Robert Boyle, Süsinik, Segu, Seleen, Seoseenergia, Soolad, Stabiilne isotoop, Strontsium, Sulam, Supernoova, Suur Pauk, Tähesüsteem, Täht (astronoomia), Tähtedevaheline keskkond, Teemant, Temperatuur, Tina, Titaan, Tsirkoonium, Tuumareaktsioon, Tuumasüntees, Universum, Uraan, Vanaadium, Väävel, Vesi, Vesinik, Volfram, 1641, 1661, 1789, 1803, 1869, 1896, 1902, 1910. Laienda indeks (63 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Keemiline element ja Aatom · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Uus!!: Keemiline element ja Aatomituum · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Keemiline element ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Keemiline element ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Alkeemia

"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822 - 1891) Alkeemia oli prototeaduslik valdkond, mis hõlmas tänapäeva keemia, füüsika, astroloogia, kunsti, semiootika, metallurgia, meditsiini ja müstika elemente.

Uus!!: Keemiline element ja Alkeemia · Näe rohkem »

Allotroopia

Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.

Uus!!: Keemiline element ja Allotroopia · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Keemiline element ja Alumiinium · Näe rohkem »

Antoine Lavoisier

Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.

Uus!!: Keemiline element ja Antoine Lavoisier · Näe rohkem »

Baarium

Baarium on keemiline element järjenumbriga 56, leelismuldmetall.

Uus!!: Keemiline element ja Baarium · Näe rohkem »

Berüllium

Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.

Uus!!: Keemiline element ja Berüllium · Näe rohkem »

Definitsioon

Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.

Uus!!: Keemiline element ja Definitsioon · Näe rohkem »

Dikloor

Dikloor ehk molekulaarne kloor on lihtaine, mille molekul koosneb kahest kloori aatomist.

Uus!!: Keemiline element ja Dikloor · Näe rohkem »

Dmitri Mendelejev

Dmitri Mendelejevi portree (autor Ilja Repin) Dimitri Ivanovitš Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik.

Uus!!: Keemiline element ja Dmitri Mendelejev · Näe rohkem »

Elavhõbe

Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.

Uus!!: Keemiline element ja Elavhõbe · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Keemiline element ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Keemiline element ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Keemiline element ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektronkate

Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.

Uus!!: Keemiline element ja Elektronkate · Näe rohkem »

Ernest Rutherford

Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.

Uus!!: Keemiline element ja Ernest Rutherford · Näe rohkem »

Flogiston

Flogiston oli 17.

Uus!!: Keemiline element ja Flogiston · Näe rohkem »

Fluor

Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.

Uus!!: Keemiline element ja Fluor · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Keemiline element ja Fosfor · Näe rohkem »

Gammakiirgus

Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.

Uus!!: Keemiline element ja Gammakiirgus · Näe rohkem »

Grafiit

Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.

Uus!!: Keemiline element ja Grafiit · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Keemiline element ja Hapnik · Näe rohkem »

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Keemiline element ja Hõbe · Näe rohkem »

Heelium

lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Uus!!: Keemiline element ja Heelium · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Keemiline element ja Isotoop · Näe rohkem »

John Dalton

John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.

Uus!!: Keemiline element ja John Dalton · Näe rohkem »

Jood

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

Uus!!: Keemiline element ja Jood · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Keemiline element ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Keemiline element ja Kaltsium · Näe rohkem »

Keemik

Keemik on spetsialist keemia valdkonnas.

Uus!!: Keemiline element ja Keemik · Näe rohkem »

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Uus!!: Keemiline element ja Keemiline aine · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Keemiline element ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Keemiline element ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline sümbol

Keemiline sümbol on keemilise elemendi rahvusvaheline ühe- või kahetäheline tähis, mis on tuletatud elemendi nimetusest (tavaliselt ladinakeelsest).

Uus!!: Keemiline element ja Keemiline sümbol · Näe rohkem »

Keemilised omadused

Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.

Uus!!: Keemiline element ja Keemilised omadused · Näe rohkem »

Keemiliste elementide loend

Keemiliste elementide loend esitab sorteeritava tabelina keemiliste elementide järjekorranumbrid, nimetused ja lühendid.

Uus!!: Keemiline element ja Keemiliste elementide loend · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem (Mendelejevi tabel) on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Keemiline element ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Kelvin

Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Keemiline element ja Kelvin · Näe rohkem »

Klassikaline mehaanika

Klassikalise mehaanika seaduste rakendatavuse piirid Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.

Uus!!: Keemiline element ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Keemiline element ja Kloor · Näe rohkem »

Kordsete suhete seadus

Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus.

Uus!!: Keemiline element ja Kordsete suhete seadus · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Keemiline element ja Kuld · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Keemiline element ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lause

Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.

Uus!!: Keemiline element ja Lause · Näe rohkem »

Lihtaine

Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.

Uus!!: Keemiline element ja Lihtaine · Näe rohkem »

Liitaine

Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid.

Uus!!: Keemiline element ja Liitaine · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Keemiline element ja Liitium · Näe rohkem »

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Keemiline element ja Maakoor · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Keemiline element ja Magneesium · Näe rohkem »

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Uus!!: Keemiline element ja Mangaan · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Uus!!: Keemiline element ja Mass · Näe rohkem »

Massi jäävuse seadus

Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus.

