Kiiremini kui brauser!
58 suhted: Aatom, Agregaatolek, Aktiivsete põrgete teooria, Aktiivsus, Aktivatsioonienergia, Arrheniuse võrrand, Autokatalüüs, Eksotermiline reaktsioon, Ensüüm, Ensüümikineetika, Entroopia, Faas (füüsikaline keemia), Füüsikaline keemia, Gibbsi vabaenergia, Homogeenne süsteem, Isotoop, Katalüüs, Katalüsaator, Kõrvalsaadus, Keemiline reaktsioon, Keemiline tasakaal, Kineetiline energia, Konsekutiivsed reaktsioonid, Kontsentratsioon, Kovalentne side, Krakkimine, Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus, Massitoimeseadus, Matemaatiline mudel, Molaarmass, Molekul, Neeme Katt, Orgaaniline keemia, Osarõhk, Pöörduv reaktsioon, Polümeeride keemia, Reagent, Reaktsiooni järk, Reaktsiooni kiirus, Reaktsiooni kiiruskonstant, Reaktsiooni mehhanism, Saadus, Saagis, Sagedus, Siirdeseisund, Soojusülekanne, Soojusenergia, Soojusliikumine, Soolad, Tagasiside, ..., Tahkis, Temperatuur, Termodünaamika, Toatemperatuur, Valgud, Vedelik, Vesilahus, 1864. Laienda indeks (8 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Aatom · Näe rohkem »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Aktiivsete põrgete teooria
Aktiivsete põrgete teooria on teooria, mis kirjeldab seda, kuidas saavad toimuda keemilised reaktsioonid ja miks eri reaktsioonid toimuvad erineva kiirusega.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Aktiivsete põrgete teooria · Näe rohkem »
Aktiivsus
Aktiivsus on toekus, toimekus, agarus.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Aktiivsus · Näe rohkem »
Aktivatsioonienergia
Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Aktivatsioonienergia · Näe rohkem »
Arrheniuse võrrand
Arrheniuse võrrand (Arrheniuse valem) väljendab keemilise reaktsiooni kiiruskonstandi sõltuvust temperatuurist, seega reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Arrheniuse võrrand · Näe rohkem »
Autokatalüüs
Autokatalüüs on katalüüs, mille korral reaktsiooni saadus kiirendab reaktsiooni ennast.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Autokatalüüs · Näe rohkem »
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Eksotermiline reaktsioon · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Ensüüm · Näe rohkem »
Ensüümikineetika
Ensüümikineetika uurib keemilist reaktsiooni, mida katalüüsib ensüüm.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Ensüümikineetika · Näe rohkem »
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Entroopia · Näe rohkem »
Faas (füüsikaline keemia)
Faas ehk aine faas on aine struktuurivorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Faas (füüsikaline keemia) · Näe rohkem »
Füüsikaline keemia
Füüsikaline keemia on keemia haru, mis uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Füüsikaline keemia · Näe rohkem »
Gibbsi vabaenergia
Gibbsi vabaenergia ehk Gibbsi energia, tähis G, on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Gibbsi vabaenergia · Näe rohkem »
Homogeenne süsteem
Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Homogeenne süsteem · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Isotoop · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Katalüüs · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Kõrvalsaadus
Kõrvalsaadus ehk kõrvalprodukt (ingl. coproduct või by-product) on põhisaaduse valmistamise või tootmise käigus vältimatult moodustuv saadus.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Kõrvalsaadus · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Keemiline kineetika ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline tasakaal
Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Keemiline tasakaal · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Konsekutiivsed reaktsioonid
Järjestikuste reaktsioonide näide: kontsentratsioonide muutus ajas - lähteühend A (roheline), vahesaadus B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir) Konsekutiivsed reaktsioonid ehk jadareaktsioonid ehk järjestikused reaktsioonid (consecutive reactions) on keemilised reaktsioonid, milles esmase reaktsiooni stabiilne saadus on lähteühendiks teisele reaktsioonile.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Konsekutiivsed reaktsioonid · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Krakkimine
Krakkimine on nafta või naftafraktsioonide destruktiivne töötlemine kõrgel temperatuuril kergete fraktsioonide saagise suurendamiseks või kvaliteedi parandamiseks.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Krakkimine · Näe rohkem »
Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus
Kvantitatiivne struktuuri-aktiivsuse/omaduse sõltuvus on mudel (QSAR või QSPR), mis seob omavahel suures andmekogumis aine QSAR-mudeli loomise skeem füsikokeemilise omaduse või bioloogilise aktiivsuse ja aine keemilise struktuuri.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus · Näe rohkem »
Massitoimeseadus
Massitoimeseadus on seadus füüsikalises keemias, mis kehtib lihtsate reaktsioonide kohta (nt elementaarreaktsioonide kohta) ning mille kohaselt on reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, kusjuures iga aine kontsentratsioon on astmes, mis on võrdne sama aine stöhhiomeetriakoefitsiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Massitoimeseadus · Näe rohkem »
Matemaatiline mudel
Matemaatiline mudel on mudel, mille kirjeldamisel kasutatakse matemaatilist keelt.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Matemaatiline mudel · Näe rohkem »
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Uus!!: Keemiline kineetika ja Molaarmass · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Molekul · Näe rohkem »
Neeme Katt
Neeme Katt (sündinud 21. augustil 1962) on eesti õpetaja, Jõgeva Põhikooli keemia- ja informaatikaõpetaja, õppematerjalide autor.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Neeme Katt · Näe rohkem »
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »
Osarõhk
Osarõhk ehk partsiaalrõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu (näiteks õhu) keemiline komponent (näiteks hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Osarõhk · Näe rohkem »
Pöörduv reaktsioon
Pöörduv reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis toimub samal ajal kahes suunas (otse- ja vastassuunas; edasi ja tagasi).
Uus!!: Keemiline kineetika ja Pöörduv reaktsioon · Näe rohkem »
Polümeeride keemia
Polümeeride keemia on keemia haru, mis tegeleb polümeeride ja makromolekulide sünteesi ja omaduste uurimisega.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Polümeeride keemia · Näe rohkem »
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Reagent · Näe rohkem »
Reaktsiooni järk
Termiidi reaktsioon on kiire reaktsioon nagu kõik plahvatused Roostetamine on aeglane hävitav reaktsioon Keemilises kineetikas on üldine reaktsiooni järk kineetilises võrrandis olevate ainete kontsentratsioonide astendajate summa.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Reaktsiooni järk · Näe rohkem »
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Reaktsiooni kiirus · Näe rohkem »
Reaktsiooni kiiruskonstant
Keemilises kineetikas on reaktsiooni kiiruskonstant (tavaliselt tähistatakse k) keemilise reaktsiooni kiiruse kvantitatiivne näitaja.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Reaktsiooni kiiruskonstant · Näe rohkem »
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »
Saadus
Saadused ehk lõppsaadused on keemilised ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Saadus · Näe rohkem »
Saagis
Saagis ehk reaktsioonisaagis tähendab keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset saaduse saamise efektiivsust.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Saagis · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Sagedus · Näe rohkem »
Siirdeseisund
bimolekulaarne nukleofiilne asendusreaktsioon (SN2) SN2 reaktsioon hüdroksiidiooniga; kandilistes sulgudes on kujutatud selle protsessi siirdeseisund Siirdeseisund ehk siirdeolek on keemilises reaktsioonis reageerivate ainete aatomitevaheliste sidemete ja konfiguratsiooni teatud ümberkujunemine piki reaktsioonikoordinaati.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Siirdeseisund · Näe rohkem »
Soojusülekanne
Soojusülekanne on soojuse levimine kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Soojusülekanne · Näe rohkem »
Soojusenergia
Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Soojusenergia · Näe rohkem »
Soojusliikumine
Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu liikumine.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Soojusliikumine · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Soolad · Näe rohkem »
Tagasiside
Tagasiside (FEEDBACK) protsessi väljundi ja sisendi vahel Tagasiside on süsteemi väljundi toime tema sisendile.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Tagasiside · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Tahkis · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Toatemperatuur · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Valgud · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Uus!!: Keemiline kineetika ja Vesilahus · Näe rohkem »
1864
1864.
Uus!!: Keemiline kineetika ja 1864 · Näe rohkem »