Uus!!: Keemiline element ja Massi jäävuse seadus · Näe rohkem »

Massiprotsent

Massiprotsent on suurus, mis näitab mingi komponendi (aineosa) massi protsendimäära aine kogumassis (näiteks lahuses või sulamis).

Uus!!: Keemiline element ja Massiprotsent · Näe rohkem »

Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Uus!!: Keemiline element ja Mõiste · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Keemiline element ja Molekul · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Keemiline element ja Naatrium · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Uus!!: Keemiline element ja Neutron · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Keemiline element ja Oksiidid · Näe rohkem »

Olemus

Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.

Uus!!: Keemiline element ja Olemus · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Keemiline element ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht.

Uus!!: Keemiline element ja Päike · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Keemiline element ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Päikesetuul

Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist.

Uus!!: Keemiline element ja Päikesetuul · Näe rohkem »

Peajada

valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.

Uus!!: Keemiline element ja Peajada · Näe rohkem »

Plaatina

Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.

Uus!!: Keemiline element ja Plaatina · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Keemiline element ja Planeet · Näe rohkem »

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Uus!!: Keemiline element ja Plii · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Keemiline element ja Prooton · Näe rohkem »

Radioaktiivne isotoop

Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.

Uus!!: Keemiline element ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Uus!!: Keemiline element ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit

Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit (inglise keeles International Union of Pure and Applied Chemistry, lühend IUPAC) on keemikute esindusorganisatsioon paljudes riikides.

Uus!!: Keemiline element ja Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Keemiline element ja Raud · Näe rohkem »

Räni

Räni Räni on keemiline element, mille sümbol on Si ja aatomnumber 14.

Uus!!: Keemiline element ja Räni · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Uus!!: Keemiline element ja Rõhk · Näe rohkem »

Robert Boyle

Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.

Uus!!: Keemiline element ja Robert Boyle · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Keemiline element ja Süsinik · Näe rohkem »

Segu

Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.

Uus!!: Keemiline element ja Segu · Näe rohkem »

Seleen

Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.

Uus!!: Keemiline element ja Seleen · Näe rohkem »

Seoseenergia

Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.

Uus!!: Keemiline element ja Seoseenergia · Näe rohkem »

Soolad

Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti sooli.

Uus!!: Keemiline element ja Soolad · Näe rohkem »

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Uus!!: Keemiline element ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Uus!!: Keemiline element ja Strontsium · Näe rohkem »

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Uus!!: Keemiline element ja Sulam · Näe rohkem »

Supernoova

SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.

Uus!!: Keemiline element ja Supernoova · Näe rohkem »

Suur Pauk

kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.

Uus!!: Keemiline element ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Tähesüsteem

Tähesüsteem on tähtede kooslus, mille puhul koosluse liikmete paigutuse määrab vahetult tähtede vastastikune gravitatsioon.

Uus!!: Keemiline element ja Tähesüsteem · Näe rohkem »

Täht (astronoomia)

Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Uus!!: Keemiline element ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Tähtedevaheline keskkond

Tähtedevaheline keskkond (inglise keeles interstellar medium) on keskkond galaktikates tähesüsteemide vahelises ruumis koos selles eksisteeriva aine ja kiirgusega.

Uus!!: Keemiline element ja Tähtedevaheline keskkond · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας – adamas Antiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Uus!!: Keemiline element ja Teemant · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Keemiline element ja Temperatuur · Näe rohkem »

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Uus!!: Keemiline element ja Tina · Näe rohkem »

Titaan

Kristalliline titaan Titaan on element tabelis järjenumbriga 22.

Uus!!: Keemiline element ja Titaan · Näe rohkem »

Tsirkoonium

Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.

Uus!!: Keemiline element ja Tsirkoonium · Näe rohkem »

Tuumareaktsioon

Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.

Uus!!: Keemiline element ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »

Tuumasüntees

Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.

Uus!!: Keemiline element ja Tuumasüntees · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Keemiline element ja Universum · Näe rohkem »

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Uus!!: Keemiline element ja Uraan · Näe rohkem »

Vanaadium

Ülipuhas vanaadium (99,95%) Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23.

Uus!!: Keemiline element ja Vanaadium · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Keemiline element ja Väävel · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Keemiline element ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Keemiline element ja Vesinik · Näe rohkem »

Volfram

Volframitükid Volfram on keemiline element järjekorranumbriga 74.

Uus!!: Keemiline element ja Volfram · Näe rohkem »

1641

1641.

Uus!!: Keemiline element ja 1641 · Näe rohkem »

1661

1661.

Uus!!: Keemiline element ja 1661 · Näe rohkem »

1789

1789.

Uus!!: Keemiline element ja 1789 · Näe rohkem »

1803

1803.

Uus!!: Keemiline element ja 1803 · Näe rohkem »

1869

1869.

Uus!!: Keemiline element ja 1869 · Näe rohkem »

1896

1896.

Uus!!: Keemiline element ja 1896 · Näe rohkem »

1902

1902.

Uus!!: Keemiline element ja 1902 · Näe rohkem »

1910

1910.

Uus!!: Keemiline element ja 1910 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Keemilised elemendid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »